Mailis- ammune Liisa-Ly sõbranna , kelle juures ta ka mõned päevad ööbis Andrus- Mees, kes raamatu alguses Liisa-Ly auto peale võttis ning hiljem ka koju viis Liisa-Ly põgeneb kodust, lootes leevendada oma südame valusid. tema poiss pettis teda tema enda parima sõbrannaga ning ta tahtis unustada need haiget tegevad mälestused, tahtis lihtsalt lõbutseda, nautida elu, olla vaba! Ta tahtis iseennast tundma õppida. Reis algas maante ääres hääletades. Esimeseks hääletajaks oli Maur ja hiljem ka juhuslikult sattus Liisa-Ly tema peole. Esimese poisiga tutvus ta Mauri peol, kuid nende suhe ei kestnud kaua, sest nende mõlemad valed tulid välja ja Maur sai vihaseks ning viskas ta välja. Seal väitis Liisa-Ly et ta nimi on Tekla.Siis juhtus ta kokku Loviisega, kes läks vanaema juurde maale ning Liisa-Ly läks temaga kaasa.Loviisele ütles oma nimeks Säsil. Seal armus ta Andreisse kuid ka seal tuli lõpuks tema vale välja ja ta põgenes Tallinna ühe sõbranna juurde
tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus
1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas. Euroopast saabudes elas Tartus ning oli seal vabakutseline. 1932 1934 oli Vanemuise direktor. Hiljem kolis jälle Tallinna ning oli vabakutseline kirjanik. 1944 põgenes Eestist ja jõudis Rootsi, Örebro linnakesse, kuhu ta on ka maetud. Gailit on üsna erandlik autor
Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega." 1866 "Kuritöö ja karistus" tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima, et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema 7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik
lähtub autor ikka oma kaasaja probleemidest, ideoloogilistest-poliitilistest põhimõtetest ja keelenormidest. Anakronism on võte, kus ühest ajajärgust pärit objekt või inimene asetatakse teise ajajärku (pinnapealne anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil), sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused)). Näide: Andrei Hvostovi näidend ,,Henrik" (2006) Henriku maailma ja tänapäeva kohtumistega virtuaalses ruumis. Suundumused: 1. Lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku
· Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui " vanu häid aegu. " · Kui keegi on andnud sulle tüki oma südamest olgu see suur, või imepisike, kuid siiski tükk, koht. Siis ära unusta, et see on tükk, teise südamest ja teine vajab seda tükki, et elada . Kui sa hoiad seda tükki hästi ollakse õnnelik, kuid kui sa selle ära viskad, sellel trambid, selle unustad, siis tea kannatab see, kes sulle selle andis. · Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. · ära mõtle et sa ei vääri elamist, sest saatus kuuleb su mõtteid. · Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! · Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid
põhja. Üks Karvikutest tahtis saada preestriks, aga see ei lähe tal korda. Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest segab end isanda asjadesse ja karistuseks võtab isand ta sõtta kaasa. Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa,
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda. Esimese kirja tarkuse saab vanemalt vennalt ja pärast 3 talve külakonna koolis, kool jäi pooleli haiguse tõttu, pärast kihelkonna kooli tagi seal oma esimesi luule katsetusi. Venna kutsel läheb Väike-Maarjasse. Sellel ajal omandas saksa keele. Sel ajal ka Liisa Goldinguga. Ta on armunud Liisasse. Esimene ametlik töö saab olema alalehe "Virulane" toimetuses. Seal töötab ka Vilde, kellega tekkib konflikt ühe artikli sisu pärast. Ta õpib mõned kuud Tartu Trehtneri gümnaasiumis, jäi pooleli ka tervise tõttu, selle korvas lugemis huvi. Töötas ka "Sakala" ja "Oleviku tähetund". Juhan Luiga paneb Liivi hullumajja, lootes sellega Liivi olukorda parandada, aga Liivi haigus oli parandamatu.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on igavene ning mitte miski ei närtsi eal
Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline. Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. 1882 satub Väike- Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. Tähtsaks saavad ka kohtumised Liisa Goldinguga. Nende vahel sügavad tunded, aga Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda, seetõttu ei abielluta. Tihe sõprus säilib siiski. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud
kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest. Piibeleht tahab Laura kätt paluda, aga tal ei ole selle jaoks raha
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
kuid ise sureb. · "Lugu Igori sõjaretkest"- 12.saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks. · "Karutapja" tegevus hõlmab 12-13 saj, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele, liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma, saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja
Ammas, Tõnu Anton, Lembit Arro, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Liia Hänni,Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid ja Vaino Väljas. Nendest 69-st rahvasaadikut pole siiamaani klubiga liitunud Andres Ammas, Valeri Kois ja Jüri Põld
võita! *** Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle? *** Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. *** See, kes jätab kõik juhuse hooleks, muudab oma elu loteriiks. *** Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. *** Elu on nagu sibul, mida kooritakse nuttes. *** Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. *** Elu mõtte saab kaotada ainult see, kes on selle leidnud. ***
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
"Põrgupõhja uus Vanapagan" (PUV) on teos, mis on sümbolitena kirjutatud ja seega sai sealt välja lugeda seda, mida ise taheti. Selle romaaniga hüvitab ta "Tõe ja õiguse" teemad. "PUV" keerab rahva jutud umber. Rahvajutus on seal Kaval Ants ja Vanapagan. Kaval Ants kasutab kavalust, et tüssata Vanapaganat, et saada kätte oma tasu. Tammsaare pöörab selle loo teist pidi ning lugu algab taevastest vägedest. Paganal on probleemid, et ükski hing ei tule enam põrgusse. Vanapagan kohtub Peetrusega ja Peetrus seletab, miks põrgusse ei tule rohkem hingi. Jumal ütleb, et inimesel poelgi Maal võimalik õndsaks saada. Jumal otsustas, et võtab kõik inimesed taevasse vastu ning seetõttu ei ilmugi põrgusse enam mitte ükski hing. Selleks, et põrgusse tuleks taas hingi, peab Vanapagan minema Maa peale ja proovima elada nii, et ta saaks õndsaks (ta tahab Jumalale näidata, et Maal võib ikkagi õndsaks saada ning seetõttu ei
5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud. 8
5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud. 8
kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
T otsustab, et ta peab elama seal, kus elab tema armastatu. Ta asub elama Pariisi lähistele ühte lossi, kus elab ka Viardot' perekond. Kogu oma elu mängib ta selles peres teist viiulit 1847. aastal toimub T debüüt ajakirjas Sovremennik. ,,Küti kirjad" lühijuttude kogumik, mis ilmus ka hiljem raamatuna 1852. Ilmunud raamat on proosatsükkel. Peategelaseks on mina-jutustaja, kes on kütt, päritolult aadlik, kes vabal ajal käib jahil. Kütt kohtub mitmete inimestega erinevatest seisustest ja paneb kõik kirja. Moes oli kirjutada reaalsusest, mitte väljamõeldist. Seetõttu oli tegemist ka kirjadega. Raamatu põhiteema on vene rahvuse mentaliteet. Turgenev oli väga põhjalikult õppinud saksa klassikalist filosoofiat. On teada, et Hegel on kirjutanud palju erinevatest rahvustest. Slaavlased on aga need, kes oma sõna pole 4 veel öelnud. Slaavi rahvad on veel väga noored rahvad
1.1.4.1.Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008.aastal toimunud noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE Raamat räägib ühest tüdrukust, kelle nimi on Mirt ja kes peab peale isa surma kolima Tallinna ja sellega seoses ka kooli vahetama. Esimesel koolipäeval tutvub ta Miaga, kes saab tema sõbrannaks. Aktusel kohtub ta ka direktori pojaga Ronaniga, kes ennem elas Ühendriikides ja tuli siia õppima. Teel aktuselt koju kohtub Mirt mustlasega, see nõuab talt raha ja lubab selle eest ennustada tulevikku, Mirdil raha pole ja ta keeldub sellest ning seejärel teatab mustlane, et mirti ootavad ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga.
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
esimene inimene, kes asutas Vm-l raamatukaupluseid. Enne seda müüdi raamatuid tavalistes olmepoodides. Tema arvates oli vaja eraldi raamatupoode, et väärtustada raamatut kui kultuuri arendajat ning teiseks selleks, et raamatupoed muutuksid kultuurikeskusteks, kus inimesed saaksid raamatute üle arutada. Novikov rajas raamatupoodide võrgu, isegi Siberisse. Raamatuid sai tema käest ka posti teel tellida. See kõik oli täiesti uskumatu. Iga inimene, kes poodi tuli, pidi poest väljuma raamatuga. Kui ta ei suutnud seda osta, siis anti talle raamat tasuta, kuna Novikov taotles hariduse levikut. Novikovi ajakiri muutus väga populaarseks tema ajakirja tiraaz oli alguses 2000 ja hiljem 4000 eksemplari (tavalistel ajakirjadel ca 600). Iga ajakirja tellija sai pealekauba kirjastuse poolt välja antud raamatu. Nii sai iga tellija aastas 200 raamatut Sellise ürituse kaudu püüti propageerida ka vabamüürlaste ideid.
Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab A-t. V laul pinge võetakse maha, korraldatakse võistlusmaängud A isa auks Sitsiilias. VI laul - Jõudis Itaaliasse, kohtub ennustajaga (Sibyllaga), kellega läheb allilma (kohtab vanu võitluskaaslasi ja näeb sündimata hingi, tuleviku Rooma riigi tohutut võimsust) "Harrastagu teised kunsti ja teadust, aga sina, roomlane, valitse rahvaste üle" (ütleb A-se isa). VII laul kohtub latiinide hõimu kuninga Latiniusega, tütar Lavinia, kel peig Turnus.. Oli ka vaenulikke hõime. VIII laul A ja tema poolehoidjad vs vaenulikud hõimud. A sai Vulcanuselt relvad (kilbil tulevik kirjas).
Realistlik! Kohad: · Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele. · Moskva. Puskin vastandab tegelasi. · Õed- üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. · Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel (?) Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellub. hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma!!). 1822- ema viib Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvub vürst M-ga, kes on tunduvalt vanem, ja teeb abieluettepaneku. Tatjana nõustub. 1824. sügis- 1825 kevad- taaskohtuvad Onegin ja Tatjana.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
