mille korral haigestumisi ning surmasid on kõige vähem. 10-30 grammi päevas on mõõdukas alkotarbimine (Postimees). Tervist ohustav alkoholi tarbimine – alkoholi tarvitamine kogustes, mille puhul suureneb risk kahjulikke mõjude tekkeks inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Ohtlik on siis kui mehed joovad päevas üle 4 alkoholiühiku ning naised üle 2; nädalas on vähem kui 3 täiesti alkoholivaba päeva (Alkoinfo). 2. Eesti täiskasvanud inimesed joovad selleks, et purju jääda. Sain teada, et igapäevaselt joob 1% naisi, mehi aga 7%. Enim on igapäevaseid alkoholitarvitajaid 35–64 aastaste meeste seas, neist omakorda tõuseb esile vanusegrupp 45–54 aastat. Vanemate meeste seas joomise sagedus üldiselt väheneb. Naiste puhul suureneb mitu korda nädalas joojate hulk vanuse kasvades, olles suurim 35–44aastaste naiste seas. (Alkoinfo)
kahjud väiksemad. Mõned faktid alkoholi tarvitamise kohta: - Pea iga teine Eestis elav 1644aastane mees joob end kord kuus purju. - Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. - Iga kuues naine joob end purju kord kuus. - Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas. - Eesti 1115aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis masendavat 3.-4. Kohta. (Alkoinfo: Alkoholi tarbimine Eestis) - Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid umbes 15% täiskasvanuid Eesti elanikkonnast. - Mittetarbijate hulk on viimastel aastatel langenud. Veel 2006. aastal väitis 18% elanikest, et nad ei tarbi alkoholi. Vanusegrupiti on alkoholi mittejoojaid rohkem vanemate naiste ning noorte hulgas. (Alkoinfo: Alkoholi tarbimine Eestis) - Igapäevaselt alkoholi üldiselt ei tarbita, kuid iganädalaselt küll. Kõige rohkem
vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). (Alkoinfo, 2016) Liigne alkoholitarbimine mõjutab negatiivselt kogu organismi, sealhulgas maksa, südame ja immuunsüsteemi tööd. Kuni 35%-l alkoholiga liialdajatest kujuneb välja alkohepatiit ja nendest omakorda 55%-l on selleks ajaks juba alkoholtsirroos. Alkohol tõstab vererõhku, tekitab südame rütmihäireid ning südamelihaste kahjustusi, suurendab diabeedi- ja insuldiriski, põhjustab äkksurmasid. Kroonilistel alkohoolikutel on suurenenud risk kopsupõletikuks ja tuberkoloosiks.
mõjuga seotud haigusi üle 200. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad kaasa nii vanus, sugu kui ka geenid. Ei saa rääkida täiesti ohutust või kõigi jaoks ühtviisi mõõdukast alkoholikogusest, kuid ometi on olemas madala riskiga 7 tarvitamise piirid. Kui püsida nendes piirides, jäävad riskid väikeseks. Isegi kui inimesel kindlaid tervisekaebusi pole, mõjutab alkohol siiski tema keha ja enesetunnet. (Alkoinfo, 2011) Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imandub verre ning lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõikide rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel. (JooTargalt, 2017) 1.2.1. Südame- ja veresoonkond
Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas
Töö teoreetilises osas tutvustati alkoholi mõju tervisele ja selle seoseid noortega. Töö praktilises osas viidi läbi küsitlus 8.b õpilaste alkoholi tarbimise kohta. Küsitluses osales 20 8.b klassi õpilast ja selgus, et kõik küsitletutest on proovinud alkoholi. Samuti selgus, et enamus, kes tarbivad alkoholi saavad seda tänu oma vanematele sõpradele ning tarvitavad seda, kuna neile meeldib purjus olek. KASUTATUD ALLIKMATERJALID Alkoinfo noored statistikas. http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika, 11.02.2011 Alkohol ja tänapäeva noored .http://www.oesel.ee/maidu/Siim%20Susi/amor/Pilleriin %20Vessik%20KG%20uurimist%C3%B6%C3%B6%202006.pdf , 11.02.2011 Terviseleht, Alkohol ja noored. http://www.terviseleht.ee/200123/23_alko.php, 24.02.2011 LISA 1 Mina olen Kohila Gümnaasiumi 8. klassi õpilane xxx xxxxxxxxx Olen valinud oma uurimistöö teemaks alkoholi tarvitamine noorte seas. Selle selle töö eesmärk on selgitada alkoholi tarvitamise harjumused 8.b
head ja üleüldiselt on vähem probleeme. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi ja kui palju õpilasi alkoholi tarbivad. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Alkoinfo 2011.). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.(Vessik 2006.) Teema on samuti tänapäeval noorte seas aktuaalne ja alkoholi tarbimine koolinoorte seas kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse
Samuti tuleb meeles pidada, et alkohol kuulub narkootiliste ainete hulka. Lisaks eristatakse alkohoolsetes jookides kahte rühma: kääritamisel ja destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid. Kääritamisel saadakse näiteks õlut ja siidrit, aga destilleerimisel näiteks viina, viskit ja rummi. 10 Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia Alkohol http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol 2. Alkoinfo Mis on alkohol ? http://www.alkoinfo.ee/kogused/mis-on-alkohol 3. AS Liviko koduleht http://liviko.ee/?id=1890 4. AS Saku koduleht http://www.saku.ee/saku.php 5. AS Saku koduleht http://www.saku.ee/ekspert_tehnoloogia.php 6. Jootargalt Rumm http://www.jootargalt.ee/rumm 7. Prike, joogieksperdid Tequila valmistamine http://www.prike.ee/kultuur.php?nid=23&cat=7 11 12
mõju avaldab alkohol peaajule ning tema toime on narkootiline. Selgus ka, et maksakahjustuse ulatus ei sõltu joodud alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Sellest järeldan, et alkohol avaldab inimese organismile väga laiaulatuslikku negatiivset mõju. Kasutatud materjal [1] Perekool Alkovoldik URL=http://www.perekool.ee/m_files/alkovoldik_1.pdf [2] Sova, Hanna Mis on alkoholisõltuvus? URL=http://www.akliinik.ee/artiklid.html [3] Alkoinfo URL=http://www.alkoinfo.ee/ [4] Alkohol ja tervis URL=http://www.jootargalt.ee/ [5] Eesti Päevaleht Tervis: pohmell URL=http://www.epl.ee/?artikkel=7706
Selgus ka, et maksakahjustuse ulatus ei sõltu joodud alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Sellest järeldan, et alkohol avaldab inimese organismile väga laiaulatuslikku negatiivset mõju. Kasutatud materjal [1] Perekool Alkovoldik URL=http://www.perekool.ee/m_files/alkovoldik_1.pdf 16. veebruar 2011 [2] Sova, Hanna Mis on alkoholisõltuvus? URL=http://www.akliinik.ee/artiklid.html 12. märts 2011 [3] Alkoinfo URL=http://www.alkoinfo.ee/ 18. märts 2011 [4] Alkohol ja tervis URL=http://www.jootargalt.ee/ 9. aprill 2011 [5] Eesti Päevaleht Tervis: pohmell URL=http://www.epl.ee/?artikkel=7706 13. aprill 2011
Alkohol võib inimese muuta äkiliseks ja agressiivseks, sagedasti satuvad kaklustesse just purjus inimesed. Alkohol on ka põhjuseks, miks noortel tekib probleeme kodus ja koolis. "Keskmiselt 15% noortest on viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi joomise tõttu tõsiseid probleeme vanematega, 13%il on olnud probleeme koolis või tööl, umbes sama paljudel on olnud probleeme sõpradega või nad on sattunud kaklustesse" (www.alkoinfo.ee, 2013). 3.2. HIV Kati nakatus HIVi, kuna teda vägistanud Markus oli saanud oma eelmiselt partnerilt viiruse. HIVi haigestumisel ilmnevad sümptomid alles hiljem ja seega inimene ei tea oma haigusest enne kui testimas käib. Markuse eelmine partner soovitas tal testima minna ning Markus kutsus Kati kaasa, et teha kindlaks kas ka neil on viirus. Kati ei uskunud, et tal võiks selline haigus olla, kuna tavaliselt seostatakse HIVi narkomaanide ja eluheidikutega. Kuid testi
annaabi.ee 
