koolitöötajad neist mööda. Välised käitumismaneerid viitavad enamjaolt pahatahtlikele tegudele nagu näiteks agressioon ja hüperaktiivsus. Erinevalt sisemistele maneeridele sisaldavad välised maneerid või on otseselt seotud vägivaldsete episoodidega. Vägivaldset käitumist nagu löömine ja togimine on tihti õpitud teiste jälgimisest. On olemas ka mitmeid teisigi koolivägivalda põhjustavaid faktoreid. Varajastel alustajatel on hullemad tagajärjed kui lastel kelle antisotsiaalsed tegevused algavad hiljem. Madalam IQ viitab kõrgemale vägivallatasemele. Kaasa aitavad ka poiste puhul tähelepanuraskused ja lugemisprobleemid. Kodusest keskkonnast sõltub palju. Väisdetakse, et pikaajaline relvavägivalla, lapsevanema alkoholismi, koduvägivalla, lapse füüsilise ärakasutamise ja seksuaalse ärakasutamise mõju all olek õpetab lapsele, et selline tegevus on lubatud. Karm vanematepoolne distsipliin on seostatud kõrgemate vägivallatasemetega nooruses.
enesetapukatsete vastu. 4 2 Tänapäevased uuringud Paljud olulised küsimused enesetappude seosest antisotsiaalsete isiksusehäirete ning psühhopaatia vahel on siiani vastuseta. Kasutades intervjuu ja ise-raporteerimise meetmeid ning uurides võimalike lisa muutujate rolle, laiendati Verona uurimust. Esiteks uuriti millises ulatuses on psühhopaatia ja antisotsiaalsed isiksusehäired enesetapule kalduva käitumise puhul ette ennustava toimega. Enesetapule kalduv käitumine on defineeritav kui potentsiaalselt ennast-vigastav käitumine, kus inimene mingil null-tasemel üritab endalt elu võtta või soovib sellise käitumisega saavutada mõne muu eesmärgi. Kuna antisotsiaalsed isiksusehäired on palju tugevamalt seotud impulsiivsusega kui psühhopaatia, siis on alust arvata, et see võib tugevalt viidata enesetapule kalduvat käitumist
Rikub erinevaid seadusi, on olnud palju kohtus või politseis, karistatud. Domineerivad on sotsiaalsed tunnused, on leitud ka isiksuseomadusi. Tal on madal frustratsioonitaluvus ja agressiivne. Kaldub teisi süüdistama ja end õigustama. Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus: emotsionaalselt plahvatav, iseloomustab vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vihapursked, ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed, ta saab aru kui on halvasti käitunud. Samas ta võib olla sentimentaalne. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus: on emotsionaalselt ebastabiilne, tal on ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused. Kalduvus langeda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kogeda ägedaid emotsionaalseid kriise. Keskne tunnus on identiteedi puudumine. Tüüpilised on enesetapu või vigastamiskatsed, näiteks hülgamise vältimiseks. Klammerduvad teiste inimeste külge.
Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Tal oli super mälu.
Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond. Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama. Ravimisõltuvuse iseärasused Preparaat Psüühiline Füüsiline tolerant- Isiksuse Antisotsiaalsed teod sõltuvus sõltuvus suse tõus muutus Toime ajal Absinentsis Oopium ++++ ++++ ++++ ++++ - +++ Morfiin ++++ ++++ ++++ ++++ - ++++ Kodeiin ++ +++ +++ ++++ - +++ Promedool +++ +++ +++ ++++ - +++
Eristatakse kahte alavarianti, mille ühiseks tunnuseks on impulsiivsus ja enesekontrolli puudulikkus. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Impulsiivset tüüpi inimene on emotsionaalselt plahvatav. Ta ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda. (Allik etc 2003: 123). Tal on vähene impulsikontroll ning tavalised on vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, mis tekivad eriti vastuseks kriitikale. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed ja ta tahaks normidest kinni pidada, seetõttu ta ka kahetseb oma viha ja kordasaadetut väga. Võivad olla ka sentimentaalsed. (Allik etc 2003: 123). Piirialast tüüpi inimene on samuti emotsionaalselt ebastabiilne, kuid lisaks on tal ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused. Keskseks tunnuseks ongi identideedi puudumine ja iseloomulikuks tundeks piinav sisemine tühjus, mis võib viia ka klammerdumiseni. Isik
suguvõsaliini pidi oli pärandunud põlvest-põlve mõrgamõistuslikkus, prostitutsioon ja kuritegelik käitumine. Näiteid selle kohta, et kriminaalne käitumine on põlvkonniti järjepidev nähtus on esitatus ka uuemates uuringutes. 1960ndate Cambridge'i longituuduuringus leiti, et korrelatsioon isade ja poegade kriminaalsuse vahel on üsna kõrge (poegade kriminaalsed karjäärid on lühemad ligikaudu 4 a kui isadel). Seaduspärasus, et antisotsiaalsed indiviidid kalduvad leidma endale antisotsiaalseid partnereid, suurendab ilmselt sotsiaalsete mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust. 14. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A.Binet intelligentsuse testid) Intelligentsus avaldub produktiivse mõtlemise võimes, oskuses edukalt jõuda ülesannete lahendustele, samuti oskuses rakendada oma teadmisi ja vilumusi ümbrusega edukal kohanemisel
passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. 13 Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Gattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil. Isikuomadused on hüpoteetilised
ärevushäire – eriline tundlikkus mingi spetsiifilise ärritaja või olukorra suhtes, mis võib sega igapäeva elu normaalset toimimist hüpohondria – haiguslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused dissotsiatiivsed häired – identiteedi häired, isiksuse kahestumine skisofreenia – vaimuelu lõhestumine, isiksuse desorganiseerimine, reaalsustaju moondumine ning luulude esinemine antisotsiaalsed isiksushäired – empaatiavõime puudumine, tundetus teiste inimeste kannatuste suhtes, äärmine egoism oma eesmärkide realiseerimisel jne väärastunud kihud/tungid või parfiiliad – pedofiilia, koprofiilia, zoofiilia, gerontofiilia jms 4.5 Isiksuse sotsiaalsed suhted HOIAK: hoiak – isiksuse püsiv valmisolek reageerida mingile nähtusele, objektile või inimesele teatud kindlal viisil
aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivaile, harjumatult uutele, ärritavatele olukordadele ja kurdavad sagedamini pea- ja seljavalude, aga ka erutuvuse ja ärevustunde üle. Kõrge psühhotism pole mingil juhul psühhopaatia väljendus, kuid võib ekstreemses olukorras saada selle eelsoodumuseks. Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaindlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed, ümbritsejate suhtes vaenulikud, kahtlustavad ja antisotsiaalsed. Tugeva superegoga inimesed on samas sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. Kõrge psühhotism on Eysencki meelest seotud eritumisega organiismis, millel on taas tugev geneetiline soodumus. Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria. Cattell seadis endale sihiks ei midagi vähemalt kui välja töötada isiksuse teooria, mis arvestaks inimese päritolu, keskkonna ja isiksuslike iseärasuse paljude eri muutujate koosmõju. Lähtudes
isikuid. Niisugused resultaadid ei pea aga ilmtingimata tõestama, et kuritegevus pärandub ühest põlvkonnast teise geneetiliselt. Vanemate eeskuju, laste jälgimine ja kasvatusstiil on mõistagi erakordselt tähtsad. Lisaks sellele võib kuritegevuse ülekandumisel põlvkonniti olla roll nn valival paariminekul, mille puhul indiviidid kalduvad leidma ühis keelt ja saama järeltulijaid endaga sarnaste indiviididega. Niisugune seaduspärasus, et antisotsiaalsed indiviidid kalduvad leidma endale antisotsiaalseid partnereid, suurendab ilmselt sotsiaalsete mõjude kaudu nende järeltulijatel kriminaalsuse esinemise tõenäosust. ( Saar, 2007, lk 76-77) 2.1.5 Kriminaalse käitumise üksikgeeni otsingutel Kriminaalse käitumise alases teaduskirjanduses käsitletatakse reeglina põhjalikult kunagist avastust vägivaldse kuritegevuse ja XYY-sündroomi seostest. Inimese igas rakus on 46
aastased andsid vrld sarnaseid (klt üleseid) kirjeldusi, edasi mida vanemaks seda erinevamaks (11, 15, täiskasvanud). India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga, pigem võib väita, et neil on vastupidine fundamentaalne atributsiooniviga (reverse fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju käitumist olukorrale. Millele omistatakse inimeste käitumine omab olulisi tagajärgi: - ajaleheartiklites kirjeldatud antisotsiaalsed aktid (massimõrvad jm). USA lood dispositsioonilased, Hiina lood situatsioonilised (samast sündmusest). Järelikult: teavet isiksuse kohta ei vaadelda kõikides kultuurikontekstides käitumise seletajana sama olulisena, kuigi kultuurilised erinevused on seda paremini väljendunud, mida rõhutatum on situatsiooniline teave. Arutlemisstiilid Erinevused arutlemisstiilides holistilise ja analüütilise mõtlemisega indiviididel. Lillede grupeerimise katse (application of
Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid (ingl k attitude) ning sättumuslikke hoiakuid sättumusi (ingl k set). Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse
segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, noorte järelvalve lõdvenemine. Isiksuse patoloogia - isiksuse vaimsed häired,hälbed Normi mõiste ebanormaalne - nähtuse harvaesinevus, sobimatus kotenksti, isiklikud kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) , dissotsiatiivsed (depressioon), skisofreenia (reaalsustaju moondumine), eemaletõmbumine ja eraklikkus, nartsissism (haiglaslik eneseimetlus, armastus), antisotsiaalsed isikuhäired (psühhopaatia), sõltuvused (narkomaania) Hoiakud isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Hoiaku komponendid: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas pos, neg või neutraalselt hindab Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid Kognitiivse dissonantsi teooria L
On ebatõenäoline, et kalduvus panna toime kindlaid kuritegelikke tegusid on pärilik. Pärilikud võivad olla teatud temperamendi tunnused. Leidub palju tõendeid, et kodused tingimused võivad olla tähtsad mõjurid, mis põhjustavad agressiooni ja hilisemat antisotsiaalset käitumist. "Varased alustajad" on need, kes on agressiivsed ning häirivad alg- ja põhikoolis ning sageli sel ajal eakaaslaste poolt tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis.
konkreetsed ja ühetähenduslikud karistusmeetodid, kuna keerulised karistustingimused kahandavad kriminaalseaduste preventiivset mõju kurjategijate käitumisele. Võrreldes teiste kriminaalset käitumist statistiliselt ennustavate faktoritega, oli intelligentsuse roll pigem mõõdukas ning seda varjutasid nn suure nelikuga seotud korrelatsioonid. Suureks nelikuks nimetatakse tulevast kriminaalset käitumist kõige paremini ennustavaid faktoreid: varasem kriminaalne käitumine, antisotsiaalsed hoiakud,eakaaslaste mõju, isiksuse üldkarakteristikud. Kui IQ ja kriminaalse käitumise seose puhul võtta arvesse ka need faktorid, osutusid raamatu autorite praktilised ettepanekud paljuski mitterelevantseteks.16 Samas ei saadud kuidagi eitada raamatus esitatud empiirilisi fakte intelligentsuse koefitsiendi jaotuse kohta inimpopulatsioonis. Kooliedukuse vahendav mõju
Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist
ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist
• Konfidentsiaalse info vahetamine • Emotsionaalse toetuse pakkumine • Tõe rääkimine (v.a juhul, kui see teeb teisele haiget) • Sissetungijate vältimine – sõprussuhet kaitstakse. Oma sõpru me kipume hoidma ka selle eest, et nad ei oleks hõivatud liiga paljudesse teistesse suhetesse. Armukadedus kui suhte kaitsmine. Sellega antakse ka märku, et suhe on meie jaoks oluline. Sõpruse negatiivne mõju: • Negatiivne efekt võib sõprusel olla siis, kui sõbrad on antisotsiaalsed, ebakindlad, mittetoetavad ja argumentdatiivsed. Uuringud- kui noore inimese ümber on probleemselt käituv seltskond, kus nt. seaduserikkumist peetakse populaarsuse indikaatoriks. -Hartrup & Stevens, 1999 • Nn “sõbrad on süüdi” fenomen • Eelsoodumus probleemseks käitumiseks vs probleemsete sõprade eeskuju Sõpruse positiivne mõju: • Üldiselt on sõprade omamine positiivne, kuna see toetab enesehinnangut ja aitab toime tulla stressiga
kätte. :) Vari kõik see, mida inimene ei ole, mida ta küll tahab, kuid ei luba endal teha nö madalam olend inimeses. Varju moodustavad enamjaolt ihad, emotsioonid, mis enamasti ei sobi kokku ühiskonna normidega või ideaalkujutlusega iseendast lihtsamalt öeldes see, mida me häbeneme või ei taha endast teada. Varjul on ühiskonnas ka kollektiivne aspekt, mis avaldub nõidade, kuradi või muude seesuguste kujunditega. Igas inimeses on olemas see varju pool ja teatud antisotsiaalsed dendentsid, lapsik-primitiivne osa, infitiivne. Vari ei ole ilmtingimata halb, vaid varju puhul seesugused mõisted nagu hea ja halb põhimõtteliselt üldse puuduvad, sest temas on nii üht kui teist, sest va võib olla hävitav, agressiivne või ka tervistav ja tee juhiks millegi uue juurde. Varju arheatüüp vastandub alati inimese teadlikule minale ehk ego'le ehk nad on kui ühe terviku kaks poolt. Oma varju teadvustamine on alati seotud katsumuse, väljakutsega ja oma isiksuse tumedate
tulenevad tegelikud vaevused) · Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
pooldajad. Mittenõustujaid tuleb "sundida olema vaba". Need, kes algul tunnistavad kodanikureligiooni põhimõtteid, siis aga ütlevad neist lahti, tuleb surmata. Riigi äärmise ühtsuse taustal on mittenõustumine kuritegu, ja kuritegu on reetmine. See võiks olla veel mingil määral kaitstav, kui enamusel oleks üldise tahte osas alati õigus, ja mittenõustujad seega kas eksiksid või oleksid antisotsiaalsed. Kuid kui üldist tahet pole, siis on Rousseau mõttekäik õige mitmes suhtes eemaletõukav. Lõpuks, Rousseau kriitikud ei ole nõus, et vabadus tuleks samastada allumisega, isegi "allumisega seadusele, mida tehakse iseendale". Või kui sõnastada teisiti: Rousseau süsteemis "iseendale seaduse tegemine" tähendab lihtsalt seda, et räägitakse mingil määral kaasa otsustusprotseduuris. Kuid oletagem jällegi, et ollakse
Üheks selliseks on ego-kaitse, s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidavuse tagamine. Hoiak aitab ka kergemini maailma nähtust teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Hoiaku peamiseks komponendiks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakule). Hoiakud ja sättumused võivad olla nii asotsiaalsed kui antisotsiaalsed. Hoiakute- sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskk mõju. Inimeste hoiakute süsteem areneb ja hääbub koos isiksuse arengu ja hääbumisega. Osa hoiakuid- sättumusi on spetsiifilisemad ja kitsamad, teised üldisemad. Kokku moodustavad nad hierarhilise struktuuri, mida V.Jadov on nimetanud dispositsioonide hierarhiliseks süsteemiks. Ta eristas kolme
Õigusrikkuja alaealine kuritegelikult käituv indiviid (juvenile delinquency) 31 Kriminaalkoodeksist lähtuvalt eestis selleks kriminaalvastutuse iga 14.aastane isik. Kui alla 14.aastane, siis kriminaalsüüdistust ei alustata, tagasi alaealiste komisjoni. Uurida: politseistatistika, anda ankeedid nt eritingimusi vajavatele õpilastele, anda kohe neile õiguserikkujatele. Status offense staatusega seotud käitumisaktid, mis antisotsiaalsed ja mille eest karistatakse ainult noorukiealisi. Täiskasvanuid selle eest ei kasutata. Põhikoolis: Üle poolte põhikooliealistest seotud erinevate kuritegeliku käitumise liikidega seotud. Alkohol üle 70% Staatusega seotud aktid 65% Avaliku korra vastased 53% Varavastased 55% Vägivald 25-30 Seotud enamik tavakooli õpilased. Teatud arenguperioodi vältel vähesel määral see pole nii hull. Kasvatuse eritingimused: Staatuse vastu 82 Avaliku korra vastu 42 Vägivald rohkem 2
Vähemalt mõnede inimeste jaoks varajane perekondlik kasvatus määrab oluliselt nende tulevased eluteed ja võib isegi mõjutada nende sansse saada õigusrikkujaks. 33 Karmide karistuste osa lapse kasvatamisel. Vanemad võivad põhjustada kannatusi oma lastele nii ignoreerimise kui halva kohtlemisega. Ei tule imestada, et perekondades, kus laste suhtes on kasutusel jämedad ja karmid karistused, suure tõenäosusega kasvavad agressiivsed ja antisotsiaalsed noorukid. Kõigepealt võib vaadelda tulemusi, mis saadi Massachusset'i projekti raames teostatud uurimustest Ligi 20% neist isikutest, keda lapseeas koheldi jämedalt või julmalt, olid süüdi mõistetud tõsiste kuritegude eest selleks ajaks, kui nad olid täisikka jõudnud, samal ajal kui analoogiliste kuritegude eest süüdimõistetute osa nende isikute hulgast, keda vanemda armastasid, oli ainult 11%.
jt, tsiteerinud Clough jt 2005) tuuakse välja, et me peame tegema vahet „vägivallal“ ja „korra- kui palju täksid, näitab korraks sädet... rikkumisel“ ning reaalsusel, et „kool on koht, kus agressiivsed ja antisotsiaalsed noored kokku Shakespeare, Julius Caesar (4, iii)3 satuvad...“. Me peame ka tuvastama, mil viisil on agressiivsus „vähemalt osaliselt põhjustatud kooli dünaamikast“ (samas:123). Furlong ja kolleegid esitavad kokkuvõtte koolivägivalla
annaabi.ee 
