50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
littlemax
Õppematerjali autor
CH3 CH COOH 2aminopropaanhape ehk alfaaminopropaanhape ehk alaliin NH2 Isomeer: CH2 CH2 COOH 3aminopropaanhape NH2 Keemilised omadused: · reageerib alustega NH2CH2COOH + NaOH = NH2CH2COONa + H2O naatriumaminoetanaat NH2CH2COOH aminoetaanhape · reageerib happega NH2CH2COOH + HCl = NH3ClCH2COOH · aminohapped reageerivad omavahel O H O N (sinine peptiidside!) NH2CH2C + NCH2COOH = NH2CH2CNCH2COOH + H2O OH N Peptiid on on molekul, mis koosneb ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest.
Valkude molekulmass on 10-4 - 107. Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke. Ööpäevas 400g lammutame oma kehast aminohapeteks ja tagasi valkudeks. Kõige kiiremini uueneb soole limaskest, maks, pankreas, neerud ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus,
Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. • Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. • Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Moodustavad soolasid nii aluste kui hapetega.
1 Aminohapped .. Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino-
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas
viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. Aminohapped: Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. CH3 CH2 CH2 COOH happelised omadused | NH2 aluselised omadused Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Keemilised omadused: tähtsam omadus on amfoteersus. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega: Vaata vihikust veel juurde ja mõned ülesanded on ka töövihikus!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused
töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid