täitmisele. Kodanikukultuur n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture n Kolm kodanikukultuuri tüüpi: n Osalev (participant) n Alluv (subject) n Võõrandunud-eemalseisev (parochial) Avalik arvamus Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) 4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus) Avalik arvamus ja avalikkussfäär n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames n Pluralistlik n Moodustub isiklike arvamuste summana, samas ei peegelda kõigi seisukohti n Poliitikateaduste seisukohalt oluline, kuna on n üksikisiku poliitilise käitumise võimalik mõjutaja
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadzerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
Eksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
ideoloogia, mis on ühiskonna ideoloogia e. väärteadus # Siin oluline tähelepanek - kas klass on objektiivne või subjektiivne määratlus: kus arvad olevat või kus oled tegelikult? Edaspidi tegeleb Bourideu. Kriitika: tootmisvahendite käsutamine ei ole ikka seotud omamisega. Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadžerid, institutsioonid, fondid. L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub “Lõunas” 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? Pierre Bourdieu jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu
maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine
toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9. Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt. Teisase sotsialiseerumise juures on agentideks töömaailm ja totaalsed institutsioonid, mille mõju inimesele on nõrgem, sest põhilised vaated on juba väljakujunenud, kuid siiski võib toimuda väikeseid muutusi seoses töökeskkonnaga ja täiskasvanuks saamisesega. 10. Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus tõsiasjade esitus, n: eestis on 15 mk-da; seletus miks nähtus esineb, n: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda;
Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass
aeg kuna ei suudeta rakendada võim. Siis haaraad võimu isalõvid, kehtestavad kõva käe poliitika ning majandus hakkab alla käima. Jällegi läheb vaja emarebaseid eliidis. Tänapäeva sotsioloogia USA tähtsus kasvab Funktsionalism lähtub Emile Durkheimist Briti sotsiaalantropoloogia inimeste bioloogiliste vajaduste (seeläbi ühiskonna stabiilsuse tagamine) rahuldamiseks on institutsioonid Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Tegevusteooria inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem,
· Friedrich Engels kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas 1) Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone
n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa (üksmeelt, konsensust) ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik
Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese religioon". Enesetapud sõltuvuses ühiskonnast. Egoistlik, altruistlik, anoomiline, fatalistlikud. Kultuuri kohta: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu. Anoomia olukord, kus vanad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud (võib põhjustada kuritegelikku käitumist). Ühiskonnas
• Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik
ühetasastamise vastu, ühiskondlik-tehnoloogilise masina poolt allaneelamise vastu."(Georg Simmel, The Metropolis of Modern Life 1903) EHK siis sotsioloogia on niisiis teadus mis uurib inimest kui kollektiivi liiget: midagi rohkem kui osade summa. * Norra sotsioloog Dag Østerberg: sotsioloogias on uurimuse objektiks sotsiaalsed kooslused: juhuslikud (rong), kategooriad (lapsed, sotsialistid), grupid. ühiskonnad, institutsioonid, sotsiaalne interaktsioon; nende omadusi ei saa järeldada üksikindiviidide omadustest. (Vrd. vesimolekuli . H2O . omadused pole järeldatavad H ja O aatomite omadustest. Atomism: käsitlusviis, kus indiviide või ühiskonna üksikuid nähtusi vaadeldakse ilma, et arvestataks nende kuuluvust suuremasse süsteemi) * Mõnikord on ka teised jahimehed platsis . majandusteadlane, psühholoog, politoloog, etnoloog vms. Toimub töö jaotus. · Psühholoog: depressioon-ravi-töö
Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul, jt. Institutisonalism ja konstruktivism • Institutsionalism: – Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse – Institutsioonid: reeglid, normid, regulaarsed praktikad, jne. – “Uus institutsionalism”: lai vaade institutsioonidele – pigem reeglid ja normid, mis mõjutavad meie toimimist laiemalt – Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt – Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne. • Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism
ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid umbes kümneaastaseks perioodiks. Näiteks Eestis on vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 ja mitmeid teisi. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava Ühiskonna põhikomponendid * Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnaelu valdkonnad: - Poliitika riigi juhtimist ja toimumist korraldav tegevus. - Majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. - Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum.
Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga- ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi). 3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid kohtud ja valitsused Nimetage mõned konstitutsiooniliste kohtute põhifunktsioonid? EL · Põhiseaduslik järelvalve vastuvõetud seadused peavad olema vastavad põhiseadusele *kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse · Instut. Vahelised konfliktide lahendamine · Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt) · Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid? USA ja UK
vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid. Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks. 17. Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat. Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. 18. Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri ???? Poliitilised režiimid 19. Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab? Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi,
Instituut (ld institutum 'korraldus, kindlaksmääratu') tähendab asutust, nüüdisajal sageli teadusasutust või kitsama erialavalikuga kõrgkooli Institutsioon (ld institutio'tava, õpetus') tähendab poliitilist, riiklikku, majanduslikku, kunstilist vm sotsiaalset organiseeringut või tava. Üldiselt mõistetakse selle all korrastatud kollektiivset tegevust, ühiskonna reguleerimissüsteemi. Institutsioonid kindlustavad, et inimesed tegutsevad teatavas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid lihtsustavad inimestevahelisi suhteid. Institutsioonid võimaldavad sotsiaalses keskkonnas orienteeruda ja tegutseda ning tegavad korra ja aitavad vältida instinktidele tuginevat tegevust. Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades
ühiskonna struktuurides ning nende lahendamine nõuab ühiskondlikku sekkumist. Sotsioloogiline ‘sekkumine’ on suunatud ühiskonna suurtele sotsiaalsetele gruppidele ja ühiskonna struktuurile, mitte üksikindiviididele. Sotsiaalsed võrgustikud: kollektiivne reaalsus → võrgustikke on erinevaid (kunstlikud, loomulikud); kollektiivne reaalsus → sotsiaalsed grupid. Sotsiaalsed võrgustikud loovad sotsiaalse kapitali. Kapital on iga tootlik resurss, mida saab kasu teenimiseks kasutada: 1. Füüsiline kapital: nt maa harimine, tööriistade valmistamine jne 2. Inimkapital: inimese võimete, teadmiste, oskuste jne muutmisest tulenev kasu 3. Sotsiaalne kapital: inimestevaheliste suhete muutumisest tulenev kasu Kokkuvõtteks: ● Kõik sotsiaalteadused uurivad inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, nende erinevus seisneb erinevas uurimisobjektis ja lähenemisviisis
vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9. Oswald Spengler kasutas "habituse" mõistet c) Monogaamses nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele Spengler "näppas" mõiste Bourdieu´lt? funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest
Tüüpilised laissez faire pretensioonid praktikas: vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine
ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku
majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised vabakaubandust. kodanluse kokkuhoidlikkuse institutsioonid eraomandisse. aususe ning kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA Töölised on vabad arvepidamise normide õiguslikult kuid mitte kujunemist. kehtestamisel. majanduslikult. Kapitalismi ajal Tööstusühiskonda Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia.
keskklass. Töötajad: rõhutatakse töötajate tähtsust heaoluriigis, sest nemad hoiavad sotsiaalkindlustussüsteem üleval. 14. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria? Riigi kesksus: riik peegeldab sotsiaalsete gruppide, klasside ja ühiskondade huve ning nõudmisi. Riigi struktuurist ning seal elavatest inimestest sõltub palju. Sotsiaaldemokraatlikes riikides on loodud institutsioonid, mis aitavad edenda heaoluriigi arengut, aga liberaalsetes riikides ei ole need nii hästi välja kujundatud. Kui sotsiaaldemokraatlikes riikides tehakse sotsiaalpoliitikate kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne. Polity võimu hajutamine: tähendab poliitilist organisatsiooni või gruppi sellest, kasutatakse kirjeldamaks vabalt organiseeritud ühiskonda nagu kommuun või hõim, kuid võiba olla ka
teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena. Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu. Võim on tegelikult läbi immutanud kõik meie tegevused, elamismaailma ning me ei pääse selle eest mitte kuskile. 46. Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? Sümboolse kultuuri väljal ei valitse demokraatia- seal on võim. Kultuuri väljal dikteerib oma tahet: sümboolne kapital, mis teenitakse välja sellega, et teenitakse tõelili kultuuri väärtusi, mis kultuuriväljal kehtivad. (Kunstnik korraldab tundmatus galeriis näituse- sõbrad tulevad vaatama- galerii saab feimi- ja kogub sümboolset kapitali, nii, et nad saavad korraldada seal järgmise tundmatu kunstniku näituse).
kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted AS,pangad (v.a. Eesti raudteed,post,televisioon Pank) ,osaühingud , energiavõrgud Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioon Riiklikud,avalik- id õiguslikud ja huviühendused, seltsid, munitsipaalasutused klubid, usuühendused ning –ametid
Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism: Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises Ratsionaalse valiku teooria: Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism: Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus reaalsusi on mitmeid Praktiline pool paradigmad Biheiviorism: Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
