Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ambient". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ambient, muusika, elektrooniline, muusikastiil, minimalistlik, space, brian, dark, techno, subkultuur, ecstasy, meelte, jazzAmbient Martin Lapin 11ML Stiili teke ● 1970. aastatel Euroopas sündinud muusikastiil ● Tihedalt seotud New Age'i muusikaga ● Mõjutanud 20. sajandi klassikaline muusika, elektrooniline muusika, minimalistlik muusikakonkreetne muusika ja space rock ● Brian Eno "Ambient 1: Music For Airports" Tunnused ● Jaguneb: Orgaaniline ambient, loodusest inspiratsiooni saanud ambient, Dark Ambient, ambient techno ● Keskendutakse kõlavärvidele, et luua atmosfääriline taustheli ● Elektrooniline ● Sobitab mitut kuulamisviisi, surumata peale ainult üht ● Ühtaegu eiratav kui ka huvitav ● Narkopeod Subkultuur ● Riietus igapäevane ja viisakas ● Filosoofia: rahusta oma meeli ● Kaasnevad tegevused: Ecstasy, mõtlemine, kirjutamine, meelte rahustamine ● Elustiil tavaline Ambient Eestis ● 21. sajandi algus
Elva Gümnaasium Pop- ja rockmuusika stiilid Nimi - ......... Kool - .................. Klass - ........ Kuupäev - ....... Rock'n'roll Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'st 1940. Aastatel USA's ning populaarseks muutus 1950 aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rock-muusika zanriks. Esimeseks rock'n'roll'i lauljaks peetakse Bill Haley't. Artistid/ bändid: *Boogie Company *Billy Fury *Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940
..............................................................................................14 2.11 Hiphop......................................................................................................................14 2.12 Elektroonilisest popmuusikast..................................................................................15 2.12.1 House.................................................................................................................15 2.12.2 Techno...............................................................................................................16 2.12.3 Ambient.............................................................................................................16 2.12.4 Trance................................................................................................................17 2.12.5 Drum'n'Bass (DnB).........................................................................................
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond.
Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, kes olid tihti läbinud ka professionaalse koolituse muusikakoolides.2
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
kasutuslikkusest. Kunst pidi asuma argistest motiividest kõrgemal. Vastandus massi maitsele. Suur probleem, millega tollane esteetika võitles oli romaan. Idee kaunitest kunstidest loodi romaani vastu. Kant nimetas seda mehaaniliseks. Jõuti järeldusele, et hea kunst on see, mis lükab tahapoole emotsioonid, hea kunst see mis toimib intelekti kaudu. Halb kunst see mis juhindub emotsioonidel, tekitab naudingut. Kunagi oli muusikat vaadledud paraleelselt retoorikaga. Muusika pidi inimesi veenma, olema selline, et suudab inimestele mõju avaldad, veenda milleski. Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH
Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo
LISA 4 (CD).................................................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena. Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse-tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat.
Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4
20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
) 6. Sotsioloogia uurib teisitimõtlemist (kodanikualgatuse kaudu ühiskonna mõjutamine jne). Religioonisotsioloogia uurib religioosse teisitimõtlemise vorme, väljendamist. 7. Sotsioloogia uurib reaalsuse sotsiaalset konstrueerimist. Kuidas inimesed loovad ühiskonda? Meedia, arusaam maailmast sellisena, nagu seda esitatakse (tõlgendamine?). Religioonisotsioloogia uurib religioosse reaalsuse loomist. New age kui subkultuur. Millega tegeleb religioonisotsioloogia? - Kes usuvad, mida ja kuidas usuvad, millistes oludes usuvad, kuidas uskumused muutuvad kultuurilise miljöö osaks, kuidas interpreteeritakse inimeste kogemusi ja millised võivad olla mingite uskumuste pooldamise tagajärjed. (Eksamiküsimused: 1. Millist tüüpi religioonidefinitsioone religioonisotsioloogias kohtab? 2. Mida religioonisotsioloogia uurib?) Religioonisotsioloogia kujunemine
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
on seljas korrektne, enamasti pidulik riietus. Tüdrukud võiksid tantsutunnis kanda seelikut või kleiti, poisid viigipükse, triiksärki ning lipsu. Ladina-Ameerika tantsud Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Columbia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudest on saanud ülemaailmselt populaarseteks seltskonna-javõistlustantsudeks. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita
..................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD........................................................................................17 3.1 Black Dog...............................................................................................................17 3.2 Rock And Roll.........................................................................................................19 3.3 The Battle Of Evermore.........................................................................................
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
Trubetsky 2009, lk 229. 78 Haug, Jürgen. 1988. J.M.K.E. Noorus, 7/88. 79 Intervjuu Ivo Uukkiviga. 80 Trubetsky 2009, lk 256. 81 Haug 1988. 20 ENSV punkliikumise väljundid 1980. aastate keskpaigas ning eriti kümnendi teises pooles saab rääkida juba laiapõhjalisemast punkliikumisest, mil olid omad kindlad tunnused. Üldistatult võib öelda, et ENSV pungis oli kolm peamist väljendusvormi: riietus (välimus), luule ja muusika. Riietuses taotleti šokeerimist, normidest kõrvalekaldumist ning asjade äraspidi tegemist. Vanade halvastiistuvate ja mittesobivate riiete kandmine, riiete katkirebimine, külgeriputatud lehmaketid ja haaknõelad, ekstravagantsed ja värvilised soengud olid hästituntud punkarite tunnusmärgid. Samas lahendati ka muid igapäevaseid toiminguid harjumuspärasusest erineval moel, näiteks värviti punkarite seltskonnas jõulude ajal mune, tähistati vastlapäeva, visates
Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised) Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad riik, kirik, akadeemia eliit metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik kunsti tootmise-tirazeerimise-säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused, organisatsioonid ja seltsid Marketing (turustamine) Tarbijaskonna uuringud: tarbijate liigid, eelistused (demograafiliste, sooliste, hariduslike jt kriteeriumide järgi), ostustrateegiad, kunsti tutvustamine ja müük Pierre Bourdieu (1930-2002)
MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu...................................................................................................................4 Fakte muusika ajaloost.....................................................................
· Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks vasakpoolsed 19.sajandi Euroopa võttis omaks M. ARNOLD'i väited ("Culture and Anarchy" 1869) *vaatas populaarkultuuri muu kultuuri sees *kultuur tema jaoks: 1.Kultuur kui TEADMISTE VARAMU ehk parim, mis maailmas öeldud ja öeldud
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
Kujundas oma arvukusest tuleneva mõjukuse tõttu tugevalt ühiskonda ümber. Babyboomereid seostatakse traditsionaalsete väärtuste kõrvaleheitmise või muutmisega. Nende puhul räägitakse palju ka soodsast kasvukeskkonnast. •USAs tähistas see sotsiaalne muutus suurimat kultuurilist erisust sotsiaalse muutuse pooldajate ja konservatiivide vahel. Nende seos kirikuga on lõdvem, oma poliitilistelt vaated on nad liberaalsed. •Boomerite jaoks oli muusika oluliseks põlvkondliku identiteedi väljenduseks. Beatlemania. Ka babyboomerid ise on endid eriliseks põlvkonnaks pidanud. 1960ndail, kui suur hulk noori hakkas teismeliseikka jõudma hakkasid nad ise ja nende lähedased neist kui erilisest põlvkonnast rääkima. X-põlvkonnaks loetakse babyboomerite järel sündinuid, neid nimetatakse ka Baby Busteriteks, sünniaastad arvestatakse 1960ndate algusest 1980ndate alguseni. Sündinud 1960ndatest-1981, said täisealiseks peale Vietnami sõda
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomuli
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
Tegeles ka komöödia ja lüürikaga, kuid need kaduma läinud. Teostest säilinud umbes 1/3. Mimesis välise ja sisemise tegelikkuse jäljendamine, kujutamine, imiteerimine. Arutleb, et kui teadus käsitleb, eksponeeirb, arutleb, siis kirjandus jäljendab või kujutab. Ka muusika ja tants on mimeetilised kunstiliigid. Samuti maalikunst ja plastika, kuid ta tegeleb kirjandusega spetsiifiliselt. Küsimus on jäljendamise viisis. Kirjandus jäljendab keele või sõna abil, muusika jäljendab helide kaudu, tants liikumise kaudu, maalikunst värvide ja vormide kaudu. See mida kunstis jäljendatakse ei ole enam ideede jäljendamine nagu ütles Platon, vaid tema jaoks jäljendati meie näilist tegelikkust, mitte ainult füüsilist tegelikkust, vaid ka vaimset tegelikkust. Muusika on hingeelu jäljndus. Samamoodi ka kirjandus. Aristoteles rehabiliteeris kunsti, mille Platon oli alandanud. Ta tõstis kunsti auväärsete inmtegevuse valdkondade hulka
annaabi.ee 
