CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. Nukleofiilne tsenter
CH2 CH2 CH2 . . CH2 CH2 CH2 CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb
või kasutatakse eesliidet hüdroksü. Amiinide saamine elektrofiil Nukeofiil nukeofiil radikaal Ammooniumsoolad lagunevad kuumutamisel või aluste mõjul kergesti. Alati näidatakse ära OH asukoht elemendis Saadakse kas ammoniaagi või amiini reageerimisel halogeenalkaanidega. ALKOHOLID CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl CH3OH metanool CH3Cl + NH3 CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl ... on ühendid, mis sisaldavad OH ehk hüdroksü rühma. Nimetuse lõpp on ool
Amiinide omadust reageerida hapetega rakendab laialdaselt ravimitööstus. Töödeldes halvasti lõhnavaid ja vees rasklhustuvaid amiine vasinikkloriidhappega, muutuvad nad lõhnatuteks vees lahustuvateks tahketeks preparaatideks. R-NH2 + HCI RHN3+ CI- 3 Farmatseudid asendavad tavaliselt nimetuse ammooniumkloriid nimetusega amiinhüdrokloriid. Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused: · Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega
Alkoholi sool Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika- Füüsika- Keemilised omadused üldvalem, mõiste sionaal- jarel-liited lised lised ne rühm omadused omadused -NH2 -amiin CH3NH2 Ebameeldiva Amiinid tekivad looduses Amiin kui alus on võimeline liitma endaga Amiin lõhnaga. mikrobioloogilisel lagunemisel (laipades, prootoni (H+): metüülamiin fekaalides, roiskumisel, soolakalas jne.). amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon) + + R-NH2
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer
Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. Küllastumata ühendid • Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C– CH3 (propüün)
2) Reageerivad halogeeniühenditega soolakalas jne.). primaarne Metüülamiin • Madal keemistemperatuur Tekivad ammooniumsoolad Amiine saadakse lähtudes R-NH-R (madalam kui alkoholidel), CH3-NH2 + CH3Cl → (CH3)2NH2+Cl- halogeenoalkaanidest ja sekundaarne sest omavahel on 3) Soola neutralisatsioon → amiin ammoniaagist. Tekkivad R-NR’R’’ (CH3)2NH2+Cl- + NaOH → (CH3)2NH + NaCl + H2O amiinimolekulidel nõrgad ammooniumsoolad tertsiaarne sidemed. neutraliseeritakse leelisega.
Happed on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootonit loovutavad ja Tugevad: OH-, CN-, OR-, R-NH2 mida vähem tekkinud anioon seda tagasi liita soovib. Nõrgad: R-COO-, Hal-, H2O, R-OH Alused on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootonit liidavad ja mida Elektrofiil tühja orbitaaliga osake, nt: vesinikioon vabamalt on selleks kättesaadav elektronpaar. Elektrofiilse tsentri tunneme ära pos laengu või osalaengu järgi aatomil. Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid. Nukleofiilse tsentri tunneme ära neg laengu või osalaengu järgi aatomil. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: Nukleofiil on ründav osake Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl on hüdroksiidiooni reaktsioon NH4+ OH- = NH3(gaas) + H 2O Ba(OH) 2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH Ba2+ + SO42- = BaSO4 (sade) pole hüdroksiidiooni reaktsioon vaid sulfaatiooni oma Brönstedi järgi on alused osakesed, mis liidavad prootoneid ( st. vesinikiooni aktseptorid) Arrheniusega võrreldes on erinevused silmnähtavad. Brönstedi järgi on ammoniaak alus, sest te seob prootoni (NH3 + H+ = NH4+ ammooniumioon ) ja annab hapetega reageerides soolasid NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid
C C Created by Riho Rosin 2 13666324649407.doc.doc 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH),
CCC C C 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH),
atsüülühend L HL uus atsüülühend + Nukleofiilne liitumine Elimineerumine Esimese etapina toimub nukleofiilne liitumine karbonüülsele süsinikule. Esimese etapi toimumist hõlbustab suhteline steeriline avatus (tasapinnaline süsinik) ja karbonüülrühma hapniku võime võtta enda peale kaksiksidemelt elektronpaar. Esimese etapi järel moodustub tetraeediline vaheühend, süsinik on seotud kahe elektronegatiivse rühmaga, toimub lahkuva rühma elimineerumine. Regenereerub süsinik-hapnik kaksikside, moodustub asendusprodukt. Atsüülühendite sellised reaktsioonid toimuvad, kuna nendes on head või suhteliselt head lahkuvad rühmad. Näiteks atsüülkloriidide reaktsioonil eraldub kloriidioon, mis on väga nõrk alus ja seega väga hea lahkuv rühm. Atsüülühendite suhteline reaktsioonivõime
oksüdeerimise reaktsioon. 4. Esiteks peab halogeeni molekul lagunema radikaalideks. Siis peaks halogeeni radikaal ründama süsiniku aatomit, et tõrjuda välja (asendada) vesiniku radikaal, kuid halogeeni radikaal ei saa rünnata süsiniku aatomit kui reaktsioonitsentrit, sest see on varjatud vesiniku aatomite poolt. Seepärast on kõige kättesaadavamaks reaktsioonitsentriks hoopis vesiniku aatom, mille radikaal ,,ära võtab". Nüüd on süsiniku aatomil radikaaltsenter (paardumata elektron) ja see reageerib lõpuks ühe halogeeni molekuliga (vt skeemi lk 3940). 5. Vaatleme siin sidemete katkemisi ja moodustumisi ainult reaktsiooni summaarse võrrandi alusel, sest tegelikult on need protsessid üpris keerulised ja kulgevad hulga vaheastmete kaudu. a) on katkenud 4 süsinikvesinik-sidet ja moodustunud 2 vesiniku molekuli;
d+ d+ d- F. CH3 CH2 C + HCN CH3 CH2 C CN H OH 1 7. Reaktsioon on mitmeastmeline, kuid summaarse võrrandi järgi astub karbonüülse hapniku aato- mi asemele lämmastiku aatom koos oma asendusrühmaga. Dialküül- või trialküülamiin ei saa nii- viisi reageerida, kuna nendes pole lämmastiku aatomi juures kahte vesinikku. O N a) CH3 C CH3 + NH2 CH3 C CH3 + H2 O
seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Sise-ja välissfäär- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6.
Benseeni kasutatakse: lõhkeained, värvained, plastmassid, kiudained. Heterotsüklilised ühendid- tsükli koostises on lämmastik, fosvor, hapnik, väävel või metallid Püridiin C5H5N on värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik. Leidub kivisöetõrvas. Pürrool C4H5N on iseloomuliku lõhnaga vedelik, õhu käes tumeneb. Kasutatakse värvainete ja ravimite tootmisel. Hemoglobiin- koosneb neljast Pürrooli tuumast, mille keskel on raua aatom. Annab verele punase värvuse, kannab organismis hapniku laiali. Klorofüll- koosneb neljast pürrooli tuumast, mille keskel on magneesiumi aatom. Klorofüli osavõtul toimub rohelistes taimedes fotosüntees. (seotakse õhust CO 2 ja eraldatakse O2 ja taimedesse moodustub orgaaniline aine). Fenool C6H5OH on nõrga happe omadustega, iseloomuliku lõhnaga , värvuseta, mürgine, tahke aine, õhu käes muutub roosakaks. Keemilised omadused: Benseeni tuumas on
o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid(homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine) Heterolüütiline katkemine keemilist sidemet moodustanud elektronpaar jääb ühe fragmendi juurde, moodustuvad katioon ja anioon. Polaarsed reaktsioonid (heterogeenne liitumine, heterolüütiline katkemine) iooniline on polaarse erijuht. Brönsted: Hape on aine, mis loovutab prootoneid Alus on aine, mis seob prootoneid pKa=-log Ka; mida väiksem pKa, seda tugevam hape hape on võimeline andma ära prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele
14 Nimetamise näide - adrenaliin hüdroksüülrühmad 1. Jagada struktuur väiksemateks struktuurideks ja funktsionaalseteks rühmadeks. amiin benseen etaan 2. Leida põhistruktuur metaan a. Määra struktuur, mille küljes on olulisim asendaja b. Määra struktuur, mille küljes on enim asendajaid -OH rühmad olulisimad asendajad
O3=O2+O Trihapnikku kasutatakse vee puhastamiseks (kloori asemel) ja õhu värskedamiseks. 6. Tetrahapnik. O4 tekib hapnikust madala temperatuuril. Vedel ja tahke hapnik koosnevad umbes 50% ulatuses tetrahapniku molekulidest. See on muu hulgas ka üheks põhjuseks, miks hapnik vedelas ja tahkes olekus on sinaka värvusega. VÄÄVEL--SULFUR--S. 1s22s22p63s23p4 Väävel paikneb perioodilisuse süsteemi VI rühmas. Tema elektronilisest valemist järeldub, et aatom võib loovutada 4 p-elektroni ja 2 s-elektroni või liita 2 elektroni 3p6 elektronkonfiguratsiooni moodustamiseks. Ühendeis on väävli oksüdatsiooni aste II kuni VIII, peamiselt aga II, IV ja VI 1. Leidumine. Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka rohkearvulistes ühendites. Mõnes paigas on väävlilademed võrdlemisi maapinna lähedal. Tähtsamateks väävli looduslikeks ühenditeks on sulfiidid (väävli ühendid metallidega) ja sulfaadid, näiteks FeS2 (püriit), Cu2S
Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm NH2, nimetuse lõpuks on amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH 3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH 2CH3 Mitmefunktsioonilisi aminorühma sisaldavaid ühendeid tähistatakse eesliitega amino- (H2N CH2CH2OH on 2-aminoetanool). Kui molekulis on mitu aminorühma, siis tähistatakse neid eesliidetega di-, tri- jne (H 2NCH2CH2NH2 on 1,2-etaandiamiin)
(Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Nimetatud tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel. ) 2) Hüdrogeenimisel (liitumisel vesinikuga ) katalüsaatori(Ni, Pt) manulusel moodustuvad alkaanid. 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid.(nt kloroetaan) 4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad , moodustades alkohole.elektrofiiliks on kaksiksidemele liituv prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsinikuga (markovnikovi reegel). 10. Aromaatsed ühendid. Benseen. Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. Lihtsaimaks areeniks on benseen C6H6. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavad süsivesinikke benseeni derivaatidena. Aromaatsetes tuumades on tervet tsüklit hõlmav -
Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga Esimesel kihile mahub 2 elektroni, teisele 8, kolmandale 18, ning neljandale 32 Rõhma number näitab viimase elektron kihi elektronide arvu. NB! B rühma elementide viimase kihi elektronide arv on tavaliselt 2. Oksutatsiooni aste näitab kui palju võib antud aatom liita või loovutada keemilise ühendi tekkeks. Hapniku oksudatsiooni aaste on alati ll, vesiniku oks aste on l. Metallide oks aste on võrdne iooni laengu või rühma numbriga. Liht ained oskutatsiooni aste on 0. Liitainel oks astmete summa on 0. H2l S0O4ll Oksudeeria: aine mis liidab elektrone. Tähtsamad oksudeerijad on hapnik, halogeenid (Cl, Br, I, f) Halogeenid, lämmastik hape, väävel hape.
Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu.
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
k. atomos, jagamatu, Demokritus, 400 aastat e.m.a.). Aatomid koosnevad omakorda prootoneist, neutroneist ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud, neutronid on neutraalsed, elektronid on laetud negatiivselt. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mis sisaldab peaaegu kogu aatomi massi, nende osakeste summa on aatomi massiarv. Elektronid asuvad väljaspool tuuma. Elemendi aatomnumber on tema aatomis olevate prootonite arv (mis on ka elektronide arv kuna aatom on neutraalne). Elemendid võivad esineda mitmesuguste isotoopidena. Isotoobid erinevad üksteisest neutronide arvu ja seega ka massi poolest. Seega erinevate isotoopidel on erinev massiarv. Elemendi aatommass on temas esinevate isotoopide masside keskmine väärtus (arvestades loomulikult ka isotoopide sisaldust antud aatomis) ja seega pole täisarv. Aatommassiühikuks on 1/12 süsiniku isotoobi C-12 massist.
pingeriida). Kui metall asub pingereas soolas olevast metallist vasakul, siis ta tõrjub soolas oleva metalli lahusest välja. Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 -> Reageerimine leelistega. Metalli katioon ühineb hüdroksiidiooniga ja tekib lahustumatu alus. Selliseid reaktsioone kasutatakse vees lahustumatute aluste saamiseks. ZnCl2 + 2KOH -> Zn(OH)2 + 2KCl Aatomi ja molekuli ehitus Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi osakesed ja nende laengud neutron (0); prooton (+); elektron (-) Aatom üliväike osake, millest koosnevad kõik ained Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A) Prootonite arv = tuumalaeng = aatomnumber (Z) = elektronide arv Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3
Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem. Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t
võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton, neutron, elektron. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (nt alumiiniumpotid). Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse