...amine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarb...
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; s...
... vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holla...
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet maja...
...mus?- tulemuseta, 3mln suri Kuuba kriis Millal?- 1952 Mis toimus?- NSVL tungis raketid kuubale Tulemus?- venemaa andis jârele Vietnami sõda Millal?- 1955-1975 Mis toimus?- Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda. Eksportis toitu Saatis sõdureid USA sisepoliitiline olukord 50-60ndatel. Mustanahaliste olukord Punane hirm Makartism Rassiline diskrimineerimine Vietnami sõja mõju USA-le. Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtid...
§ 25 Demokraatlik maailm – Euroopa ja Ameerika Ühendriigid õpik lk. 13-18 Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. P...
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas...
...triin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt pur...
...· abstraktsionism, fovism, naivism, kubism (P. Picasso) katsetused uudse helikeelega, meloodia polnud enam esikohal, otsiti uusi kõlavärve Muusika (R. Strauss) Filmikuns sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood eksootikavaimustus, erksamad toonid, naiste kleidid-seelikud läksid lühemaks esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Sport ï‚...
...e aktivist Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega. Milosevic Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2. Selgita mõisteid: Makartsim Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Hipid 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest. Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis...
...aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse, purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi T...
...a oli kirglikult vastu Iraagi sõjale, ent enamik Kesk- ja Ida-Euroopa maid toetasid president Bushi tingimusteta. 5. II 2003. a. kirjutasid kümme neist, sh ka Eesti, alla Vilniuse ,,kümne kirjale", ja vaid nädal varem olid Poola, Tsehhi ja Ungari liitunud Ameerikat toetava ,,kaheksa kirjaga". Prantsusmaa president Chirac põlastas neid initsiatiive. Uutes liikmesriikides tekitas see suurt ärevust. Nende hämmastuseks jäi Berliini käitumisjooneks arglik vaikimine. Uued liikmed peavad nüüd hoopis Suurbritanniat oma huvide parimaks esindajaks. Fischer taha...
...petamiseks Sõda näidatakse televisioonis, rahvas protestib. Eriti üliõpilased meeleavaldused Washingtonis, keeldutakse sõjaväekohustusest Avalikkuse survel algatatakse rahuläbirääkimisi 1973 kirjutatakse Pariisis alla rahulepingule, peale seda toimub Vietnamis kommunismi pealetung, 2 osa ühendatakse Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks USA kaotab ligi 56 000 meest surnutena ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest Vietnami sõda Kasutatud kirjandus Värä, E., Tannberg, T. Lähiajalugu II osa. Tallinn, 2004 http://w...
...biga on võimalik kommunism kukutada. Seda lootust õhutasid lääneriikide liidrite kinnitused, et kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. USA valitsuse finantseeritud raadiojaam Ameerika Hääl vahendas sellised lubadusi paljudes keeltes üle Euroopa. Tegelikult polnud lääneriigis valmis K- ja I-E vabastamiseks reaalseid samme tegema. Korea sõda (1950-53) – esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal, toimus Korea poolsaarel o P-K tungis L-Kle...
...ldt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab ...
...ega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks a...
...põhiline võitlusvahend oli streik Väljaränne Euroopast Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord Euroopas Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 mi...
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vas...
...gari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriis...
...olotovi-Ribbentropi pakt on üks II maailmasõja põhjustest. II maailmasõda (1.09.1939-2.09.1945) Kolm jõudu: Saksamaa ja tema liitlased (Itaalia, Jaapan, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Soome). Nõukogude Liit ja kolmas jõud oli Inglismaa ja ka Ameerika Ühendriigid. NSVL oli Saksamaa liitlane kuni juuni 1941 ja nii sai NSVList Inglismaa ja USA liitlane Hitleri vastane koalitsioon. Saksamaa ja tema liitlased olid Teljeriigid. II maailmasõja tegevus toimus laiematel aladel. Euroopas sõditi läänerindel (Saksamaast läänes), idarindel (Saksama...
...laduste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu. Esimesena Euroopas said naised valimisõiguse Soomes 1905a. Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reform...
...takse Vietnami sündroomiks. 4. 9/11 ja selle järelmõjud maailmas. a) 9/11 terrorirünnakute põhjused ja lühike kirjeldus; 16 teema a küsimus. b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis); Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamin...
... Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigis...
...e aastakümneid kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ja ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti oktoobris 1962 Kuuba kriisi ajal). Osapooled: Lääne demokraatia eesotsas USA-ga ehk Esimene Maailm/Lääs (+ Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia) ja Kommunistlik totalitarism eesotsas NSV Liiduga ehk Teine Maailm/Ida (+ Ida-Euroopa, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba). Maailm lõhenes kahepooluseliseks ehk bipolaarseks. Mõlemad leerid püüdsid allutada oma võimule Kolmandat Maailma ehk koloniaalikkest vaban...
... Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigis...
... Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigis...
...arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on ...
...uks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesri...
...äijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Pra...
...vasteliidu põhikiri. See kavandati kõigi maailma riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning taltsutaks võimalikke agressoreid. Paraku jäid liidust välja mitmed maailma võimsamad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu juba eos ebatõhusaks organisatsiooniks. Versailles' süsteem 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles lepingute allkirjastamiseks. Konverents...
...aenlastest süütuteks ohvriteks, nõukogulased aga liitlastest jõhkarditeks, kes on valmis sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948 Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja te...
...a vähe osalisi, et oleks suudetud NSV Liidule vastu astuda. o 4. aprill 1949 luuakse NATO, sõjaväeline allianss o Loodi julgeoleku täiendavaks tagamiseks, kommunismi vastu. o 12 asutajaliiget. Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) o 1949 o Loodi vastuhakuks Marshali plaanile. o Korraldas liikmesr...
...vähem. Pariisi rahukonverents 1919. jaan 1920. jaan Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid: Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks Rahu tingimused reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjaväe suuruse ja ...