I Viisad dokumendil Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Dokumentidele, mida säilitatakse üle kümne aasta, lisatakse ka ametinimetus. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele, allkirjast allapoole. Tehakse sellele eksemplarile, mis jääb asutusse ehk siis: · ametikirjal ärakirjale · käskkirjal originaalile Viisa jaguneb kaheks: 1. koostaja viisa, mis asub vasakus veerus 2
antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumi- te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse üldjuhul ühes eksemplaris. Käskirja lisadele viidatakse tekstis. Käskirja lisa peab olema allkirjastatud. Käskkiri viseeritakse originaalil. Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on asutuse sisene korraldav dokument, mille annab välja tippjuht ainujuhtimise põhimõttel ja vastavalt oma pädevusele, et lahendada asutuse tegevuse reglementeerimis nõudvaid küsimusi
tuvastatakse registreerimiseks kuuluvad dokumendid. Dokumentide registreerimine toimub samal päeval, suulise taotluse protokollimise päeval või järgneval tööpäeval (seda juhul, kui dokument saabus tööpäeva lõpus). Dokumendi vaatab eelnevalt üle struktuurüksuse juht. Läbivaatamise tulemused näidatakse otsuses. Otsus ehk resolutsioon koosneb lahendajate käigust, lahendajate nimedest, täitmise tähtajast, otsuse kirjutamise kuupäevast ja otsuse kirjutaja allkirjast. Dokumendi läbivaatamise tulemused märgitakse dokumendiregistrisse. Hea töötaja hoiab dokumente nii, et võõrad neid ei näeks. Väljasaadetavade dokumentide ringluses on dokumendi kavandi koostamiseks vajalikud: ● täitja, ● isik, kelle ülesannetest tuleneb dokumendi koostamine ● isik, kellele on ülesanne tehtud, ● algatuskiri Dokumentide allkirjastamise õigus tuleb digitaalallkirja seadusest. Digitaalallkiri on seotud isikuga
kes seda kursust luges, samuti kursuse ainepunktide arv. Tekst peab olema keeleliselt korrektne. 5. Isiklik ALLKIRI vormistatakse teksti alla, jättes 4 reavahet 6. KUUPÄEV trükitakse tavaliselt adressaadiga kõrvuti või allkirja alla 7. LISA(D) kui avaldusele lisatakse mingi muu paber (nt. individuaalne õpingukava koopia vms.), tuleb see avalduses ära märkida. Märkus lisade kohta trükitakse 4 rida allkirjast allapoole. RIINA JÄNES Pistriku 136-12 13512 Tallinn tel: 6 548 654 e-post: [email protected] TLÜ Katariina kolledzi direktorile 05. jaanuar 2010 AVALDUS
Sellistes olukordades on erinevaid emotsioone lugematult palju. See teadmine paneb mõned inimesed nutma,sulgeb tihti teekonna hariduse poole ja mõtlema, et see on elu lõpp. Sama olukorra positiivne reaktsioon on tihti neil, kes on seda oodanud või, kellel on majanduslik ja vaimne elu paigas. Need inimesed naudivad seda üheksat kuud täiel rinnal. Kogu elu võib muuta vaid üks pilguvahetus inimesega, kellega veedad koos kogu oma ülejäänud elu. Tihti piisab vaid ühest allkirjast, et jääda ilma kogu oma elutööst. Vaid üks tahtmatu hoop oma vaenlasele võib saata sind kogu eluks trellide taha. Kõigest kehvasti läbi loetud leping ja kergelt tehtud linnuke võib jätta sind aastateks võlgadesse. Üks õppimata jäetud eksam võib panna kinni tee ülikooli ja sulgeda võimaluse edaspidises elus leida endale sobiv töökoht. Just kõige selle pärast on vaja alati mõelda hoolikalt, mida sa teed ja kuidas seda teed, kuid pahatihti teeme ekslikke otsuseid.
ülemus ning spetsialistid. Järjekord toimub ametiredeli järgi altpoolt ülespoole. Kui spetsialistil on küsimuse kohta eriarvamus, lisab ta allkirjale "vt. eriarvamus". Eriarvamus tuleb vormistada eraldi lehel, näidates, millega ta pole nõus, miks pole nõus, konkreetse ettepaneku muudatuste kohta. Eriarvamus lisatakse dokumendiprojektile ja seda säilitatakse koos dokumendiga. Kooskõlastusmärge kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allpool. Koostaja kooskõlastusmärge vormistatakse vasakule, spetsialistide märked lehe paremale poolele. Kooskõlastusmärge vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile - ametikirjal ärakirjale käskkirjal originaaleksemplarile. Näide: Koostaja: (allkiri) Kooskõlastajad: (allkiri) Karin Puu
- Valige 2 pilti (fotod, kunstiteoste reprod vm), mis avavad ning iseloomustavad valitud kahte perioodi. Pilte võib leida kas internetist või ise skaneerida. Sobivad erinevad levinumad failiformaadid, faili suurus võib olla kuni 1 Mb. - Sõnastage märkuste lahtrisse piltidele allkirjad, milles tutvustage valitud pildimaterjali. - Põhjendage ja selgitage oma valikut ning kujutatu seost vaatlusaluse perioodiga. Mõlemast allkirjast peab ühemõtteliselt selguma, kumba perioodi nendega visualiseerite. Nizami ,,Leili ja Medznun'' / ida ,,Romeo ja Julia'' Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste ühiskondlikku mõtet ja keskaegset luulet tugevasti mõjutanud Nizami jutustav poeem Leilist ja Medznunist väärib luulekunsti arengus suurt tähelepanu. Tema haruldast loomingut ja fantastilisi ideid imetlesid muuhulgas ka Goethe, Heine, Hegel, Herzen ja mitmedki teised mõttetargad
Albert Einstein on sündinud 14. märts 1879 Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ta on elu jooksul omanud mitmeid kodakondsuseid: saksa, siis vahepeal ilma kodakondsuseta, sveitsi, austria, saksamaa ja ka USA kodakondsust. Rahvuselt oli ta juut. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootisalalisvooluseadmeid. Tal oli 2,5 aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astu...
Spikrit leiutasid mitte õpilased, kes halvasti õpivad või joodikud. Selle leiutajaks nimetatakse kuningas Karl Suurt. Oma valitsemise ajal laiendas Karl Suur kahekordselt Prantsusmaad, kuigi ise ei osanud ei kirjutada ega lugeda. Kuid tema käega allkirjastatud käsud on tänapäevalgi veel alles. Kuidas sai nii juhtuda? Vastus on väga kerge, Karl Suurel oli spikker. Tolle aja kuulsatel inimestel oli välja mõeldud ja valmis tehtud näidis nende allkirjast. Kui oli vaja mingi tähtis dokument allkirjastada, siis Karl Suur hoolikalt kopeeris selle oma spikrilt. Spikrid on populaarsed kõnepidajate, õpetajate, telesaatejuhtide, tudengite ja ka õpilaste vahel. Spikker on hädavajalik siis, kui on vaja pähe õppida palju informatsiooni ja selle päheõppimine on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise täiuslikuseni. Abimaterjal eksamite ja teiste tööde kirjutamine on muutunud kavalaks
Komisjoni moodustab ettevõtte juht käskkirjaga. 5. Komisjoni koosseisu kuuluvad töötajad, kes oma kvalifikatsiooni poolest on võimelised orienteeruma küsimuses, mida uuritakse. Komisjoni liikmeid on paaritu arv ning töö eest vastutab komisjoni esimees. 6. Akti vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. 7. Kui mõnel komisjoni liikmel tekib eriarvamus, vormistab ta selle eraldi lehel ja lisab aktile. Lisadele viidatakse allkirjast allpool. 8. Akti kuupäevaks on allakirjutamise kuupäev, mis trükitakse sõnalis-numbriliselt. Kui akt vajab kinnitamist, trükitakse kuupäev ebatraditsiooniliselt dokumendi vasakust veerisest 2 rida dokumendiliigi nimetusest allapoole. Kui akt kinnitamisele ei kuulu, vormistatakse kuupäev samale reale koostamise kohaga ca 9,5cm dokumendi vasakust veerisest. 9. Akti kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Akt kinnitatakse koostamise päeval või
Kuidas toimub dokumentide hävitamine? Dokumendid hävitatakse hüdropurustajas, paberhundis. Avalikud asutused saavad dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel. Mis on blankett? Blankett on dokumendi näidis tühjade väljadega. Et dokumendil allkirjast oleks võimalik välja lugeda allkirjastaja nime alati, selleks on dokumendil... ... Millised on dokumendi lisarekvisiidid? · asutuse sümbol (logo) · asutuse registrikood · väljaandmise koht · menetlemise korda või juurdepääsu reguleeriv märge · adressaat · indeks · dokumendiliigi nimetus · kinnitusmärge · pöördumine · märkus lisade kohta · lisaadressaadid · kooskõlastusmärge · viisa
Täiendavat vaba ruumi on võimalik lisada järgmiselt: Format -> Paragraph -> Spacing -> After [vali 6 pt] [Vorming- >Lõik->Vahed->Pärast] 3.3. Pildid tekstis. Pildid, fotod, tabelid, graafikud jmt peavad olema nummerdatud (joonis 1, joonis 2; või foto 1, foto 2, tabel 1, tabel 2 jne) Piltidel, joonistel, fotodel on alati allkiri (vaata joonis 1), mis selgitab joonise sisu ja joonise autori. Ka fotode, tabelite, graafikute puhul peab allkirjast selguma, millal on foto tehtud ja kelle omanduses on originaal või kust on pärit graafikus või tabelis olevad andmed. Igale pildile peab olema tekstis ka viidatud, miks see pilt on tööle lisatud. 1 Joonis 1. Rõõmus jänes õhupallidega (autor) 1
Dokumentide pealkirjad vormistatakse paksus kirjas. N: Taotlus - Pöördumises kasutatakse ametinimetust, viisakustiitlit ( lp, hr, pr, prl ), tiitleid, auastmeid või isiku nime. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluliseks täpsustuseks ( kui asutuses on mitu samanimelist isikut jne. ) -Dokumendi tekst peab olema lühike, täpne ja keeleliselt korrektne ega tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. - Rekvisiit "Allkiri" koosneb dokumendi alla kirjutanud isiku allkirjast e. signatuurist, selle desifreeringust ja ametinimetusest, kusjuures signatuuri jaoks tuleb vabaks jätta kolm kuni viis rida. Originaaldokumentide allkirjastamisel kasutatakse sinist värvi dokumendipliiatsit. -Ametikirja tekstis nimetatud lisade puhul märgitakse lisade reale nende lehekülgede ja eksemplaride arv. -Protokollide puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi kohta, mille juurde ta kuulub. Dokumendi kinnitamine
Maavalitsused * Tähtsuse järjekorras Ministeeriumid Ametid * Tähestikkulises järjekorras Haridusministeerium Majandusministeerium Välisministeerium Kui adresaate on rohkem, kui adresaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adresaati), kui vormistatakse ülejäänud adresaadid lisaadresaadiväljale (asukoht allkirjast allapool), märkides ette sõna Sama. Näide: Sama: AS Tuuleke AS Maasikas Adresaadi ees- ja perekonnanime ette võib märkida viisakusvormeli või akadeemilise tiitli lühendi. Näited: Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adreseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adresaati. Asukoht: adresaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adresaat aknast tervikuna nähtav
kirjutamist. Käskkiri jõustub allakirjuta- mise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud muud kuupäeva. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga, aastaarv neljakohalise numbriga. N: 09. oktoober 2010 Käskkirja vorming Registreerimisnumber Koosneb ainult dokumendiregistri järjekorranumbrist ja see märgitakse kuupäeva kõrvale N: 09. oktoober 2010 nr 5 Käskkirja vorming Jaotuskava Jaotuskava asub allkirjast allpool ja vormistatakse ainult siis kui käskkirjast tehakse koopiad. Originaalkäskkirja jaotuskava real märgitakse, kellele koopiad antakse. Jaotuskava võib vormistada ka viimase lehe pöördele või lisatakse käskkirja eraldi lehel. N: Koopiad: kõik struktuuriüksused Akt Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks. Enamasti koostab akti ettevõtte juht või
aegamisi võlga tagasi jne. Kuid ta sai selle kõigega hakkama, ta oli erakordselt tugev naine, ma arvan, et nii mõnigi oleks selle surve all murdunud. Ning siis mõistsin ka põhjust miks Nora kunagi Helmerile vastu ei astunud, miks ta täitis Helmeri tobedaid reegleid ning ei protestinud nende vastu. Ta tegi seda esiteks suurest armastusest, ning teiseks, ta ei tahtnud Helmerile haiget teha ning teda vihale ajada. Helmer sai teada Nora võltsitud allkirjast ning reageeris Norale väga ootamatult. Nora oli täiesti kindel, et tema mees on tugev, aus ning valmis naist ükskõik mille eest kaitsma. Kui aga vale välja tuli, tahtis mees selle kinni mätsida, et keegi sellest teada ei saaks. Mees muutus väikseks, valelikuks ja araks. See oli koht, kus Nora pettus oma mehes, ning mõistis, et on elanud aastaid koos mehega, keda ta tegelikult ei tunne. Tuli teine kiri koos võlakirjaga
nimetus AVALDUS ca 9,5 cm lehe ülaservast 7. Ära ole ebaviisakas endast vähem võrguteadlike vastu. pealkirja ja teksti vahel 4 tühja rida 8. Hinga enne saatmist sügavalt sisse ja kontrolli. teksti all 4 reavahet isikliku allkirja jaoks 9. E-post ei sobi iga sõnumi jaoks. märkus lisa(de) olemasolu kohta 4 rida allkirjast allapoole Käskkiri KK vormingu elemendid Organisatsiooni täidesaatva ja korraldava tegevuse põhidokument Dokumendiliigi nimetus 14 punktine kiri -KÄSKKIRI, Üldplangile ühes eksemplaris (erandiks on distsiplinaarkaristuse vasakul servas või keskel, ülevalt servast 5,5 cm
ADRESSAAT - On organisatsioon või isik, kellele kiri suunatakse. Kirja adressaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametiisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kui adressaate on rohkem kui adressaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adressaati), vormistatakse ülejäänud adressaadid lisaadressaadiväljale (asukoht allkirjast allpool), märkides ette sõna Sama Näide: Sama: AS Tuuleke AS Maasikas Adressaadi ees- ja perekonnanime ette võib märkida viisakusvormeli või akadeemilise tiitli lühendi Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adresseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adressaati. Asukoht: adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adressaat aknast tervikuna nähtav
nummerdatakse. Vaidlustamisviitest 5. Viisa(d) ehk dokumendi organisatsiooni sisene kooskõlastamine- käskkirja kavand kooskõlastatakse enne alllkirjastamist, kui nii on ettenähtud asjaajamiskorras. Kooskõlastavad teksti autor ja teised ametiisikud, kelle tegevusega on doument seotud. Kui asjaajamiskord nõuab, vormistab koostaja omakäelise allkirja ja kuupäeva käskkirja originaalile allkirjast allpool vasakul lehe poolel ja teised ametiisikud, kelle tegevusega on dokument seotud, kirjutavad omakäelise allkirja koos kuupäevaga paremale lehe poolele. Kui kooskõlastajatel tekib eriarvamuskavandi suhtes, lisatakse see käskkirjale eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega nõus ei olda, miks pole nõus ja tehakse ettepanek küsimuse lahendmise kohta. Eriarvamus säilitatakse ka pärast allkirjutamist originaali juures
5. kinnitusmärge 9,5 6. pealkiri 7. tekst (sissejuhatav ja konstateeriv osa. Sissejuhatavas osas akti koostamise aluse trükkimisega, järgnevalt loetletakse komsjoni koosseis. Konst. Osas tuuakse välja faktid, järelduse ja ettepanekud. Lõpus näidatakse originaaleksemplaride arv ja jaotuskava. 8. allkirjad (komisjoni esimees, komisjoni liikmed 9. viisa (eraettevõttes, arhivaalide hävitusakt – viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse) Lisadele viidatakse allkirjast allpool. Vormistatakse eraldi lehel, lisab aktile 3. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE JA DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE Postiga, e-postiga, faksiga ja käsipostiga saabunud/saadetud dokumentide ringlemine organisatsioonis, vt lk 163-165, konspekti vaadata Dokumentide registreerimise kohustus vt lk165 Registreerimisele kuuluvad ja mittekuuluvad dokumendid vt lehelt Ühekordse registreerimise nõue – ühekordne, uuesti ei registreerita
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus, miks pole nõus ja tehakse ettepanek küsimuse lahendamise kohta.
8. DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISE JA AMETLIKU KINNITUSEGA TÕESTAMISE KORD 8.1. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.2. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk eksemplare. Näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse dokumendis. 8.3. Väljasaadetud kirja asutusse jääv ärakiri allkirjastatakse või tõestatakse ametliku kinnitusega. 8.4. Juhul kui allkirjast ei ole võimalik välja lugeda nime, tuleb allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi. 8.5. Allkirjastamiseks kasutatakse sinist tindi- või pastapliiatsit. 8.6. Kuupäev märgitakse sõnaliselt või numbriliselt. 8.7. Dokumendi kuupäevaks märgitakse: 8.7.1. dokumendi allkirjastamise kuupäev; 8.7.2. protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 8.7.3. lepingu allkirjastamise kuupäev; 8.7.4
o igal dokumendil, p.o lühike ja avama üldistatult dok põhisisu. Pealkirjal ehk sisuviitel punkti lõpus ei ole. *pöördumine ametikirjas esitatakse ametinimetus, viisakus-tiitlid ja isiku nimi, kirjavahemärke ei pea kasutama. *tekst dok tekst liigendatakse peatük-kideks, jagudeka, punktideks ja alapunktideks. Peapunktid ja jaod pealkirjastatakse. *tervitus-vormel *allkiri koosneb dok alla kirjutanud isiku allkirjast, selle desifreeringust ja ameti-nimetusest, allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. *märkus lisade kohta kirja tekstis märgitud lisade reale märgitakse vaid lisade lehtede ja eksemplaride arv, kui on märki-mata lisad, siis tuleb lisade reale märkida nende nimetused, lehtede ja eksemplaride arv. *lisaadressaadid *kooskõlastusmärge paigutatakse dok viimasele lehele tekstist ja allkirja-dest allapoole lehe
3. jagu Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine § 40. Paberdokumendi allkirjastamine (1) Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik hulk eksemplare, näidates eksemplaride arvu ja nende jaotuse ära dokumendis. (3) Väljasaadetud kirja asutusse jääv ärakiri allkirjastatakse või tõestatakse ametliku kinnitusega. (4) Juhul kui allkirjast ei ole võimalik välja lugeda allkirjastaja nime, tuleb allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi. § 42. Digitaaldokumendi väljasaatmine Digitaaldokumendi väljasaatmisel edastatakse adressaadile: 1) dokument koos vajalike lisadega ja metaandmetega ning allkirjastatuna, kui seda on nõutud, või 2) teade, milles on märgitud dokumendi saatja, pealkiri, kuupäev, viit ja viide dokumendi asukohale. 4. jagu Dokumentide hoidmine § 46. Lahendatud paberdokumentide hoidmine
Pärast ettevõtte Äriregistrisse kandmist saab juriidiline isik muuta stardikonto arvelduskontoks ja teha kontol kõiki igapäevaseid pangatehinguid. Stardikonto avamiseks on vaja ettevõtte loomist tõendavaid dokumente ja ettevõtte asutaja või asutajate allkirja stardikonto avamisel. Samuti on võimalik, et asutajad määravad asutamislepingus või notariaalse volikirja alusel konkreetse isiku stardikontot avama. Kui asutajaid on rohkem kui üks piisab stardikonto avamiseks ühe asutaja allkirjast. Arvelduskonto avamiseks vajalikud dokumendid: Ettevõtte registrikaart. Ettevõtte registrikaardi saab vajadusel teenustasu eest ka pangas välja trükkida. Ettevõtte esindaja(te) isikut tõendav dokument (pass, juhiluba või ID-kaart). Kui ettevõtte esindajad on määranud, et ettevõtet tohivad esindada vaid juhatuse liikmed koos (ühisesindusõigus), siis peavad kontorisse tulema kõik juhatuse liikmed.
Pärast ettevõtte Äriregistrisse kandmist saab juriidiline isik muuta stardikonto arvelduskontoks ja teha kontol kõiki igapäevaseid pangatehinguid. Stardikonto avamiseks on vaja ettevõtte loomist tõendavaid dokumente ja ettevõtte asutaja või asutajate allkirja stardikonto avamisel. Samuti on võimalik, et asutajad määravad asutamislepingus või notariaalse volikirja alusel konkreetse isiku stardikontot avama. Kui asutajaid on rohkem kui üks piisab stardikonto avamiseks ühe asutaja allkirjast. Arvelduskonto avamiseks vajalikud dokumendid: · Ettevõtte registrikaart. Ettevõtte registrikaardi saab vajadusel teenustasu eest ka pangas välja trükkida. · Ettevõtte esindaja(te) isikut tõendav dokument (pass, juhiluba või ID-kaart). Kui ettevõtte esindajad on määranud, et ettevõtet tohivad esindada vaid juhatuse liikmed koos (ühisesindusõigus), siis peavad kontorisse tulema kõik juhatuse liikmed.
kasutata. (2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus. Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet. (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest. Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti „Allkiri” ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja. Kui dokumendi projektis ettenähtud isik ei saa dokumenti allkirjastada ja seda teeb teine
Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile viidatakse, nt: „See on esitatud Tabelis 1.“ või „Alljärgnev Joonis 3 iseloomustab....“. Referaadi illustratiivse materjali liigid: joonised, skeemid, diagrammid, graafikud, kaardid ja fotod kannavad ühisnimetust – joonis. Igal joonisel on number (araabia numbritega) ja allkiri. Fotosid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada, harilikult piisab allkirjast. Kui töös on vähe jooniseid (kuni 10), soovitatakse ühtset, tööd 15 läbivat numeratsiooni, suurema arvu jooniste puhul võib joonised nummerdada peatükkide lõikes, näiteks Joonis 3.5. Näide lihtnumeratsioonist: Joonis 4 Õpilaste koosseis. Diagrammi puhul märgitakse diagrammi (joonise) number ja allkiri joonise alla. Diagrammi alla lehe vasakusse serva kirjutatakse “Joonis” ja number ilma punktita. Selle järele ilma
pealkirjastatakse. Tabelite puhul kasutatakse pealkirju ning jooniste puhul allkirju. Tabeli pealkirja ja tabeli ning tabeli ja sellele järgnevate seletuste vahele jäetakse tühi rida. Ka joonise ette ja joonise allkirja järele tuleb jätta tühi rida. Mõnede teemade puhul on näitmaterjaliks ka fotod. Viimaseid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada. Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1. Albrecht Düreri ,,Rüütel, surm ja kurat" TABELID. Näide: Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk nr Töötaja ametikoht Töötaja haridus JOONISED. Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid jms. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 kirjapunkti. Näide: Joonis 1. Vastanute vanus
leppetrahvi maksmist käenduslepingu alusel? Järeldus: OÜ võib nõuda Matilt põhivõla, intresside, viivise, kuid mitte leppetrahvi maksmist VÕS 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja 158 lg 1 järgi. Kätlini sama küsimuse lahendus: Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Matilt käenduslepingust tulenevalt põhivõla, intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist vastavalt VÕS § 142 lg 1 järgi. Mati on juhatuse ainuliige. RK – piisab ka ühest allkirjast, kui on lepingutekstis välja loetav, et laenulepingu käändajaks on juhatuse liige – praegu matil on kaks rolli – ta on esindaja ja ka käändaja VÕS § 144 1. Võlasuhe 1.1. Kas põhilepinguks olev laenuleping on sõlmitud ja kehtiv? Kaasuse teksti järgi on OÜ SEEP Holdings (põhivõlgnik) ja OÜ Kilt Finants (võlausaldaja) vahel laenuleping (VÕS § 396 lg 1 järgi) sõlmitud ning sellel ei esine sisu- ega vormipuudusi
Esindusõigus- aktiivne heskiit 2. õigusvõime lõppemine- füüsilisel isikul lõppeb surmaga, eraõiguslikul juriidilisel isikul registrist kustutamisega ja avalik-õiguslikel registrist kustutamisega. 3. Tooge näide juriidilise fakti ja teo erinevusest- puu kukub auto peale- see on juriidiline fakt, aga pole tegu. 4. Milliseid tehinguid saab 7 aastane isik iseseisvalt teha? §11 lg 3 5. Tooge näide elektroonilisest allkirjast, mis pole digitaalallkiri PIN-kood 6. Tooge näide huviteooria puudusest- Riik ostab auto 7. Olemas 8. Olemas 9. Pille ostis Estonian Airi kodulehelt lennupileti Pariisi. Lend jäi ära, kuna sellel päeval oli lumetorm. Pille nõuab raha tagasi. Estonian air sellest keeldus, sest ei ole lumetormis süüdi ja pakkus lennuks teist aega. Kas Pillel on nõudeõigus Estonian airi vastu? Subjektid: Pille ja Estonian air Objekt: raha ja lend
(4) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. 5. Tooge näide elektroonilisest allkirjast, mis pole digitaalallkiri? PIN-kood 6. Tooge näide huviteooria puudusest? Riik teeb ostu-müügi lepingu. 7. Lepingu järgi oli pretsendiooni esitamise tähtaeg 5 päeva. Kaup saade kätte neljapäeval, millal võib pretensiooni esitaja kui reede ja laupäev olid riigipühad? Tähtaeg hakkab järgmisest päevast- antud juhul reedest. Vahet pole, kas reede oli riiklik püha, hakkab lugema reedest. TEISIPÄEV. 8
Ajatempel on aega kajastav sissekanne, mille teeb neutraalne osapool ning mida ei ole võimalik võltsida. Ajatempli andmed lisatakse ajatempli serveri poolt kas täisautomaatselt, st kasutaja jaoks läbipaistvalt, või siis meili saatva kasutaja soovil. Ajatempel koosneb ajatempli sertifikaadist, kuhu dokumenteeritakse õige kuupäev, õige kellaeg ja ajatempliteenuse enda identiteet, ning meili ja sertifikaadi digitaalsest allkirjast. Sellega dokumenteerib ja kinnitab ajatempel vastava sisuga teate olemasolu teatud ajahetkel. Meilide autentsuse tuvastamine ajatempliga eeldab, et meili saatja on meili omalt poolt digitaalselt allkirjastanud. Ajatempli teenust saab pakkuda ja kasutada nii sisevõrgu keskkonnas kui ka internetis. Teenus võtab interneti/intraneti keskkonna serverina allkirjastatud failid või ka ainult nende allkirjad vastu ja lisab neile sünkroniseeritud ajatempli
Kirjal. sõnu- mit saab säilit. Maj.tegevuses kasut. 3 kirjal. suhtlem. vormi: · Memo org.sisese kirjal. teabe saatm. ja saamise meetod. Suunat. konkr. isikutele ja selle toon on ärikirjaga võrreldes isiklikum. Koosneb: pealdisest ja teatest. Memod on dateeritud ja saatja on identifitseerit.; · Ärikiri levinud org.välises suhtlem., tingib vajad. kasut. üldtunnust. keelt ja kujundust. Koosneb: kirjapeast, saaja aadressist, pealkirjast, pöördumisest, tekstist, lõppsõnast, allkirjast, lisa- dest, koopiate saajate andmetest ning kuupäevast; Sisu alusel liigit.: informatiivsed ja veenmiskirjad. Org. vajadusi silmas pidades liigit.: palvekirjad ja pakkumiskirjad. · Ettekanne e. aruanne kirjal. suhtlem. viis, milles ant. ülevaade sündmustest, tegevustest ja nende tulemustest. Sisu mõistm. on vaja isel. tausta, milles nähtusi käsitl. Faktid ja sündmused näit probl. toimum. üksikasju täpselt ja konkr. Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või-
tehinguid kus tõenduslikku funktsiooni ei olegi nii väga vaja, tehingu tegemisel tehing ka koheselt täidetakse (poes piima ostmine). ( kui täitmine ja sõlmimine ei lange kokku siis on oluline et mõlemal poolel oleks võimalik tõendada milles kokku lepiti) 2) Kirjalik vorm peab olema kirjalik tehingu dokument, mis peab olema tehingut teinud isikute poolt alla kirjutatud. Teatud juhtudel piisab ka ühest allkirjast(ühepoolne tehing , mõni laenudokument). Kirjalik vorm enam kasutatav vorm, ka neil juhtudel kus ta pole kohustuslik. Kirjaliku vormiga on samastatav ka elektrooniline vorm, kui on kasutatud digitaalset arvutit. Peab olema võimalik digitaalallkirja määrata. See on kirjaliku vormi üks alavorm. Peab võimaldama kirjalikku taasesitamist (tsüst §28) nt e-mail. 3) Notariaalne vorm mõiste alla mahub kaks alamõistet,