(Vaba) andmetabeli struktuur Struktuuri vaatamise ja muutmise saab tellida tabeli omaduste kaudu menüüst või MODIFY STRUCTURE käsuga Dbase vormingus andmetabeli struktuur • Välja nimi kuni 10 sümbolit inglise tähed, numbrid, alakriips algab tähega ei tohi sisaldada tühikut, tehtemärke • Välja tüüp (tavaliselt C, N, D, L või Memo) • Välja pikkus (C ja N korral) Andme- ja väljatüübid Character C Suvaline märgijada Currency Rahaühik Numeric N Täis- või reaalarv Float Sama nagu Numeric Date D Kuu, päev ja aasta DateTime Kuu, päev, aasta, tund, minut, ja sekund Double Väga täpne number Integer Täisarv Logical L Õige või vale Memo M Määramata pikkusega märgijada General OLE, siia saab ka pildi või video salvestada
programmi poolt valitud standardseade (seade, väärtus või seadistus) 23) Lehitseja- on arvutiprogramm, mille abil saab leida, vaadata ja kasutada veebis, kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni. 24) Manus- Manus on fail, mis saadetakse sõnumi keha koosseisus. 25) Start menüü- Start on põhiliseks väravaks arvuti programmide, kaustade ja sätete juurde. 26) Parool- Parool ehk salasõna ehk koodsõna on salajane sõna või märgijada, mida kasutatakse autentimisel, et tõestada oma identiteet või saada kuskile juurdepääs. 27) Ekraanisäästja- Ekraanisäästja on pilt või animatsioon, mis ilmub ekraanile, kui te ei ole hiirt või klaviatuuri kindlaksmääratud aja jooksul kasutanud. 28) Dialoogiaknad- Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse küsimusi. Arvuti pakub võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku. 29) Kontekstne menüü-
Kui krüpteerimata WiFi- võrku saab siseneda igaüks, kel teada võrgu SSID (Service Set Identifier), siis krüpteeritud võrku saab kasutatud vaid vajalikku võtme olemasolul. Traadita võrguühenduse krüpteerimiseks kasutatakse kahte standardit: WEP (Wired Equivalent Privacy) ja WPA (Wi- Fi Protected Access). WEPi toetavad kõik traadita võrguühenduse seadmed. WEP- krüpteeringu kasutamiseks on vaja serverisse sisestada võti ehk märgijada, mille pikkus sõltub krüpteeringu tugevusest (näiteks 128bitise krüpteeringu puhul on võtme pikkus 13 tähemärki). WEP-krüpteeringuga kaitstud WiFi-võrgu kasutamiseks tuleb oma arvutisse sisestada sama tähejada. Kogu võrguliiklus tugijaama ja klientarvuti vahel krüpteeritakse selle võtme abil. WEP-krüpteeringut pole tegelikult eriti keeruline lahti murda, kuid selleks kulub nädalaid, nii et juhuslik pahatahtlik huviline vaevalt seda viitsib ette võtta. Loomulikult tuleks
Lisavõimalused nupuga Rohkem (ingl. More): Erista suurtähti (ingl. Match Case) – tehakse vahet suurtel ja väikestel tähtedel; Otsi ainult terveid sõnu (ingl. Find whole words only) – otsitav peab olema eraldi sõna (mitte osa sõnast); Kasuta metamärke (ingl. Use Wildcards) – võimaldatakse kasutada metamärke, nagu ? ja *. Metamärkide kasutamine: metamärgi tärn (*) abil saad otsida tervet märgijada (s*d abil otsides leiad nii „sind“ kui „saialilled“); suvaline üksikmärk – näiteks kui tipid a?i, otsib Word sõnad „asi“ ja „abi“; Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik kui näiteks tipid <(huvi), otsib Word sõnad „huviäratav“ ja „huviline“, kuid mitte „erahuvid“, s.t sõnad, mis algavad märkidega „huvi“;
leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub. Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil;
Kood võimaldab esitada ainult numbreid. Koodi nimetus tuleneb selle ehitusest. Iga kodeeritud märk koosneb viiest triibust millest kaks on laiad. Interleaved 2 of 5 on väga suure tihedusegs kood maksimaalselt mahub ühele tollile 17,8 andmemärki lisaks algus- ja lõppmärgile. Interleaved 2 of 5 ei ole veatu. Kuna koodi algus- ja lõpumärgid on väga lühikesed, siis võib esineda olukordasid, kus koodi seest leitakse sobilik triipude kombinatsioon ja arvutisse edastatakse poolik märgijada. Lahenduseks on anda koodile alati kindel pikkus, misjuhul lühema koodi lugemisel seda elimineeritakse. Kooditüübi põhilised omadused: pikkus vaba, kuid ühe rakenduse piires peaks olema püsiv, et vältida vigu; koodis peab olema paarisarv numbrimärke (vajadusel lisatakse ette 0); väga tihe kood, seega on eelistatud kasutuskohad, kus on väga vähe ruumi. 2D-koodid 2D-koodid moodustavad täiesti iseseisva kooditüüpide rühma, jagunevad omakorda
· Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijada hakkama saama Päritud allkorpus 1990_ajalehed_26_08_04 Kontekstilauseid ees ja järel pole tellitud Kokku ridu päritud failis: 71335 neist päringule vastas: 4 Väljastatakse lauseid: kõik 4. Mis on morfoloogiliselt ühestatud korpus? Töö selle korpusega algas COPERNICUS-projektiga "Multext-East" (1995-1997), mil ühestati G. Orwelli "1984". Valdav osa korpusest, 400 000 sõna, ühestati 2002-2003
Selles kirjutises käsitletakse ainult massiive. Arvutisüsteemides on iga andmeliigi jaoks ette nähtud kindel esitusviis ehk vorming, mida käsutatakse väärtuste salvestamiseks mälus ja tehete täitmisel protsessoris. Vorminguga on määratletud väärtuste salvestamiseks eraldatavate väljade struktuur ja pikkused. Ühe andmeliigi jaoks võib olla käsutusel mitu erinevat vormingut ehk tüüpi. Stringi väärtuseks võib olla suvaline märgijada, mida saab arvutis esitada. Märkide valik ja nende arvutisisene esitus põhineb standarditega fikseeritud kodeerimissüsteemidel. Kõige enam käsutatakse ASCII-kooditabelite süsteemi. Selles süsteemis vastab igale märgile kindel 8-bitine arv (kood), mis esitatakse ühe baidi abil. Stringmuutujate väärtuste salvestamiseks käsutatakse tavaliselt muutuva pikkusega välju: välja pikkus vastab märkide arvule muutuja jooksvas väärtuses.
toote kogu funktsionaalsust välja selgitada. -Enamik eelmiste aastate CERT (Computer Emergency Response Teams) hoiatusteateid põhines turbekriitilistel programmeerimisvigadel. Need on vead, mis tekivad tarkvara loomisel ja viivad selleni, et ründajatel on võimalik seda tarkvara kuritarvitada. Suurim osa nendest vigadest tuli ilmsiks puhvri ületäitumise (Buffer Overflow) tõttu. Siinkohal on tegemist vigadega, mille korral märkide sisselugemise rutiin ei kontrolli, kas sisestatud märgijada ühildub selle jaoks ettenähtud salvestusalaga. Seeläbi on ründajatel võimalik edastada väga pikk märgijada, nii et sisestuse jaoks reserveeritud mäluala taha on võimalik salvestada teostatavaid lisakäske. Need käsklused võivad olla näiteks suvalised programmid. -Veel ühe suure osa veateadete põhjustajaks olid teenusetõkestamise ründed (Denial of Service, DoS), mille korral vigade tõttu üksikutes võrguandmete töötluse rutiinides
operatsioonid. Arvutisüsteemides on iga andmeliigi jaoks ette nähtud kindel esitusviis ehk vorming, mida käsutatakse väärtuste salvestamiseks mälus ja tehete täitmisel protsessoris. Vorminguga on määratletud väärtuste salvestamiseks eraldatavate väljade struktuur ja pikkused. Ühe andmeliigi jaoks võib olla käsutusel mitu erinevat vormingut ehk tüüpi. Stringi väärtuseks võib olla suvaline märgijada, mida saab arvutis esitada. Märkide valik ja nende arvutisisene esitus põhineb standarditega fikseeritud kodeerimissüsteemidel. Kõige enam käsutatakse ASCII-kooditabelite süsteemi. Selles süsteemis vastab igale märgile kindel 8-bitine arv (kood), mis esitatakse ühe baidi abil. Stringmuutujate väärtuste salvestamiseks käsutatakse tavaliselt muutuva pikkusega välju: välja pikkus vastab märkide arvule muutuja jooksvas väärtuses. Stringi pikkusele (märkide arvule stringis) VBAs
vahel) tehted, avaldistehted, funktsioonid: Aritmeetilised tehted: unaarsed + - , * / + - Tekstitehted: & - sidurdamine e. konkatenatsioon. 'Jaan '& 'Kask' Vôrdlustehted: =, <>, <, >, >=, <=, IN e. =ANY - Kontrollib sisalduvust loetelus ANY e. SOME - vôrdleb loetelu elemendiga. ALL - Vôrdleb kôigi loetelu elementidega [NOT] BETWEEN x AND y - Vôrdleb vahemikku (servad k.a.) EXISTS - Tôene, kui alampäring leidis vähemalt ühe rea x [NOT] LIKE y - vôrdleb sarnasust. ... - suvaline märgijada, näit. pnimi LIKE '...mägi...' IS [NOT] NULL - kontrollib tühja väärtust. NB! 0 <> NULL Loogilised tehted: AND OR NOT SQL -keele lausendite tüübid: päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist - "SELECT"- lause. Päringulauses spetsifitseeritakse millistest tabelitest milliseid andmeid andmeid vajatakse (veerud, valiku kriteeriumid) andmete defineerimise laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri, nendega luuakse kõik andmebaasi objektid -
Vormingute eemalda- miseks on nupp Vorminguta (No Formatting). 41 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Metamärkide kasutamisest otsimisel Metamärk Asendatakse otsitavas märgijadas Näide ? ühte märki p?ll pall, pill, põll,... * märgijada p*l p-ga algav ja l-ga lõppev sõna- osa [ab] ühte näidatud märkidest p[ai]ll pall, pill [a-b] märgid antud vahemikus p[i-õ]ll pill, pull, põll [!a] välja arvatud näidatud märki p[!a]ll pill, pull, põll [!a-b] v. a näidatud vahemiku märke p[!a-k]ll pull, põll
· type_of_match - määrab otsinguprotsessi reeglid: o 1 või puudub - otsimassiivist otsitakse suurimat väärtust, mis ei ületaks otsiväärtust o 0 - etteantud ja otsitav väärtus peavad täpselt ühtima. Kui otsiväärtus on tekst, võib ta type_of_match=0 korral sisaldada ka metamärke (* ja ?). Sellisel juhul otsib MATCH teksti, kus ? asemel on suvaline üksikmärk või kus * asemel on suvaline märgijada. o -1 - otsitakse vähimat väärtust, mis ei oleks väiksem otsiväärtuset. Kui võrdluse tüübiks on 1, peavad otsimassiivi elemendid olema kasvavas, tüübi -1 puhul kahanevas järjestuses. 48 VLOOKUP (vertikaalotsing) See funktsioon otsib maatriksist (tabelist) üht rida, mille esimeses veerus on otsiväärtus, funktsiooni väärtuseks on leitud reast
Arvule võib eelneda kas märk + või - , negatiivsete arvude kujutamisel kasutatakse täiendkoodi. Arv võib enda alla võtta ühe või kaks baiti. Esimesel juhul on märgiga arvude kujutamise piirkonnaks -128... +127, märgita arvudel 0...255. Teisel juhul võib märgiga arv olla piirkonnas -32768... +32767, märgita arv aga piirkonnas 0...65535. Selle eest et kasutatavad arvud oleksid toodud piirides, peab hoolitsema programmist. Ülakomadega eraldatud märgijada, mis võib olla avaldise elemendiks, interpreteeritakse ASSM-keeles kui konstanti ja teisendatakse koodile ASCII vastavaks arvuks. Näiteks kui mälusõna pikkus on kaks baiti, siis konstant 'A' teisendatakse 16-ndarvuks 0041, kus 41 on sümboli A kood 16- ndsüsteemis. Direktiivid. ASSM-keele direktiivid on tabelis 2.6 Tabel 2.6 115
selle punkti ees olevad tahemärgid annavadki NIME . Nime suurim lubatud pikkuse tähemärkides määrab põhimuutujaga EXTNAMES < 1 >: EXTNAMES = 1 – võib kasutada nimesid pikkusega kuni 256 tähemärki: suur- ja väiketähed A ... Z, a ... z, numbrid 0 ... 9, tühikuid ja _ , - . $ ning kõiki erimärke, millel just pole AutoCAD-seisukohalt eritähendusi; Punkti pole soovitatav nimes kasutadaa, sest punktijärgset märgijada loeb arvuti nimelaiendiks. Tõsi – seda lugemist alustab arvuti siiski tagantpoolt ettepoole, aga mine sa tea ... EXTNAMES = 0 – nime suurim pikkus 31 tähemärki, lubatud on vaid suur- ja väiketähed A. . . Z, numbrid 0...9 ja _ , - , $ (oli vanematel AutoCADidel) Joonise üksikosale nime panemisel on soovitatav lähtuda
kommentaare toimetaja jaoks vms. Mis peamine – toimetajale ad- resseeritus on üks järjekordne asjaolu, mis kallutab tõlkijat kirjutama lähteteksti lingvistilist analüüsi, selle asemel et sihtkeeles sõnade abil asju teha. Nii võivadki asjad paraku tegemata jääda, kui just toimetaja neid tõlkija eest ära ei tee. Veelgi enam, kui tõlkebüroo hinnakirjas on teenus nimega „toimetamata tõlge”, siis mis asi see on? Mis on sisuliselt vahet toimetamata tõlke ja suvalise märgijada vahel? Küllap sellise teenuse pakkujad mõtlevad umbes samas liinis nagu tõlketeenuse standardi EVS-EN 15038:2007 koostajad: kuna me ei suuda midagi lubada sihtteksti ega selle kvaliteedi kohta, siis lubame vähemalt midagi oma tööprotsessi kohta, või jätame selgesõnaliselt lubamata. Probleem tõlkija motivatsiooniga aga jääb, õigemini on sellist teenust pakkuv Toimetamise liigid 197
annaabi.ee 
