Selle asemel ilmub kusagilt garderoobi abiline ja võtab talt mantli, ulatab kava ja saadab saali. Saalis märkab jutustaja mõnda vaba kohta viimastes ridades ja siirdub nende poole. Juba kohale jõudnud, märkab ta, et tema riietus antud ürituse puhul veidi kohatu on. Enamus rahvast on riietatud pidulikult, frakkidesse ja õhtukleitidesse. Oma lohutuseks märkab ta siiski, et on ka inimesi, kes on tavapäraselt riides. Üks sellistest oli jutustaja kõrval istuv isik. Laval esineb keegi noor tütarlaps klaverikontsertiga. Parajasti mängiti Mozarti klaverikontsert number 26'te, mis on tuntud ka Kroonimiskontserdi nime all. Jutustaja süveneb muusikasse, see tõi ta silme ette mälupilte minevikust, kodumaast ja kodust enne sealt lahkumist. Tema meenutusi häirib siiski naabri närvilisus. Naaber, pealtnäha noor poiss, jälgib pidevalt närviliselt oma kella. Jutustaja märkab ta põlvedel rihmaga kinniköidetud raamatupakki, millest pealmine kannab nime ,,Loogika"
Selle asemel ilmub kusagilt garderoobi abiline ja võtab talt mantli, ulatab kava ja saadab saali. Saalis märkab jutustaja mõnda vaba kohta viimastes ridades ja siirdub nende poole. Juba kohale jõudnud, märkab ta, et tema riietus antud ürituse puhul veidi kohatu on. Enamus rahvast on riietatud pidulikult, frakkidesse ja õhtukleitidesse. Oma lohutuseks märkab ta siiski, et on ka inimesi, kes on tavapäraselt riides. Üks sellistest oli jutustaja kõrval istuv isik. Laval esineb keegi noor tütarlaps klaverikontsertiga. Parajasti mängiti Mozarti klaverikontsert number 26'te, mis on tuntud ka Kroonimiskontserdi nime all. Jutustaja süveneb muusikasse, see tõi ta silme ette mälupilte minevikust, kodumaast ja kodust enne sealt lahkumist. Tema meenutusi häirib siiski naabri närvilisus. Naaber, pealtnäha noor poiss, jälgib pidevalt närviliselt oma kella. Jutustaja märkab ta põlvedel rihmaga kinniköidetud raamatupakki, millest pealmine kannab nime ,,Loogika"
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steineri, kes kaotas Nana tõ
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees.
täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda. Nabokovi Tamara jäi alati lapsepõlvearmastuseks, millekski, mida üks inimhing kogeb nii või teisiti
Helmeri häält. Nora kes vingub, et oleksid võinud kauem peol olla ja purjus Helmer jõuavad koju ning kohtavad Lindet imestuseks, sest kellaaeg on ju nii hilja. Linde seletab, et tahtis nähe Norat ta täies hiilguses. Korraks lahkub Torvald teise tuppa, et süüdata valguse jaoks paar küünalt. Sel lühikesel ajal teatab Linde Norale, et rääkis Krogstadga ning Nora peab oma mehele tõtt ütlema. Nora vastas, et eeldas toda. Helmer naaseb ja ulatab Lindele tolle kudumistöö koos enda arvates hea nippiga kududa vasaku käega ja tõmmata paremaga. Linde soovib pererahvale head ööd ja lahkub. Helmer komenteerib, et Lindega tegelemine oli tüütu ja hea, et ta nüüd minema hakkas. Helmer aga ise tunneb end reipana kuid Nora aaretult väsinuna ning tahab magama minna. Helmer kiidab ennast, et tal oli õigus ja juhei- siis pätib Noralt kas too pani tähele kui lõbus täna Rankil oli. Nora
..................................................14 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut „Must prints“. Raamat tundus alguses väga raske, pidin mõnda kohta korduvalt lugema, et aru saada. Keerulised sõnad ja laused. Aga hiljem hakkas mulle raamat väga meeldima, ei saanud lausa käest panna. Kui olin lugemisega lõpule jõudmas arvasin, et olen kõigest aru saand, kuid lugedes järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. See koht jäi veidi arusaamatuks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga. Tegelased suhtlesid tihti kirja teel, raamatusse oli jäädvustatud nende vahelisi kirju. 1 IRIS JEAN MURDOCH 15. VΙΙ 1919 – 8. ΙΙ 1999 Iris Murdoch oli iiri päritolu inglise romaani kirjanik ja filosoof. Sündis Dublinis, õppis
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline ar
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et
,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Projektitöö TALLINN 2014 Sisukord Tiitelleht......................................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisu..............................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost ,,Nahka kriipivad nädalad". Teos
2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast. Toob kirjandusse langenud naisete teema. Prostituudid on märksa eetilisemad ja patriootilisemad kui need ausad kodanlased. ,,Rasvarull" on prostituut, on saanud hüüdnime, sest on hästi volüümikas. Rõõmsa meeleoluga, meeldib väga süüa ja ametist ei tee väga saladust. Juhtub
Vanamees nõustus ja ütles, et me kutsume seda Headuse Põhimõtteks-kui kaarte mängid, siis tead et esimene kord võidad, kuna algaja õnn. See on nii kuna elu tahab, et elaksid Oma Loo järgi. Poiss siis uuris, et kus ta varandus on. Vanamees vastas: Egiptuses püramiidide juures. Et sinna jõuda pead sa järgima märke. Enne kui poiss jõudis midagi vastata lendas nende vahele liblikas. Poisile meenusid vanaisa sõnad, et liblikas on hea õnne märk. Vanamees nõustus ta mõtteid lugedes ja ütles, et see on üks märkidest. Äkitselt tegi mees oma mantlihõlmad lahti ja sealt alt säras vastu kalliskividega kaetud rinnakilp, mida mees kaelas kandis. Vanamees andis poisile ühe musta ja ühe valge kivi, mille võttis oma rinnakilbilt ja seletas: üks neist on Uurim ja teine Tummim ehk siis must=jah või valge=ei. Kui sa märkidest aru ei saa aitavad nemad sind. Aga küsimused, mis neile esitad peavad olema objektiivsed. Siis soovis mees talle, et mingu poiss Oma Loo lõppu
ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et Oneginit nimel maksma
Ganya lõpuks minestab at absurdsust see rada. Siis Nastasya jätab raha maha Ganya ja võtab maha Rogozhin. Myshkin jookseb tänavale pärast pärast kellad oma troikad Myshkin läheb Moskvasse hoolitseda äri seoses tema pärandist. Ta ei kuulnud kuus kuud Peterburis. See on kuulujutuga siiski, et Nastasya ja Rogozhin on Moskvas hästi. Samuti on öeldud, et Nastasya otsustab abielluda Rogozhin, siis keeldub ja otsib Myshkin mugavust. Lõpuks Myshkin naaseb Peterburgi. Ta külastab Lebedyev ka Rogozhin. On teada, et kuigi mõlemad Rogozhin ja Myshkin olid Moskvas, nad jagasid häid vestlusi. At Rogozhin maja, kaks rääkida Nastasya. Myshkin deklareerib, et ta ainult kunagi armastanud Nastasya välja kaastunde ja juhib tähelepanu ka sellele, et Rogozhin, et "oleks raske eristada oma (Rogozhin on) armastust vihkama." Rogozhin siis ütleb, et Nastasya armastab Myshkin, aga ta armastab teda nii palju, et ta ei taha
reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle õhkava ja teda imetleva Tatjana, kelle ühepoolse armastusega jälle oma eneseimetlust upitada. Tema õnnetuseks kohtas ta tema suhtes külma ning abielus naist. Ja siis algas võitlus selle nimel, et Tatjana jälle õhkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest võitlusest kujunes välja sügav armastus, mis omakorda jäi vastuarmastuseta jõudes liiga hilisele arusaamisele armastuse tähtsusest. Ja noor tütarlaps Tatjana, kes oli kasvanud üles värskes õhus, romaanide mõju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai väljendada peenemaid tundeid ja mõtteid. Noore tüdruku armastust aga haavati seltskonnalõvi hoolimatu käitumisega. Kindlasti on
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga, kelle isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse ja toimub kiire sõjalaulatus. Ernsti päevad tsiviilisikuna kutsuvad temas esile kehtiva korra vihkamise (mis tegelikult on juba hoopis varem tekkinud) ja veendumise jätkuva sõja mõttetuses, mis juba on praktiliselt kaotatud. Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil. Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque
Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sea
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome m
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maad suur järv, neljandast kül
Töötas paralleelselt arsti ja kirjanikuna. Tekkis tuberkuloos. Kolis Moskvasse vanemate juurde, oli juba tuntuks saanud. Kõik tahtsid tema sõbrad olla. Sai sõbraks Chaikovsky'ga. Tegi aina enesekriitilisemaks. Ühiskond->väga ebaõiglane. Reis Sahhalini saarele. ,,Sahhalini saar". Uus eesmärk: looming kergendagu lihtrahva elu. Kolis Jaltasse, ravis talupoegi, toitis näljaseid jne. Kirjutas seal kõige rohkem oma teoseid. 1904-suri saksamaal. Loomingust Humoristlik novell ,,väike inimene"->talupoeg, mõisnik, kaupmees. Teoste põhitunnused- pugemine, väärikuse puudumine. Tõsised ja kurvad lood-,,Mure"(üks mees ja naine koos, naine jäi haigeks ja suri, mehe jäsemed pidi amputeeritama). Suurlinna üksindus ,,Kurbus". Vastandavad lapsi ja täiskasvanuid, lapsed poeetilised ja püüdlevad ilu poole. Ei suru isiklikke sümpaatiaid peale. 1890.a loomingus-kuidas välja juurida vaesust. Avada elu olemus tavasündmuste abil, kujutada elu nii nagu see on
Marino Marin (õige nimi Mortenson) ümises põldude vahel “Öökuningannat”. Marino oli omadega nii sassis, et siis kui pidi Valgas rongile minema, kadus ta ära (sõbrad alguses otsisid, siis läksid minema). Marino oli paar päeva kadunud ja ta abikaasa sõimas sõpru. Tuli välja, et Marino oli jõudnud kuhugi Lätti ning magas külakalmistul haudade vahel. Kolhoosnik oli ta autoga Eesti piirile toonud. Eero käis ja nautis kunstilisi objekte linna lähedal. Tal endal oli saatja aadress, kuid puudus saaja aadress. (This is about luuletused) 2 (August Kask) Räägitakse juustest. 3 (Maurer) Räägib linnast ja selle ajaloost + vabaplaneeringuga Mustamäest. 4 (Laura) Räägitakse Laurast. Ta arvas, et Eesti on liiga hall ja roheline. Talle meeldis, kui mehel oli kollane portfell. Kunagi oli tal mees, kuid siis nad läksid lahku. Laura kolis tädi juurde. Pärnus - poiss käis paar korda Laural külas, tutvustas teda lavatöölisele (Sven) ja siis tüdines Laurast
hoolitsev, hell... aga mingil ajal asi muutus sada protsenti. Millest? Selles asi ongi, et ma ei tea.» Kert meenutab nende esimest kohtumist. Pealtnäha oli see lihtne neid tegi tuttavaks ühine sõber. «Pärast tutvumist hakkas mu tulevane vaikselt helistama, umbes poole kuu möödudes muudkui rääkisime, tundide kaupa. Ja siis koliski mu juurde elama. Ma ise kutsusin. Sellepärast, et armusin temasse peaaegu esimesest silmapilgust ja ta oli mul põhimõtteliselt esimene tütarlaps, esimene naine.» Kert pole oma naist petnud peale paari kerge korra. Ta ei ole ringitõmbaja tüüp, need kaks kõrvalehüpet on olnud põhjusel, et naine ei jaga temaga armastust. Ja need hüpped olid ammu, aastaid tagasi. Viimasel ajal on Kert loobunud mõttest leida armastust, pigem harjutab endas kannatlikkust. «Ma ei tahaks oma naisest mingi hinna eest lahku kolida. Ikka loodan, et äkki ta võtab veel kunagi mõistuse pähe ja muutub
Kuna vallamajja pikk tee polnud, pidi mees eelduste kohaselt paari tunni möödudes tagasi olema, kui meest ei tulnud. Irma ootas teise päeva õhtuni, ja kui mees siis ka veel ei tulnud otsustas Irma korterisse minna. Sinna jõudes oli uks ameerika lukuga kinnitatud ja seest poolt veel kahe riiviga kinnitatud nii, et Irma sisse ei pääsenud. Ta jooksis mööda treppi alla, et köögiukse taha minna. Parajasti, kui ta ümber majanurga jõudis, tuli köögitrepi uksest keegi naisterahvas, kes ruttas kiirel sammul hooviväravast välja. Rudolf lasi lõpuks Irma tuppa, seal valitses võõras lõhn , Irma nuttis meeleheitlikult, Rudolf aga ajas kõike tagasi, kuid lõpuks alistus. Irma oli aga nii meeleheitlikult temasse armunud, et leppis kõigega, mis nii ebasünnis näis. Mees muudkui valetas ja siis tunnistas valet ja pettis ja jälle tunnistas. Irma aga muretses ja valutas suurest armastusest aina südant. Nad sõitsid uuesti maale, Soonikul lamasid nad
suutnud luua reljeefsed karakterid, kellest igaühel on külaühiskonnas oma kindel koht." (Astrid Reinla, "Mosaiikpanoraam", Looming 1976 nr. 8) 3 "Harala elulugude" tegelaskujud erinevad üksteisest sotsiaalselt positsioonilt, psühholoogiliselt dispositsioonilt ja maailmavaatelt. Igaüks neist on omaette indiviid, koondtüüpe esineb palju harvemini. Igale karakterile on antud kirjaniku poolt isikupärane jutustamisnurk. Lugedes jääb mulje, et eluline materjal esitab end ise, kusjuures autori valiv ja kujundav sulg on täielikult varju jäänud. Autor ei hinda oma tegelasi otseselt, ei seleta sellise käitumise põhjusi ega anna väliskirjeldust. Inimesed räägivad endast ise. Samas väidab PaulEerik Rummo, et autori kätt on veidike tunda: "Nad lõpevad mingi voolitud puändiga ja esitavad tutvustatavaist rangelt ainult olulist, kusjuures jääb kahtlus, et olulisuse astme
Antsla Gümnaasium Janar Kannimäe 12.a ,,MUST PRINTS" Iris Murdoch Uurimustöö Juhendaja: õp. Iri Reile Antsla 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 Kas tegemist on realistliku või romantistliku romaaniga?...................................................4 IRIS JEAN MURDOCH......................................................................................................5 ,,MUST PRINTS"................................................................................................................7 LÜHIKE ÜLEVAADE SISUST..........................................................................................9 TEGELASTEST................................................................................................................12 Christian ........................................................................
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg
ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased:
Tänapäeval oleme harjunud sellega, et seksuaalsuse kujutamine meedias, filmides ja kirjanduses ei ole midagi imetabast vaid on suhteliselt igapäevane nähtus. See ei ole aga alati nii olnud. Varasemal, eriti Nõukogude ajal oli seksuaalsuse kujutamine vägagi tabuteema, milletõttu ongi väga huvitav lugeda Tuglase novelli "Suveöö armastus", kus taolised suhted mehe ja naise vahel ei olegi niivõrd ridade vahele peidetud kui seda võiks arvata. Kogu novell räägib sisuliselt sellest, kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
