eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2) Kõige tuntum,levinum ja arutlust tekitavam narkootikum on praegu vaieldamatult kanep. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvitamine alates 1995. aastast ainult kasvanud ja seda sugugi mitte ravieesmärkidel. Poisse on proovijate ja tarvitajate hulgas tunduvalt rohkem kui tüdrukuid: vastavad näitajad olid 2007. aasta andmete kohaselt 33,4% ja 19%
Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama. Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused
Minu arvates on koolistress see, kui sul hakkab kasvama kõik üle pea ning sa ei leia asjadest väljapääsu, tunne et sul pole motivatsiooni enam koolis midagi teha ning see kõik võib välja kujuneda depressiooniks. Stress, mis on seotud kooliga. Kui on palju õppida Kooli stress on see, mis tekitab mingil hetkel liigse koormuse tõttu ja tekitab tahtmise enam mitte kooli minna. Tunne, et sul on koolist täiega kõrini. Kooli päevad muutuvad pikaks ja talumatuks liigse koormuse tagajärg koolis Paha tuju ja väsimus stress, mida tekitab kool ja kui õpilased on stressis õppimise pärast Palju pinget nii õppimisel kui ka õpetajatelt.Kiusamine. kui inimene ei jaksa enam koolis õppida ja motivatsioon kaob See kui tööd kuhjuvad, hinded on halvad ja kõik ajab närvi. stress, mis on tekkinud kooliga seoses nagu aja puudus koduyööde pärast, liigne stress hinnete pärast
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lah
juba 10-20 korda, neljandal 23-30 korda. Kui nüüd katsealuse piinamine lõpetada, kasvab esmajoones paradoksaalse une kestus. (Loogna et al... 1998: Lk 20-23) Tavaliselt ollakse öö jooksul mitu korda ärkvel olekus, seda just tsüklite lõpus, kui see virgus aga kestab vähem kui kaks minutit, siis seda reeglina ei mäletata. Kui aga sel ajal miski häirib inimest olema kauem ärgas, siis on tõenäolisem seda hommikul mäletada. (Insomnia... 2006) Elu kestel lüheneb sügavune staadium alates täisealiseks saamisest pidevalt ning väheneb elu lõpuks pooleni. Samuti lüheneb REM-une suhteline osa. Ka üksikute unestaadiumide üksteisele järgnevus ja nende kestus on imikul ja väikelapsel teistsugune kui täiskasvanul. Näiteks väikestel lastel lõppeb kogu tsükkel 50-60 minutiga. (Loogna et al... 1998: Lk 20-23) REM- ja NREM-une täpsed ülesanded pole veel selgelt teada (O'Hanlon, B. 1998: lk 15- 16)
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
erinevad. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jäänud jälg pole tema juuresolek. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vähe. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Aega ei ole võimalik kokku hoida, aega saab vaid kasutada. Mees, kes on kaotanud usalduse, ei suuda kindlalt seista.
(4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest. Teadke, et õlgkatus katab inimest niisama hästi nagu kullast varjualune. Põlake kõike, mida mõttetu vaev esitab meile ehte ja kaunistusena. Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
süüdlasena, kuid side tema ja poja vahel oli purunenud. va /a var atud isa vihaseks. Ent isa viha lahtus kiiresti ning ta muu- ' i tus sama Ralfi isast Friedrichist ei olnud mingit abi. Hommikul kella ükskõikseks ja hoolimatuks nagu tavaliselt. Kui isa vihast karjus, tundis seitsmest õhtul kella kümneni oli ta tööl, tihti olid tal kohtumi- Ralf end kõikvõimsana. Ta tundis äkitselt, et teda on märgatud, ning just
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).
Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles. Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma.
" "Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema hingest ja selle sügavusest." "See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud." "Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega!" "Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab!" "Uksed kriuksuvad peamiselt öösiti!" "Riie ei riku meest, küll aga arvamust temast. " "Iga avastus teeb ühe probleemi ajutiselt selgemaks, mituteistkümmend aga pikaks ajaks segasemaks." "Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled." "Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon." "Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada." "Linnukesel, kellel pole jõudu ennast kaitsta, on tiivad, et pageda ja kui ta on õhku tõusnud, naerab ta paelte ja püüniste üle." "Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda." "Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! "
Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust Hea sõprus jätab jäädava mälestuse Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on. Sõprus on lõng, mis puruneb kergesti, aga tõeline sõprus läbib kõik takistused. Sõbr on sinu jaoks alati olemas, ta on seal - sinu südames. Ole see,kelle kõrval on külmaga soe,kes võib sinu peale loota,et oled teda valmis aitama igas olukorras!
81. Elu on teater, ainult ilma proovideta 82. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sita peal 83. Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid 84. Elu on justkui raha. Sa võid seda kulutada nii nagu tahad, kuid sa saad seda kulutada ainult ühe korra 85. Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again 86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90. Elu on veider naliüks lausutud sõna altari ees ja juba oledki abielus, üks unes kogemata pillatud lause ja juba oledki lahutatud 91. When life gives you a thousand reasons to cry, show life that you have a million reasons to smile 92. Rõõm ja valu on elu maitseaineteks 93. Söö selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et süüa 94
· Viin annab igale joojale edasi neli omadust: alguses muutub ta paabulinnu sarnaseks, kes ajab suled turri. Siis omandab ta ahvi iseloomu ning hakkab naljatlema ja edvistama. Hiljem muutub ta lõvi sarnaseks isekaks, uhkeks ja oma jõus kindlaks. Lõpuks muutub ta aga seaks ning aeleb poris. · ma tahaksin minna kaugele, sinna kus sind ei ole, kuid see on võimatu, kuna sa oled alati minuga minu südames . · Unenägu on pahatihti see, mille tõttu me ärkame hommikul suure pettumusega. · Usu armastusse esimesest silmapilgust. · My world was black and white until the day you walked trough my door and into my heart. · Everytime I think of you, I'm sad. Everytime I hear your name, I'm mad. But everytime I think of how you made me feel, I'm glad. · Real love stories never have happy endings, because the real love stories never end · Guys are like stars, there are millions of them but only one can make your dreams come true
Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne. Samuti on hirm selle ees, et neile ei tulda lasteaeda või kooli järele. Lapse on koduses keskkonnas tuttavate inimestega, kellega on juba harjutud. Suured muutused ootavad aga ees lasteaeda ja kooli minnes, kus on uus ümbrus ja uued inimesed. Sellises olukorras vajatakse aega harjumiseks. Hirmu võib aga tekitada võõraste inimestega koosolemine, sest
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Nii kunstiteose loomisega kui ka moraalse valiku tegemisega kaasneb mõtlemine,loomine, millegi koostamine. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Igaüks meist valib iseennast. Ma arvan, et me kõik sünnime kuskile, kellegina kuid see, mis meist saab edasi on juba suuresti meie enda teha. Iga inimene ise teeb oma valikud. Iga indiviid ise otsustab kas minna vasakule või paremale, kas jääda seisma või minna edasi. Ma arvan, et inimesed, kes pole edu saavutanud on siiski oma nn ebaõnnes ise süüdi. Nagu ma juba ütlesin, iga indiviid valib ise oma tee ning vastavalt selle oleme me kõik kas siis edukad või mitte. Sündides oleme me kõik nn ,,valged lehed". Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
Kui soomlane alustab juttu ning teeb oma läbimõeldud jutus lausete vahel pausi, võib eestlane tajuda, et soomlane on oma jutu lõpetanud ning alustab oma kõnevooru. Kui eestlane on jutu kiiresti ära rääkinud, jätkab soomlane eestlase suureks üllatuseks juttu sealt, kus ta enne pooleli jäi. Kui ühe arvates on teine rumal, siis teise arvates on teine kasvatamatu. Kui mõlemad jäävad oma kultuuri kõnenormidele kindlaks, siis kogemuse kordudes ongi stereotüüpidele alus pandud. Liiga pikaks venivad pausid võivad vestlejatel tekitada ärevustunnet ja võimendada nende negatiivseid emotsioone (Koudenburg et al. 2011). Inimesed ootavad vestluse sujuvat kulgemist, pikkade pausidega jutuajamine ei ole eriti meeldiv. Hääl: Kahte täpselt ühesugust häält olemas ei ole, küll aga võivad hääled sarnaneda. Seetõttu võime me hääle järgi teise inimese võrdlemisi hästi ära tunda. Raskused tekivad aga siis, kui inimene oma häält moonutab.
pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta. Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks aega pole, siis soovitan hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. Aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu
Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine. · Postmodernne objektiivset reaalsust pole olemas sellist, mis ei sõltuks inimesest endast, keelest jms vähemalt ei saa me seda tunnetada. Keelelisel tähendusel suur roll. Seega pole ka ühtainust tõde, on subjektiivsed seisukohad, tõlgendused, tõed. *Mis on see reaalsus, millel puudub tähendus? 2. loeng Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga Tundmaõppimise viisid: · Deduktsioon Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon
mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast" "Unenägude tõlgendamisest" unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol, narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus
mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast" "Unenägude tõlgendamisest" unenäod on põhjustatud nelja erineva ärritaja toimel a) välised (nt tekk läheb magades pealt ära); b) meeleelundite ärritusseisundid (nt alkohol, narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus
asjadele, mis pidid meis ideid tekitama. Kantiaanlikult mõeldes loobume sellest sõltuvusest asjadest. Mõistame põhjuslikkust, seadust, aega ja ruumi hoopis tunnetuse tarvilike viiside või eeltingimustena need moodustavadraamistiku, mis aitab organiseerida meie kogemust. Aeg (sisemeele kaemuse vorm); ruum (välismeele kaemuse vorm). Kategooriad ehk puhtad arumõisted: ainsus, paljus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiramine, substants, põhjus, vastastikusus, võimalikkus, eksistents, paratamatus 61. Mõtlemine ja objektid "Senini on eeldatud, et meie teadmised peavad vastama objektidele. Ent kõik katsed meie teadmist objektidest laiendada, nende kohta midagi aprioorselt mõistete abil kindlaks tehes, on nendelt eeldustelt luhtunud. Seetõttu proovigem, et kas meid saadab metafüüsikassuurem edu, kui me eeldame, et objektid peavad vastama meie teadmisele
erinevate karakteritega. Palju sees religioosseid probleeme. Jätkab ,,Idioodi" problemaatikaga: inimlik headus põrkub sots probleemide, -piiride ja -reeglitega. 13 Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!)
vajalik, et aru saada eelnevatest skeemidest Akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkondlikele elementidele kohasemaks; näide: matkimine - ei oska käituda teatud olukorras ja siis käitutakse teiste inimeste järgi 11.aastasena avaldas esimese teadusliku artikli Kirjutas kolm teost - jälgis oma kolme last arenedes I raamat - mõtlemine ja kõne II raamat - reaalsus ja konstruktsioonid - ruumi, aja ja füüsiliste objektide seosed III raamat - mäng, unenäod ja jäljendamine - fantaasia ja sümbolism Staadiumi põhisus Neli astet erinevad nii kvantitaviise kui kvalitatiivse arengu poolest Räägib küpsusest - areng ühest teise on seotust küpsusega (arenemisega) Piaget`i kognitiivse arengu astmed: Algselt avastatakse lapse füüsilist keskkonda ( nt mänguasjad) - kui laps pilgu ära keerab, siis seda objekti enam tema jaoks ei ole
nii katastoofiline ja teravalt eristuv. Kõige tüüpilisemaks näiteks on naiste tööalane diskrimineerimine. Miskipärast võib siin-seal kohata uskumust, et naisülemused pole piisavalt pädevad, et neil jääb pisut nn. mehelikkusest otsusekindlusest ja domineerimisvõimest puudu. Seetõttu eelistatakse kõrgetele kohtadele mehi, isegi siis, kui naise kvalifikatsioon võib mehe omast parem olla. Usun, et sellised valikud tehakse enamjaolt alateadlikult, on ju veel mingil määral inimestesse sisse jäänud traditsiooniline uskumus meeste-naiste rollidest. Juhul, kui mõni naine ongi tööalaselt tippu jõudnud ning tema alluvuses mehed töötavad, võib sellelt pinnalt probleeme tekkida. On mulje jäänud, et paljudel meestel on isiklikul tasandil raske naise alluvuses töötada, miskipärast riivab see nende eneseuhkust. Samuti on mulle kõrva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
