Kultuurilood I kodutöö MOODLES (0)

Kodutöö tarvis palume mõtiskleda kahe ajasõlme üle: vabal valikul kas 
A) aastad 1190 ja 1517
või
B) aastad 1314 ja 1789. 
Samad ajasõlmed tulevad käsitlemisele tulevaste loengute jooksul. Need sõlmpunktid tähistavad mingisuguseid kultuuriliselt olulisi murranguid, millele on omistatud märgilisi tähendusi. Kuid kuna kultuuriliste katkestuste kõrval esindavad need aastaarvud üheaegselt ka kultuuriliste protsesside järjepidevust, ei pea vastus piirduma ainult konkreetse aastarvuga. Ajamääratlusele võiks läheneda kui võtmele, mis seostub ajastu üldise kultuurilise tausta ja/või konkreetsete tüvitekstidega. 
- Valige 2 pilti (fotod, kunstiteoste reprod vm), mis avavad ning iseloomustavad valitud kahte perioodi. Pilte võib leida kas internetist või ise skaneerida. Sobivad erinevad levinumad failiformaadid , faili suurus võib olla kuni 1 Mb.  
- Sõnastage märkuste lahtrisse piltidele allkirjad, milles tutvustage valitud pildimaterjali.
- Põhjendage ja selgitage oma valikut ning kujutatu seost vaatlusaluse perioodiga.
Mõlemast allkirjast peab ühemõtteliselt selguma , kumba perioodi nendega visualiseerite.
Nizami ,, Leili ja Medžnun'' / ida ,, Romeo ja Julia ''
Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste ühiskondlikku mõtet ja keskaegset luulet tugevasti mõjutanud Nizami jutustav poeem Leilist ja Medžnunist väärib luulekunsti arengus suurt tähelepanu. Tema haruldast loomingut ja fantastilisi ideid imetlesid muuhulgas ka Goethe, Heine , Hegel, Herzen ja mitmedki teised mõttetargad. Poeem põhineb kuulsal Araabia legendil kahest armastajast, mille Nizami 1192. aastal ümber kirjutas.
Sellel 16. sajandi lõpu illustratsioonil võib näha Leili ja Medžnuni viimset kohtumist enne nende surma. Need kaks kurva saatusega armastajat olid sunnitud olema lahus teiste vaenulikkuse tõttu, Leilit sunniti abielluma, Medžnun pidi aga elama aastaid eksiilis metsikus looduses hetkeni, mil Medžnuni eakas käskjalg neid taas kokku viis. Kohtumisel võtab ülim kirg ja valu neist aga võimust – mõlemad minestavad. Pildil üritab vana mees armastajaid teadvusele tuua, samal ajal kui metsikud loomad kaitsevad neid soovimatute sissetungijate eest.
,,Kalila ja Dimna''
Tegemist on orientaalse valikkogumikuga, mis on mugandatud versioon panja tantrast. Kuna teos on valminud Mamluki dünastial, mis sai alguse 1260. aastal Palestiina vallutamisest ning mis lõppes 1517. aastal, kui Osmani türklased alistasid omakorda Palestiina, on antud kogumik tähtis osa Mamluki dünastial valminud kirjandusest.
Ühtlasi on tegemist ka esimese proosateosega araabia keeles. Maailmas leidub väheseid sarnaseid kirjandusteoseid, mis on kandunud üle arvukatesse kultuuridesse hõlmates peaaegu kõiki maailma kontinente. Mitmed Pärsia ja Araabia miniatuurid, seinamaalid , vaasid jms on dekoreeritud Kalila ja Dimna erinevate lugudega.
Sellel Süüria väljaandest pärineval illustratsioonil veab jänes ninapidi elevandi kuningat näidates talle kuu peegeldust.