Alkoholism Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholisõltuvus.Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine tekib ainevahetuse käigus. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll
Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb rida sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu teostatakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalsealkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid,insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad
Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halva ks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtudel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga.Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb rida sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu teostatakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduk i juhtimine jne).Alkoholismi liigtarvitamist on püütud lahendada alkoholi müügipiiranguga,mille tulemusel on jällegi kaasnenud illegaalse alkoholi tarvitamine.Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Minu arvamus ja kokkupuuted alkoholiga -
Alkoholism Eva Liisa Markus Tallinna Rahumäe Põhikool 9B 2010 Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel
Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on seega narkootoline aine, mis on siiski enamikes riikides legaalne täisealistele. Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada ja kaob kontroll tarvitatud alkoholikoguse üle. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühoosini. Alkoholpsühhoos on kõige raskemal kujul avalduv psüühikahäire alkoholsõltuvuse korral. Alkohoolse psühhoosiga haigel
higistamisest kuni alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Alkoholi liigtarvitamisega kaasneb rida sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu teostatakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad
Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Teine aste on keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. Viimane on raske joove.Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini
lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, pidurduvad pikliku aju ja seljaaju reflektoorsed tegevused, mille tagajärjeks on hingamisteede halvatus ja surm. Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania krooniline alkoholism. Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr, südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. Terve täiskasvanud inimese organismis laguneb tunnis ühe kilogrammi keha massi kohta umbes 0,1-0,15 grammi puhast etanooli. See vastab 100 ml kuivale veinile või 25 ml viinale. Näiteks kui inimene joob ära
Pärnu 2013 Sisukord 1 2 Sissejuhatus Käesolev töö on tehtud uurimaks alkoholismi erinevaid aspekte.Esimeses osas lahatakse alkoholismi meditsiinilisi aspekte. Antakse ülevaade alkoholismi tekkimisest, erinevatest staadiumitest ja selle poolt põhjustatud haigustest. Teises osas vaadeldakse psühhosotsiaalseid aspekte. Kolmandas osas vaadeldakse alkoholismi läbi Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni mõistete. Alkoholi liigtarbimine tekitab kahju nii joojale endale kui ka ühiskonnale tervikuna. Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine mõjutab negatiivselt indiviidi tervist ja sotsiaalset käitumist, mis omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus, joobes põhjustatud õnnetused, koormus majandusele. Alkoholism on autori tööelus peamine haigus, mis põhjustab erinevaid vaevusi nii alkohooliku enda kui ka tema lähedaste elus.
suurenenud on uimastite taluvus; järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud; tarvitatakse rohkem kui on etteplaneeritud; enamik sõpradest tarvitab uimasteid. kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks; uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks; tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised, peaparandamine). Kuritarvitamine: uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides; uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel; uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal; uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine; kasvab taluvus uimastite suhtes; tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha, käitumist mõjutavad järsud
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused * Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. * Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. * Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. * Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks,
Näiteks oletatav pärilikkuse koefitsient 0,5 kriminaalse käitumise korral tähendaks, et 50% kriminaalse käitumise varieeruvusest kogu populatsioonis on seletatav geneetilisetele faktorite mõjuga. Näitjat ei saa ekstrapoleerida konkreetsetele juhtudele ja see (h2:0,5) ei tähenda näiteks, et pooled kõigist kuritegudest on põhjustatud pärilikkusest ja pooled keskkonnast. Samuti ei tähenda niisuguse suurusega konfitsient, et 100 kurjategijast 50 paneb oma tegusid toime seoses geneetiliste faktorite mõjuda. Mõned indiviidid on tõesti saanud kurjategijateks tänu geneetilistele eelsoodumusele, kuid tänase päevani pole võimalik täpselt kindlaks teha,kes on konkreetselt niisugused indiviidid. Kriminaalne käitumine pole ka paratamatu selle mõttes, et juhul kui kellegi tehakse kindlaks tema eelsoodumus kriminaalseks käitumiseks, siis sellest indiviidist peab saama kurjategija
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
ühiseks tervikuks. Töötaja ei või keskenduda ainult perekonna sisemisele dünaamikale vaid peab nägema ümbruse mõju kriisidele. Tuleb toetada vanurite eest hoolitsevaid perekondi. Sotsiaaltöö abil käsitletakse pensionile siirdumise probleeme, osadele on see negatiivne muutus, kus võib vaja minna peretöö erinevaid nõustamise viise. Kasulik võiks olla pensionile mineku hea ettevalmistus . Üheks sotsiaaltöötaja abivajaduse juhtumiks on vanainimeste alkoholism. Väljaspool hooldeasutusi elava vanuritest muud probleemi lahendusrühmi. Paljudel vanuritel paranevad selle tulemusena suhted teiste inimestega. Rühma vormilt peaks ta olema psühhoteraapia. Sots. töötajate sekkumine võib hoida ära hooldeasutusse sattumise. Hooldeasutuses on rohkem tähelepanu pööratud teenustele ja ravivõtetele. Kõrvale on jäetud psüühilised emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Geriaatria vajalikkus 1. eaka elanikkonna ravivajadus on suur. 2
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse
Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla, ei lubanud tema süda oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud hästi. Oma arvamus Mina pean sellist probleemi üsna tõsiseks. Kuna lastele on alati nende vanemad ning nende vanemate arvamused kõige tähtsamad, siis on täiesti mõistetav miks nad nii väga oma isalt õnnistust nõudsid .Iga isa peaks oma lapsi toetama, aitama ning mõistma. Ainus mida Märt mõistis oli see, et tal oli palju raha ning rohkemat tal vaja polnudki. See jutt õpetab meile seda, et rahaga ei saa osta ei õnne, ega armastust.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Mistahes teo tegemisel on in selle situatsiooni oma ajus läbi mänginud, mis sunnivad teda valima üht või teist käitumisvarianti. 3) mistahes õiguslik käitumine reguleeritud juriidiliste dokumentidega, s.t. õiguslik käitumine tugineb alati seadustele, sest kui ei ole olemas õigusnorme, kus kehtivad ettekirjutused, selle kohta milline peaks õiguspärane käitumine välja nägema, ei saaks me tegusid õiguspäraseks ja õigusvastaseks liigitada 4) õiguslikku käitumist kontrollib alati riik õiguskaitseorganite abil 5) õiguslik käitumine on alati seotud õigusteadvusega ja õiguskultuuriga, on olemas nii objektiivne kui subjektiivne pool a. subjektiivne pool oma tegude ja motiivide teadvustamise tase ja iseloom b. objektiivne pool isiku õigusliku reaalse kokkulangemine kehtiva õigusnormiga 5
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende
Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises ,,olematuses" tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust.
Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises „olematuses“ tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust.
77. Vb ma tõesti armastaksin sind, aga sorri,sa pole piisavalt täiuslik, mu ego palus edasiöelda ! 78. Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus 79. Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel 80. Elu on kibe tablett, mida mitte ükski meist ei suuda magustamata alla neelata 81. Elu on teater, ainult ilma proovideta 82. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sita peal 83. Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid 84. Elu on justkui raha. Sa võid seda kulutada nii nagu tahad, kuid sa saad seda kulutada ainult ühe korra 85. Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again 86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Konrad Raupen oma laste rõõmuks toime pani. Lossi saalis sõelusid noored mõisnikud, all hoovis luusisid nende kannupoisid ja sulased. Noorte mõisnikkude jutud seisavad küll ajaraamatus, aga me ei hakka neid siin kordama. Kus noored inimesed rõõmutsevad, sealt ei minda tarkust otsima. Lähme, lugeja, lossiõue,'sobitame endid parem sulaste sekka, kuulame, mis need vestavad. Nemad" jutustavad vastastikku oma tegusid venelaste ja leedulaste vastu, kelle salgad tol ajal käisid Liivi- ja Eestimaad rüüstamas. Igaüks kütis -- mitte otsekohe iraennast, sest seda ustakse vähe, kes otsekohe iseennast kiidab. Ei, -- meie ausad sõjamehed olid selle poolest vagusad kui talled ja kavalad kui ussid. Seal kiitis igaüks oma 39 peremeest, kes kõu lõukoer ikka kõige ees vaenlaste kallale tunginud, kaks tosinat maha tapnud, kaks tosinat surmavalt haavanud, kaks tosinat hobuse seljast maha visanud ja mitu