Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid...
klass NIMI: Armin Golovanov Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides. Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism
igal vennal vaateviis. Luuletus on isamaaline. Sisuks on näidata, et kõik inimesed mõtlevad erinevalt. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii mees- kui ka naisriimi ehk ühe- ja kahesilbilisi sõnu. Esimeses salmis on luuletaja kasutanud lausriimi, ülejäänud on segariim. Lausetes on kasutatud assonantsi, näiteks riigimehel riist, mis siis, pässil päsmer, matsil mall. Samuti on luuletaja kasutanud alliteratsiooni, näiteks vennal vaateviis, mehel mõte, saksal standard, lollil lõbu, targal troost, pässil päsmer ja riigimehel riist. Isikustamist ja epiteete ei ole autor kasutanud. Kogu luuletus on üles ehitatud parallelismile, näide igal vennal vaateviis. Teiseks valisin luuletuse “Suvepäev” luulekogust “Laulud tüdrukuga”. Jõe äärde jahedasse roogu end kari peitis palavuse eest,
jumal Valküürid Odini tütred, imelistel ratsudel sõitavad neitsikud, kes viisid langenud kangelasi Valhallasse. Heimdallr- aasist jumal, jumalate vahimees. Hel- Loki tütar, manalajumalanna, allilma valitsejanna. Loki salakaval jumal, erinevate olukordade valdaja; kurjuse- ja vembujumal. Värsimõõt ja keel Edda-luules ei ole riimi, selle asemel kasutati poolvärssi, mis oli kaherõhuline. Kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi, mis taga luule rütmi. Edda - luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Edda-luule tekkis ja arenes paralleelselt skaldiluulega, aga Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tänan tähelepanu eest!
ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid: -lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps) -ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused ning tuletusliited(nt. laul=laulma,laulik); -kaotatud ja/või ühtlustatud murdejoones(v.a. mitmed kirjakeeles mitte-esinevad sõnad);sõnaalguline h on ära jäetud. Analüüsitava materjali hulas on 5260 alliteratsiooni sialdavat värssi. Kokku on 5557 alliteratsiooniühendust, seal hulgas erinevaid 3719. Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve. Kokku esineb valimis 4 332 paralleelsõnade ühendust, neist erinevaid 3 090. Läts ta edo edesi, Sai toole talole, Essü toole eläjäle, Koh tetti Tooni tulda, Vaanu vettä vaeldedi. Tooni sai ta tulda tegemä, Vaanu Vettä vaeldama.
II Mida väiksem oled, seda väiksemad mõtted, mida suuremaks saad, seda suuremaks kasvavad ka sinu mõtted. III Ütleb, et koos täiustatakse teineteist. IV Tihti ei saavuta üksi midagi, aga kui kogud kaaslasi on suurem võimalus edukas olla. 7. I Rohkem on stiili. Palju kõlakujundeid II Rohkem on stiili. Sõnu muudetud ja kõlakujundid. III Rohkem on sisu. IV Rohkem on sisu. Vähe stiilikujundeid, sõnu ega järjekorda pole muudetud. 8. Kasutab: *Alliteratsiooni: „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „koorem kanda“ või „soovide siniranda“ *Epitseuksis: „Tuisk“- „Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää“ *Personifikatsioon: „Tuisk“- „tuisk jookseb“ ja „lumelained“ „Helin“- „helin helises“ja „helingi läks kangemaks“ „Lilled“- „naerateleb päikserind“ „lilled põlevad“
kohale. See ongi see lunastusselge hommik - unistus, mis karastatud inimloomuse vaid tugevamaks teeb. Et mis on olnud, see on olnud, ära vaata enam tagasi. Vaata ette, seal on elu. Minevik maksab kätte, kui selles kinni oled. Ela tänases hetkes, õpi vigadest, sest elu on ees, mitte taga. See luuletus on jõudu sisendav ja väljendab tõelisust. Vormiline analüüs- Luuletuses ''Eelkeel'' on kasutatud algriimi ja kui ka lõppriimi. Alliteratsiooni näitena tooks värsi:ta peekritest proovida sain; mina maailmalaps. Kasutatud on ka täisriimi värsireas: iga magusust maitsesin. Kõik värsiread ei riimu lõppriimiga, aga mõni siiski riimub. Näiteks lõi tõi; ammutas hullutas, lemmik hommik. Luuletuses on ainult üks stroof. Värsid on väga ebaühtlased. Kõik värsiread on väga erineva silpide arvuga. Rõhutatud on rohkem algriimile ja ka lõppriimile, et luuletus oleks laulvam ja kõlavam. Tasakaalutera
luulevormid. Hando Runnel · Sündinud 1938. · Kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele, tuntud ka esseistina. · Runneli varasemat luulet on nimetatud päikeseluuleks, hilisemat (1970ndatest) aga saatuseluuleks. Hando Runnel · Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik- rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst. Kasutab palju uuema rahvaluule vormi, parallelism koos alliteratsiooni ja assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng, isikustamine, kordused jne. · Tema luulet on väga palju viisistatud. · Tuntuim kogu on "Punaste õhtute purpur" (1982). Jaan Kaplinski · Sündinud 1941 · Mitmekülgne kirjanik, hinnatud tõlkija ja esseist. · Ei pea kinni zanripiiridest, katsetab palju. · Loomingus on näha huvi põlisarahvaste, usundite, looduse ja filosoofia vastu. Looduslähedus on Kaplinski
silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83). · Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse algriimi (alliteratsiooni ja assonantsi). Selle kasutust tunneme eriti eesti rahvaluulest. Traditsioonilistes värsivormides leiab seevastu kasutust eeskätt lõppriim. See riimivorm on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule
tähestikuline võõrsõnastik, luulekatkeid maailma poeesiavaramust, ladina ja vene keele grammatikat, fakte geograafia, mütoloogia ja teiste teemade kohta. Alliksaare luule kolm perioodi Tema luulet on jagatud kolmeks: 1. Klassikalised vormid, milles on ühendatud ilu ja kunst. Sellel perioodil on Alliksaar arbujalik ning kirjutab tihti sonetivormis. Perioodi lõpus sigineb luulesse alliteratsiooni ja teisi kõlamänge. Alliksaare luules on oluline vastandamine. Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen ku tuliriit Ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, Mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist. Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. a Traakia rannikule Samose saarel türann Polykratese õuelaulik Ateenas türann Hipparchose õuelaulik Järgmine patroon Tessaalias Luule on lihtne, mänglev, lõbusas stiilis. Sügavamat seost polistega ei olnud, poliitilisi teemasid loomingus ei olnud. Lihtsuse, mänglevuse taga oli korralik poeeditöö, läbimõeldud sõnastus. Kasutas palju kõlamänge, alliteratsiooni. Tema luulest on säilinud u 160 fragmenti, enamik paari rea või mõne sõna pikused Teemad: 1) Sümposion 2) Armastus, noorus Armastusjumal Eros palli või täringuid mängivad poisina Kirjeldab nooruse naudinguid, kurdab vanaduse üle. Käsitleb teemat naljatlevalt. Ennast kujutab hallipäise, rõõmsameelse vanainimesena. Ta oli väga populaarne autor nii oma kaasajal kui hilisemal ajal. Tal oli palju jäljendajaid, tekkis
ning vastuvõtja kontakt säiliks. See on eeldus, et suhtlus saaks üldse toimida. Faatiline funktsioon on tähtis sotsiaalsete suhete säilitamiseks ja arendamiseks. Igasugune suhtlemine on faatilise funktsiooni täitmine, mistõttu kontakt on kommunikatsiooni oluline osa. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele kvaliteedile. Selle funktsiooni paremaks täitmiseks kasutatakse näiteks alliteratsiooni ja assonantsi, sõnade või sõnaosade häälikulist kooskõla ehk riimi, tähtis on sõnavalik. Riimi pandud sõnum jääb paremini meelde ning tekitab emotsioone. Metakeelne funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Kontekstiga seotud viiamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. See orienteerub sõnumi
Ajaloos on paljude inimeste elud lõpetanud just nende vestlused valel ajal vales kohas. Põhja-Koreas ei saa inimesed tänapäevani oma arvamust vabalt avaldada, sest valel ajal ja vales kohas avaldatud kõne võib neile saatuslikuks saada. Läbi ajaloo on andnud paljud inimesed sõnadele jumaliku aura neid lihvides ja austades. Kuid tihtipeale on inimesed ka sõnu ära kasutanud püüdes saada oma tahtmisi retoorika abil, muutes sõnu ja paigutades need metafooridesse, alliteratsiooni, kordusesse, irooniasse ja pardoksi(Zeldin 1998, 15). Paljud just nn väikesed inimesed on suutnud oma sõndaega muuta palju. Need inimesed on olnud julged, nad on unustanud sõnakehvuse ja kõhklused ning kõnelnud otse südamest mis on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad. 3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED
Asjaolu, et suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, on tekitanud hiljem lesbismimõiste. Ta looming on leidnud kajastust roomas, hiljemini ka Lääne- Euroopas ja vene kirjanduses. Aioolia dialekt. Anakreon: kirjutas joonia dialektis. Tema luule on pealtnäha lihtne, elegantne, mänglev, kuid selle taga peitub tõsine poeeditöö, viimistletus, keeleliselt läbimõeldud ja lihvitud sõnastus, mis kasutab ka kõlamänge, assonantsi (vokaali kordumine sõna algul) ja alliteratsiooni (konsonandi kordumine). Teemadeks on enamasti kaunid neiud, vein ning naljatlevalt käsitletud tunded. Poliitilisi teemasid ei olnud. Tema jäljendajaid oli palju ja sellest võrsus nn anakreontiline luule. See köitis paljusid hilisemaid poeete, kes seda oma keelde tõlkisid. Esimesed eesti keelde kreeka keelest tõlgitud luuletused olid anakreontilised, eesti keelde on anakreontilist luulet tõlkinud K.J. Peterson. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion?
Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit. Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi. -14- Edda-luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Kasutatakse kenningeid ja heitisid, kuid keel on suhteliselt ilustamata. Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tõenäoliselt olid nad ka skaldiluulest laiemalt tuntud. Lisa 2 Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet
kuulutab selle välja." (Leges Duodecim tabularum, ancientrome). Ilmselt olid seadused lakooniliselt kirja pandud selleks, et need oleks lihtsasti arusaadavad ja jääksid rahvale hästi meelde. Kividele pidid mahtuma mitu seadust ning seepärast ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada. Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või ,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju alliteratsiooni ja assonantsi. Näiteks ,,ex ea familia, inquit, in eam familiam." Samuti on kasutatud ka kordusi peaaegu kõik seadused algavad sõnaga ,,si." Näiteks esimese tahvli kolm esimest seadust algavad ,,Si in ius vocat, ..." ,,Si calvitur pedemve, ... " ,,Si morbus, ..." llmselt oli keelekujundite eesmärgiks teatud sõnade esiletõstmine ning meeldejäämise lihtsustamine. Keelekujundid panid seadused kõlama poeetiliselt,
Ta kannab pikka halli või musta rüüd topelt varrukatega. Servi(orjad) - Nad moodustavad poole näotlejaskonnast ning omavad enamasti kõige rohkem monolooge. Servus callidus või tark ori on alati jutukas kuid tema teised oskused tihti varieeruvad. Enamus ajast on ta lojaalne, enamasti adulescensile ja senexile. Ta toob aktiivsust ja komöödiat süzeele ning tihti peale on just tema see kes satub etenduse lõpus tõe jälile. Tegelaskuju tunti tema poolt kasutatava alliteratsiooni ja teksti mõõdu poolest. Ta kandis tuunikat Ancilla - Kas põetaja või teenija. Ta kandis väga väikest rolli, kas siis andis hetkelist informatsiooni toimuva kohta või juhatas sisse uue tegelase. Ta oli oma isanda või emanda tööriist ning teda kasutati titipeale ka sõnumitoojana. Matron(ema),mulier(naine),uxor(abielunaine) - Salakaval naine kes armastab oma lapsi, aga on temperamentne oma abikaasa suunas. Ta ei pea olema ustav naine, kuid tihti ta siiski seda on.
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema? Apuleiuse (u 125170/ 190 pKr) peateos on ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel". Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid. Apuleiuse sõnavalik on keeleuuenduslik, esineb kõlalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Rooma kirjanduse kristlikud autorid on Prudentius , Hieronymos, Marcellinus ja Aurelius Augustinus.
Ta kannab pikka halli või musta rüüd topelt varrukatega. Servi(orjad) - Nad moodustavad poole näotlejaskonnast ning omavad enamasti kõige rohkem monolooge. Servus callidus või tark ori on alati jutukas kuid tema teised oskused tihti varieeruvad. Enamus ajast on ta lojaalne, enamasti adulescensile ja senexile. Ta toob aktiivsust ja komöödiat süzeele ning tihti peale on just tema see kes satub etenduse lõpus tõe jälile. Tegelaskuju tunti tema poolt kasutatava alliteratsiooni ja teksti mõõdu poolest. Ta kandis tuunikat Ancilla - Kas põetaja või teenija. Ta kandis väga väikest rolli, kas siis andis hetkelist informatsiooni toimuva kohta või juhatas sisse uue tegelase. Ta oli oma isanda või emanda tööriist ning teda kasutati titipeale ka sõnumitoojana. Matron(ema),mulier(naine),uxor(abielunaine) - Salakaval naine kes armastab oma lapsi, aga on temperamentne oma abikaasa suunas. Ta ei pea olema ustav naine, kuid tihti ta siiski seda on. Kannab
! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja. KÕLAKUJUND e INSTRUMENTATSIOON - riimid seovad tähenduselt erinevaid väljendusi ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. ALGRIIM Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Tavaliselt peetakse riimist rääkides silmas lõppriimi, ent luules esineb rohkesti ALGRIIMI e ALLITERATSIOONI, mida tugevasti soosib muistse rahvaluule taust. Algriim on sõnade esihäälikute taotluslik kordus. k(õ)- algriim! ! ! ! ! ! ! eid- lõppriim ! ! ! Kui koorma kõrval kõnnib neid, ! ! ! siis küsi, kas toob linnaseid. Eristuvad täishäälikualgriim e ASSONANTS ja kaashäälikualgriim e ALLITERATSIOON! Võivad esineda nii eraldi kui koos: TÄISALGRIIMI (kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid) või PÕIMUNA. ! Sinise taeva silm Üle kodumäe kumera kupli
fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada. Mõisted: * Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) * Bibliograafia raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus) * Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus. * Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama
tehnoloogilisi (kehakatete ja riistada valmistamine, ehitustöö jm.), meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Perifeerses alas tõusevad esile kaks omapärast ainerühma. · Kalendaarsed vanasõnad e. nn. poeetiline rahvakalender. Nagu muud vanasõnad, on needki üksused mingite seaduspärasuste vormistused, sisaldavad mõtte- ja kõlakujundeid (eriti alliteratsiooni), mistõttu neid võib lugeda vanasõnade eriliigiks. Tuntumad neist on järgmised: Kui tõnisepäeval (17. I) ~ küünlapäeval (2. II) ~ seitsmevennapäeval (10. VII) on niipaljugi sajuvahet ~ päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis tuleb kuiv suvi ~ jõuab ikka heina ära teha ~ ...; Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab veel seitse nädalat; Kui küünlapäeval (2. II) saab härg räästa alt juua (st. on sula), siis maarjapäeval (25. III) ei saa kukkki (st. on külm); Mart (10
“perekonnaballaadide”) puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil “täiel määral” läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult. Värsid ei koondu enam parallelismirühmadeks, vaid lõppriimi alusel stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara ja selle kasutus on ajakohasem. Laadilt tihti äärmiselt sentimentaalsed, mingis mõttes omaaegsed seebiooperid. Peateemadeks õnnetu armastus ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt
Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. "perekonnaballaadide") puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil "täiel määral" läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult. Värsid ei koondu enam parallelismirühmadeks, vaid lõppriimi alusel stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara ja selle kasutus on ajakohasem. Laadilt tihti äärmiselt sentimentaalsed, mingis mõttes omaaegsed seebiooperid. Peateemadeks õnnetu armastus ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel
hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. · Pikim ja kuulsaim kõrvalepõige põhisüzeest on muinasjutt ,,Amor ja Psyche", sellest loost varasemat üleskirjutust ei olegi. 17 · Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb kõlalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Esimesed kristlikud autorid kirjutasid kreeka keeles. Esimene ladinakeelne kirjanik oli Tertullianus (,,Kaitseks paganate vastu"), rikastas kirikuterminoloogiat. Teine oli Basileios Suur tal oli oma nägemus sellest, millised on kasulikud autorid ja millised mitte. Aurelius Augustinus kelekasutus oli Cicero
antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. kulteranism ehk gongorism – Hispaanias, värsistiil, mille leiutas 17. Saj luuletaja Luis de Góngora y Argote. Seda iseloomustab õpitud ebaselgus, ladina keele terminite ja süntaksi rõhutamine, vihjed müütidele ning ülemäärane metafooride, liialduste, paradokside, uudissõnade ja antiteeside kasutus. eufuism – Inglismaal, elegantne Elizabethi-aegne kirjandusstiil, mille tunnusteks on ülemäärane antiteeside ja alliteratsiooni ning sage mütoloogia sarnasuste kasutamine. Mängis olulist rolli inglise proosa arengus, pakkus kergemat ja unistavamat proosat kui eelnevad. metafüüsiline luule – Inglismaal, 17. Saj. Segu emotsionaalsest ja intellektuaalsest leidlikkusest, seda iseloomustab eneseimetlus või „nutikus“, mis seob pealtnäha kokkusobimatuid ideesid ja asju. Oluline on tunnete analüüs. Kasutab irooniat ja paradokse. Dramaatiline keele otsesus ja rütm, mis pärineb kõnest.
reeglipärast liikuvust. Vanade rahvalaulude stiilivahendid on lihtsad: kordus ja algriim. Kõnekujundite kasutust vähe, võrdlused ja metafoorid eepilistes runodes nii haruldased, et nad torkavad silma. Omane eepilistele jutustustele on täpsus ja konkreetsus (omane andekatele laulikutele). Vähem andekatel esineb palju tarbetuid üksikasju. Kordused annavad hingetõmbepause. Kalevalamõõdulised runod ei jaotu stroofidesse ja nende värsse ei riimita. Loomupärane alliteratsiooni kasutamine. Alles 17-18. sajandil hakkas euroopaalikke traditsioone järgiv lõppriimilis-stroofiline luule kalevalamõõtu Lääne-Soomes ja hiljem ka idapoolsetel aladel kõrvale tõrjuma. 18.saj pärinevate teadete järgi esinesid meeslaulikud paariti, mõnikord kandle saatel. Igat värssi lauldi 2 korda. Eeslaulja esitas värsi, järellaulja liitus temaga värsi lõpus ja kordas seda üksi. Eeslaulja omakorda liitus järellauljaga korratud värsi lõpus ja hakkas üksi laulma uut
tugevamana luues Potteri-fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada. 33. Mõisted: Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) Bibliograafia – raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus) Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus. Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) 18 Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend.
Reklaamikeele üks eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev, silmapaistev. Reklaam võib olla kas sisuliselt erinev või vormiliselt erinev. Poeetilisus ja riim teevad tarbija reklaamile vastuvõtlikumaks, tihti ka naljad jäävad meelde, „kummitama“. Toote nimi või kõla võivad jääda pikalt kõlama, näiteks Kyyrix on tähenduse poolest koristamisega seotud, tegu on koristusfirmaga. Kõige enam kasutatakse alliteratsiooni. Reklaamide koostajad lähtuvad sarnasuse vaatepunktist: hävitada konsonantide kordamine. Eesti reklaamikeeles väga levinud, sest on lihtne moodus. Alliteratsiooniks seostatakse firmanimi, millega püütakse leida sobivaid sama tähega algavaid sõnu: Siljaga säraga silmadesse, Simpeliga seiklema. Alliteratsiooniga seostub assonants. Assonants moodustatakse firma või toote algustähega: Alati alusta Anttilast. Riim hõlbusta meeldejätmist. Reklaamluuletused olid populaarsed 20
Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas. Varasema keskaja tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st. Sakslaste nibelungid 13. saj algusest. Rolandi laul ei ole eesti keeles tervikuna. Semper on osa tõlkinud blankvärsis (korrapärase pikkusega värsid, ilma riimideta)
noori luuletajadi. Seda antakse välja Eesti Kultuurkapitali toel. Kui Alveri tuumset osa käsitleda, siis see on aukartus kunsti (luule, kunsti, vaimuloomingu) ees, kuid see võtab uue kuju. Uue kuju juures võiks muududa: · Alveri poeetiline keelekasutus muutub dünaamilisekmaks. Keel muutub liikuvamaks, sisse tuleb vabavärssi, tuleb silbilis-rõhulise luule vorme. Tihti ka värsitehnilises mõttes monteeritud vorme, rohkem alliteratsiooni, pillavat sõnavarieerimist, rohkem keelelisi uustuletisi. · Suureneb allegooriline kiht (mõistukõnelisus) allegooria muutub ühemõttelisemaks. Tekib sotsiaalseid allegooriaid. Ka tekib eetilise aluspõhjaga allegooriat, mis tugevneb. · Alveril 60ndatest peale hakkab süvenema oma mütoloogilisus tekib rohkem või vähem narratiivse põhjaga pikemaid sarju, kus liiguvad enda loodud allegoorilised tegelaskujud (Mustjalg)
Firma-slogan erinevalt tootesloganist (st ühe toote või tootegrupi ehk kampaaniakesksest sloganist) peaks väljendama kokkuvõtvalt firma missiooni - seda, milleks firma on loodud. SLOGANI VORMISTAMISE PÕHIMÕTTED Slogan nagu reklaami pealkirigi peaks olema: · Keeleliselt korrektne · Slogan ei peaks üldjuhul olema pikem kui üks lause, soovitavalt lihtlause · Võimaluse korral adressaati määratlev · Slogan võiks olla kujundlik, metafoorne · Võib kasutada alliteratsiooni, assonantsi, rütmikaari jne. Põhitekst - 20 % reklaamiteate kogupinnast · peaks olema loogiliseks jätkuks pealkirjale · peaks rõhutama peamist ideed · peaks sorteerima lugejad 38 · olgu nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik · peaks olema seotud visuaaliga, kasvõi vihjamisi
annaabi.ee 
