Tarvastu Gümnaasium Referaat Ameerika Ühendriigid Autor: Anette Kopp 2013 Üldandmed Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; vanemas eesti keeles ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku.
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
· Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab
reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas, Hawaii osariik Vaikses ookeanis ja USA Alaska osariik Põhja-Ameerika mandri looseosas. Ameerika Ühendriikidel on värvikas ajalugu. Alates 20
http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga. 2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 4
Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aegalane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks. Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonso Pinzon. Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti.
71 % valuutareservidest paigutatud dollaritesse. 2007 moodustab dollarite osakaal mitmete riikide valuutareservides ligikaudu 65%, aga eurode osakaal 25%. Dollarite osakaalu mõningane langus peegeldab reservide loomulikku juurdekasvu eurodes laienevas eurotsoonis ja Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendab USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.(2) New York Ameerika raha- ja infovärav 19. sajandi algusees tõusis New York USA rahavärava positsioonile ja on siiani vedanud riigi majandust, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. New Yorgi eelised olid tol ajal hea gepgraafiline asend ja sadam ning sotsiaalsed uuendused. Linn hakkas domineerima rahvusvahelises kaubanduses ja finantsteenuste osutamises. New Yorgist on saanud kiiresti areneva ja rikka infoühiskonna ning ülemaailmsete trendide lähtekoht. New Yorgi rahvusvahelsied kontsernid
Sain teada palju uut ja huvitavat. Valisin oma uurimustöö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna mind huvitas, kuidas ja miks on USA-st saanud maailma tähtsaim riik ning kuidas see avaldub. Uurimustöö tegemist lihtsustas suur info hulk, samas raskendas tõsiasi, et ka rääkida oli paljust............23 Summary............................................................................................................................... 24 The United States of America is the 3rd largest and 3rd most populated country in the world. The United States is the standard of globalization, it represents tens of different nations, although the majority is white, they still have large numbers of people of different race. The nature of the U.S also one of the most diverse, with almost all climatezones. The United States became indipendent at the end of the 18th century, therefore the economy has developed more than elsewhere
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Chartale.Iseseisvusdeklaratsiooniga liitusid kolmteist osariiki: Georgia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Massachusetts, Maryland, Virginia, Pennsylvania, Delaware, New York, New Jersey, New Hampshire, Rhode Island ja Connecticut. Esimene neist oli Delaware, mida seetõttu nimetatakse ka Esimeseks Osariigiks.Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastas 56 isikut, kellest noorim oli 26-aastane Edward Rutledge ja vanim 70-aastane Benjamin Franklin. Allakirjutanute seas oli ka kaks hilisemat USA presidenti: Thomas Jefferson ja John Adams. Väljakuulutatud vabadus tuli välja võidelda. Inglise armee oli küll suurem aga ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest
USAs on väga palju spordikoondiseid ja liite. New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 Major League Baseballi korraldatavat World Series 'i maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast (Chicago, Los Angelese, San Francisco linnastu ja Baltimore-Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapallivõistkonda. Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal). National Football League'is esindavad linna New York Giants (ametliku nimega New York Football Giants) ja New York Jets, kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New Jerseys East Rutherfordi lähedal paikneval MetLife'i staadionil. 2014. aastal toimuvad sellel staadionil XLVIII Super Bowl 'i mängud. Hokimeeskond New York Rangers esindab linna National Hockey League 'is (NHLis). Linnastus tegutseb veel kaks NHLiga lepingu sõlminud meeskonda: New Jersey Devils, kes mängib New Jerseys Newarki lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey
........................................................7 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed..................................................................9 2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED...........................................................................................13 2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid....................................................................................13 2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused.............................................................14 KOKKUVÕTE...............................................................................................................23 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................25 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga
Kaks kolmandikku Kuuba territooriumist hõlmavad künklikud tasandikud. Saart läbib kõrgustike ja madalamate mägede katkendlik ahel: lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad ja kagus Sierra Maestra. Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrgune. Mäestike vahel on maa tasane ja üsna viljakas. Kuubal voolab palju jõgesid, kuid enamik on lühikesed ja kärestikulised ega sobi laevasõiduks. Suurim on 250 km pikk Cauto, mis ääristab Sierra Maestrat. Toa jõgi on lühem, kuid veerikkam. Kuubalt leiab tõelisi paradiisirandu imepeene valge liiva ja sinirohelise kristallpuhta veega. Seal kasvavad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid, mille kujutis on ka riigi vapil. Taimestik on tüüpiliselt troopiline, kuid harva õnnestub näha selliseid liike, mida kunagi kindlasti nägid vallutajad. Tasandikel on peaaegu kogu looduslik taimkate asendatud mitmesuguste kultuurtaimedega. Siiski on tasandikel säilinud umbes 30 liiki palme. Kohaliku
teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk- 3 Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka tiheda asustusega rannikutasandik riigi kaguosas. Dominikaanit läbivad laiad jõed, mille kaldamaad on üpris viljakad. Põhja suunas voolavad Yaque del Norte ja Yuna, lõunaosa veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad. Kliima Dominikaanis valitseb tüüpiline troopikakliima. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest. Pealinnas Santo Domingos püsib meeldivalt mõõdukas kliima aastase temperatuuriga 23 oC. Kui tahta päevitada muinasjutulistel randadel, tuleb arvestada, et vihmade aeg kestab maist
(Christopher...1992:206), (Kolumbus...1989:665). 2. AMEERIKA AVASTAMINE 2.1. AMEERIKA AVASTAMINE VIIKINGITE POOLT* Kolumbuse päev on paraadide ja rõõmu päev. Ükski neist pole kaasa toonud nii võimsaid demostratsioone kui 1965. aastal. Need olid itaalia päritolu ameeriklaste demostratsioonid teooria vastu, mis oli juba ammu tuntud, kuid sai äkki uut toetust, mida tuli võtta tõsiselt. Nimelt oli just kaks päeva enne Kolumbuse päeva ilmunud ajalehes "New York Times" artikkel, mis pani kihama itaallatest ameeriklaste meeled, kes ei tahtnud endalt lasta ära võtta oma Genova Kolumbust. See artikkel, mis oli kirjutatud New Havenis 10. oktoobril, algas kinnitusega: "Yale´i Ülikool tegi täna teatavaks "sajandi üllatavaima kartograafilise avastuse" - see on ainus teada- olev Kolumbuse-eelne maakaart neist Uue Maailma maadest, millised avastas Leifr Eiriksson 11. sajandil." (Ceran 1978:19). Selle kaardi leidmine oli puhas juhus
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask,
Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
aastal kodumaale tagasi pöörduma ahelais. Neljandal reisil Cadizist (1502-1504) jõudis Kolumbus praeguse Honduurase piirkonnas Ameerika mandrini. 1506. aastal seisid Hispaanias Valladolidis Kolumbuse surivoodi juures ta vend, mõlemad pojad ja palju sõpru. Kolumbus oli enneaegu vananenud, kuid sugugi mitte nii üksik ja vaene, nagu vahel on mõista antud. 1507. ja 1513. aasta vahel toodi Kolumbuse maised jäänused Sevillasse, (Kolumbuse haud Sevillas (slaid)) Santa Ana kabelisse. Kolumbuse poja Diego testamendi kohaselt viidi kirst 1540. aastate alguses Espanola (Haiiti) saarele ja sängitati Santo Domingo katedraali Diego kõrvale. 1795. aastal viidi Kolumbuse põrm Kuuba pealinna Havannasse, sest Hispaania pidi oma osa Espanolast Prantsusmaale loovutama. 1899. aastal toodi põrm jälle Sevillasse pärast Ameerika- Hispaania sõjas Hispaaniale osaks saanud kaotust. Ühe vähemlevinud versiooni kohaselt
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna.
Suurem oht agressiivsete suurte riikide naabruses (nt Kuwait-Iraak). Viini kongress (1814-15) Kõik osalejad (kannatanud) riigid kutsuti kohale. Salalepingud eelnevalt Pariisis (suurte otsused). Haagi süsteem- universaalsus. Universaalse riigi printsiip (1899, 1907) Väikesed ja suured riigid- võrdsed. Euroopa ja mitte-euroopa riigid- võrdsed. 1919. a. Pariisis rahukonverents riikide jagunemine: Suured Riigid “Great Powers” Väiksemad riigid “ Lesser Powers. Uued Riigid “New States. Neutraalsed riigid “Neutral states” Formeerumisprotsessis olevad riigid “States in the process of Formation” Väikeriikide võimalused: Majanduslik arendamine. Kuulumine rahvusvahlistesse organisatsioonidesse. Eesti Välispoliitika: Periodiseerimine: 1918-1940- EV välispoliitika kujunemine. 1940-91 nn varjusurm. 1991-2004 uus välispoliitika. 2004-... “uusim” välispoliitika? Eesti välispoliitika algus: 24.02.1918 a + esimesed välisministrid: I Eesti Ajutine
5.6 Machu Picchu Machu Picchu ehk 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi. Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja. Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec
BBC News. (2014, February 25). Pentagon's Chuck Hagel plans to downsize US military. Retrieved from: http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada- 26326969 Brumfield, B. (2014, February 13). Kansas House passes bill allowing refusal of service to same-sex couples. CNN. Retrieved from: http://edition.cnn.com/2014/02/13/us/kansas-bill-same-sex- services/index.html?hpt=us_c2 Eckholm, E. (2014, February 14). Federal Judge Overturns Virginia's Same- Sex Marriage Ban. The New York Times. Retrieved from: http://www.nytimes.com/2014/02/14/us/federal-judge-overturns-virginias-same- sex-marriage-ban.html NBC News. (2014, February 16). Obama Signs Bill Raising Debt Ceiling During Golf Break in Calif. Retrieved from: http://www.nbcnews.com/news/us- news/obama-signs-bill-raising-debt-ceiling-during-golf-break-calif-n31381 Täitevvõim: president, tema võimupiirid, valitsuskabinet ning presidendi administratsioon Ameerika Ühendriikides kehtib presidentaalne süsteem
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja
10Edward II 1284-1327 1307-1327 44 21 11Edward III Plantagenet 1312-1377 1327-1377 66 51 12Richard II 1367-1400 1377-1399 34 23 13Henry IV Bolingbroke 1366-1413 1399-1413 48 15 14Henry V of Lancaster 1387-1422 1413-1422 36 10 15Henry VI of Lancaster 1421-1471 1422-1471 51 50 16Edward IV of York 1442-1483 1471-1483 42 13 17Edwrad V of York 1470-1483 1483-1483 14 1 18Richard III of York 1452-1485 1483-1485 34 3 19Henry VII Tudor 1457-1509 1485-1509 53 25 20Henry VIII 1491-1547 1509-1547 57 39 21Edward VI 1537-1553 1547-1553 17 7 22Mary I 1516-1558 1553-1558 43 6 23Elizabeth I 1533-1603 1558-1603 71 46
........................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maailma rikkaim riik ...................................................................................... 13 3.1 Katari üldiseloomustus ......................................................................................... 13 3.2 Katari vaatamisväärsused ..................................................................................... 16 4. Bahrein ...........................
3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike- Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla;
1780. a kuulutas SB sõja ka Hollandile, kuna Holland oli jätkanud ameeriklastega kaubavahetust. 1781 sai SB väga tugevalt lüüa. Briti valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi Yorktowne. 3. sept 1783 Pariisi rahuleping. Briti valitsus tunnitas ameerika kolooniate iseseisvust. Iseseisvunud oli 13 kolooniat osariiki. 1977 sai Stars and Stripes ameerika lipuks. 1777 Konföderatsiooni artiklid (Jorn Dickinson). Kuulutas maailmale, et on tekkinud uus riik ja rahvus the united states of america, mis on moodustanud konföderatsiooni. Need artiklid kehtesid u 10 a. 1787 Konstitutsiooniline Konvent. Eesistujaks George Washington. Hakati kirjutama täiesti uut põhiseadust. 17. sept 1787 (21. juuni 1788) USA konstitutsioon. Föderalistlik Partei Alexander Hamilton 1792. Esimene föderalistide partei eesistujaks. Antiföderalistid tahtsid näha, et osariigid suht iseseisvad. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson ja James Madison)
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parla
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad j
järgnevus USA-s asutatud 1933 North
Carolina osariigis John Dewey
pragmatistliku filosoofia põhimõtete
järgi.
De Stijl, Hollandis 1917-1931
Vhutemas, (1920-1930)
Kunstimetropolid:
PARIIS – enne II Maailmasõda
NEW YORK – pärast II Maailmasõda
MOSKVA – külma sõja aegne poliitiline metropol NL-s
Modernistliku arhitektuuri lõpp -- Jencksi järgi
Charles Jencks dateerib modernismi lõpu arhitektuuris
kella-ajaliselt:
1972. a. 15. juulil kell 15.32
Minoru Yamasaki (1912-1986) projekteeritud paneelmajade õhkulaskmine St.
Louis’is, Missouri osariigis USA-s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
