- Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse glütserool- 3-P-ks Glütserool-3-p kasutatakse - Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP! - Glükoneogenees (substraat) - TG sünteesiks Rasvhapete oksüdatsioon beeta-oksüdatsioon - Põhikoht on maksas, ja veel südamelihases, skeletilihastes ja neerudes - Mitokondrite maatriksis toimub oksüdatsioon - RH aktiivvormi (atsetüül-CoA) oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel - Üks B-OX ring eraldab RH-st 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi (atsetüül- CoA vormis) - Iga ring toodab kuni 15 ATP molekuli koostöös TKT ja hingamisahelaga - Ühes ringis tekib üks FADH2 ja NADH lähevad hingamisahelasse Rasvhapete transport mitokondritesse ja karnitiin - Atsetüül-CoA ei läbi vabalt mitokondrite sisemembraani ja seetõttu
sest tema mõjul inaktiveerub TG lipaas. Insuliin soodustab söömisjärgset TG-sünteesi. Kestev aktiivne kehaline tegevus, paastumine ja nälgimine Rasvhaped on peamiseks kütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi. Adrenaliini, glükagooni, kortikotropiini ja lipotropiini tase tõuseb. Nende toime aktiveerib TG lipaasi ja lipolüüs on soodustatud. B-OX biokeemiline ja meditsiiniline sisu B-OX on rasvhapete oksüdatsiooni põhirada, mille üldaspektid on järgmised: Atsetüül-CoA oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel mitokondrite maatriksis. Üks B-OX ring eraldab rasvhappe ahelast 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi, mis läheb atsetüül-CoA vormis TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks. Iga B-OX ring toodab FADH2, NADH, mida reoksüdeeritakse mitokondriaalses hingamisahelas kuni 15 ATP-ks. B-OX funktsiooniks on atsetüül- CoA tootmine (eriti ketokehade tootmiseks) , ATP tootmine ( eriti glükoneogeneesi jaoks), metaboolse vee tootmine (0,3..
Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine Piimhape ja etanooli fermentatsioon Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs) Pyr dekarboksüülimine atsetaalaldehüüdiks ( Pyr dekarboksülaas, NADH ja CO2 tootmine) Atsetaalaldehüüdi oksüdeerimine atsetaadiks (aldehüüdi DH) Atsetaadi lõhustumine etanooliks ( 2 NAD teke) Aeroobne glükolüüs (TKT tsükkel- atsetüül-CoA täielik lõhustumine CO2+H2O) Glc lõhustumine Pyr-iks (Glütserool) Pyr dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Atsetüül-CoA muutmine tsitraadiks Tsitraadi muutmine cis-akonitaat-iks Cis-akonitaadi muutmine isotsitraad-iks (CO2+ NADH) Isotsitraadi muutmine -ketoglütaraad-iks -ketoglütaraadi muutmine sukstinüül-CoA-ks Sukstinüül-CoA muutmine sukstinaad-iks (ADP defosforüleerimine ATP-ks)
Referentsväärtus 0,4...1,7nmol/L Näidustus ja tõlgendamine: Madalad väärtused I tüübi diabeet Kõrged väärtused II tüübi diabeet Insulinoom: kõrge c-peptiid ja insuliini tase veres, mis ei korreleeru vereglükoosi väärtustega Aeroobne glükolüüs Glükoosi lõhustumine on aeroobse ja anaeroobse glükolüüsi puhul kuni püruvaadini identne Aeroobne ainevahetus integreerib glükoosi aminohapete ja rasvhapete metabolismi. Toimub see üle atsetüül-CoA, mis on aeroobse metabolismi vaheühendiks Aeroobne metabolism toodab rohkelt energiat ja organismi eksisteerimiseks vajaminevaid vaheühendeid Aeroobne glükolüüs Glükoos Aminohapped Rasvhapped Püruvaat Atsetüül-CoA ATP, NADH TKT CO2, H2O Joonis 6. Aeroobne metabolism
LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid. LIPOGENEES LIPOLÜÜS - rasvade hüdrolüütiline lagundamine LIPOGENEES - eeskätt uute rasvhapete süntees Loomadel toimub aktiivselt rasvkoe-, piimanäärme- ja maksarakkude tsütoplasmas, taimedel - kloroplastides. RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEAINED · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks Rasvhapete süntaas koosneb kuuest erinevast ensüümvalgust ja ACP-st (bakteritel ja taimedel) või ühest suurest multifunktsionaalsest valgust (selgroogsetel), mis omab seitset erinevat ensüümaktiivsust; sisaldab kahte -SH rühma, mis seovad
glükosüsoomides. 2. TCA tsükkel on aeroobne reaktsiooniahel, mis toimub raku mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks on süsivesikute, lipiidide ja valkude degradatsiooniproduktide oksüdeerimine CO 2-ks (tsükli intermediaadid on biosünteesi lähteained). 4. Anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela tinglikuks lõpp-produktiks on -ketohape püruvaat (3C ühend), kuid TCA-sse sisenevad KoA-ga aktiveeritud atsetüül-radikaalid (2C ühikud). Selgitage, a) kus - raku tsütoplasmas või mitokondri maatriksis, emb-kumb????? b) milliste protsesside tulemusena - c) millise ensüüm-kompleksi toimel püruvaat transformeerub atsetaadiks - püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks. 5. TCA tsükkel hõlmab 8 üksikreaktsiooni. Selgitage, a) millist reaktsiooni loetakse tsükli esimeseks - tsitraadi süntetaasi (atsetüül-CoA kondensatsioon oksaalatsetaadiga, mille tulemusena moodustub tsitraat).
fosfoenoolpüruvaadi molekuli muutumine kaheks püruvaadi molekuliks (2 ATP-d). Kokku on glükolüüsi energia saagis +2 ATP molekuli (+2 NADH). Tsitraaditsüklis toodetakse ühe glükoosi molekuli kohta 2 molekuli GTP-d, mis annavad kokku 2 ATP molekuli. Oksüdatiivsel fosforüleerimisel mitokondrites saadakse veel 34 ATP molekuli: 2 NADH-d pärinevad glükolüüsist, annavad 6 ATP-d. 2 NADH molekuli saadakse püruvaadi muundumisel atsetüül-koensüüm-A-ks ja annavad 6 ATP-d. 6 NADH molekuli pärinevad tsitraaditsükli erinevatest etappidest ja annavad 18 ATP-d. Lisaks saadakse tsitraaditsüklis suktsinaadi konverteerumisel fumaraadiks 2 FADH2 molekuli, millest saab 4 ATP molekuli. Kokku ongi glükoosi aeroobse lõhustumise energia saagis 38 ATP-d. 2. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui saate glükolüüsi.
H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest uuesti püruvaat ja saadetakse uuesti lihastesse. C6H1206 glükoos. Selle poolestamieks, et saada püruvaat on vaja täpselt 10 reaktsiooni. 1. 4.ja 10. On pöördumatud reaktsioonid. Hapnku juures olekul ei redutseeru püruvaat laktaadiks kuna redutseerimiseks vajalik NADH eimineeritakse hingamisaehelas. Püruvaa difundeerub mitokondrsse, kus toimub lõplik oksüdatsioon üle atsetüül-CoA. Glükoüüsi regulatioon Fosfofruktosi kinaas: kinaasi aktiivsus limiteerb kogu raja kiirust. Kinaas allosteerilised inhbiitord on ATP , tsitraat ja H+ ioonid. ATP muutub teatud taseme juures signaaliks, et teda pole enam vaja juurde, toimub küllastatus ning rohkem juurde ei sünteesita. Heksooso kinaas. Selle kinaasi aktiivust inhibeerib glükoos-6-fosfaat( produkt)heksoosi kinaasi afiinsus glükoosi suhtes onväga kõge, mistõttu ensüümi maksimaalne kiirus
Lahustumatute magneesium- ammooniumfosfaatide sadenemine põhjustab neerukivide teket. Hüperammoneemia on KNS häirete (entsefalopaatiad) domineeriv põhjus. Aminohapete süsinikskeleti metabolism Pärast a-aminorühma kõrvaldamist transamiinimise või desaminimise teel saab aminohappest vastav ketohape (aminohapete süsinikskelett). Järgmisena võib toimida süsinikskeletti lõhustamine TKT energiavajadustel. Selle protsessi võtmeühendid on Pyr, atsetüül-CoA, atsetoatsetüül-CoA, OAA, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat). Ala muundub Pyr-iks, Glu muundub AKG-iks, Asp muundub OAA-diks aminohapete lõhustumisel ning aminohapete sünteesil toimub vastane muundumine. Aminohapete süsinikskeletti kasutab glükoosi, ketokehade ja rasvhapete süntees. Saab eristada glükogeenseid aminohappeid, mis katabolismi käigus võivad anda Pyr või TKT vaheühendid (AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat, OAA)
see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs. Glükoos Püruvaat 2 laktaat (piimhappe käärimine aktiivselt kontrakteeruvas lihases, erütrotsüütides (punane verelible), mõningates mikroorganismides). Glükoos püruvaat 2 etanool + 2 CO2 (alkoholkäärimine pärmirakus). 2) Lõplik aeroobne glükolüüs. Glükoos püruvaat 2 Atsetüül-CoA 4 CO2 + 4 H2O (Loomad, taimed, paljud aeroobsed mikroorganismid). d) Millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat kasutatakse ATP, NADH ja FADH2 energiat. Kokku toimub glükolüüsi käigus 10 reaktsiooni, mis on samad kõikides rakkudes, kuid erinevad kiiruse poolest. Produktideks on püruvaat, ATP ja NADH. e) Energiasaagis ATP ja taandatud koeensüümidena (NADH) Ühe glükoosi molekuli
Siis kui hapnikupuudust rakus ei teki, ei ole vaja ka püruvaadist tingimata laktaati moodustada ning püruvaat transporditakse hoopis mitokondrisse, kust toimub tema oksüdatiivne dekarboksüülimine (meaning hapniku juuresolekul võetakse talt ära karboksüülrühm). Seda protsessi katalüüsib ensüümide kompleks püruvaadi dehüdrogenaas. Selle tulemusel eraldub üks molekul CO 2 ning ülejäänud osa liidetakse koensüüm A-ga, mille tulemusel tekib atsetüül CoA. Ehk siis: PÜRUVAAT + NAD+ + CoA - > ATSETÜÜL CoA + NADH + H+ + CO2 Atsetüül CoA suundub aga tsitraaditsüklisse ehk Krebsi tsüklisse. Tsitraaditsüklis lammutatakse lõplikult algselt glükoosist pärinev süsinikahel. Iga atsetüül CoA molekuli kohta eraldub 2 molekuli CO2, samuti vabaneb energia, mille arvel sünteesitakse üks molekul GTP-d, mis on energeetiliselt väärtuselt samaväärne ATP-ga. Siis eemaldatakse veel erinevatelt vaheproduktidelt 4 paari vesiniku
• Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) • Alkoholkäärimine (ainult pärmides) • Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke • Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O) Anaeroobne glükolüüs (piimhapekäärimine) • Glc osaline lõhustumine hapniku puuduse tingimustes raku tsütoplasmas (intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides) • Algab 1 glükoosi molekuliga ja lõpeb 2 laktaadi molekuli tekkega • Tsütoplasmas toimuvas glükolüüsis (anaeroobses glükolüüsis) on 2 faasi • 1. faasis toimub energia investeerimine – 2ATP • 2
Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. (Puudub lihaskoe rakkudes, kus glpkoos-6-fosfaadist toodetakse energiat läbi glükoosi ja TCA tsükli). Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 etapist: kaks oksüdatiivset protsessi ja see järel 5 mitte üksodatiivset protsessi. (4 ensüümi). Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga. Produtseerib riboos-5-fosfaati nukleiinhapete sünteesiks. 11. Selgitage: a) mis on rasvhapete sünteesi lähteained · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks Rasvhapete süntaas koosneb kuuest erinevast ensüümvalgust ja ACP-st (bakteritel ja taimedel) või ühest suurest multifunktsionaalsest valgust (selgroogsetel), mis omab seitset
4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid. Sünteesi lähteaineks on arahhidoonhape. Lokaalseteks hormoonideks nimetatakse eikosanoide, mis toimivad samale või naaberrakule, kus see on sünteesitud. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid toimivad eikosanididele inhibeerides COX'i. 5. Kolesterooli keskseks metaboliit spnteesil lähteaineks on atsetüül-CoA Kolesterooli sünteesi esimene etapp sarnaneb ketogenaasiga (ketoonkehade sünteesiga) esimeses etapis, kus atsetüül-CoA'st tiolaasi toimel sünteesitakse Atsetoatsetüül-CoA (st atsetoon). 3R-mevalonaadi (-OOC CH2 C(CH2OH) CH2 CH2OH)süntees on kogu sünteesu kiirust limiteerivaks astmeks ja peamiseks kontrollpunktiks. HMG-CoA reduktaas e 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-CoA reduktaas on eelmise ühendi sünteesi eest vastutav ensüüm.
* propionaat * atsetaat jt. TRIKARBOKSÜÜLHAPETE TSÜKKEL (TCC) EHK TSITRAADITSÜKKEL EHK KREBSI TSÜKKEL · Süsivesikute, lipiidide ja valkude täieliku oksüdatsiooni keskne ahel. · Tsükli iga ringiga siseneb kaks süsinikku KoA-ga seotud atsetüülrühma (CH3C0-) koostises ja lahkub kaks süsinikku - CO2-na. · Tsükli tinglikuks lähtepunktiks loetakse atsetüül-KoA kondensatsiooni oksaloatsetaadiga, mille tulemusel moodustub tsitraat (tsüklile nime andja). Iga ringi lõpuks oksaloatsetaat regenereerub. · Tsükkel produtseerib taandatud elektronkandjaid, mille reoksüdatsioon hingamisahelas annab energiat ATP sünteesiks. Iga ringiga produtseeritakse 1ATP, 3NADH ja 1FADH2. · Süsivesikud sisenevad tsüklisse üle püruvaadi, mis oksüdeeriva dekarboksüülimise tulemusena moodustab atsetüül-KoA.
· energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolismi staadiumid: 1. Vaheühenditest sünteesitakse eelühendid 2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3. Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped jne. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomoeganismis, makroergilised ühendid 34
reaktsioonides. NAD + H ↔ NADH üldvalem:glükoos + 2NAD + 2ADP + 2P → 2 pürovaati + 2NADH + 2H + 2ATP +2HO 2. tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel): kolmesüsinikulised ühendid lagundatakse edasi süsinikdioksiidiks. → toimub mitokondri sisemuses → eralduvad pürovaadist CO ja 2 H (mis seotakse NAD molekuliga). → tekib 2 NADH molekuli, pürovaat on muundatud atsetüül CoA'ks (Atsetüül-CoA ülesanne on süsinikuaatomite tootmine atsetüül-grupina CH CO tsitraaditsükklisse, kus seda energia saamiseks oksüdeeritakse) → lisandub ka teine koensüüm FAD (flaviinadeniidinukleotiid), mis on vabanenud energiarikaste elektronide ja vesiniku kandja. → mitmed reaktsioonid. Mille käigus järk-järgult eralduvad H ioonid, mis seotakse NAD ja FAD molekulidega JA GTP eralduvad vesiniku ioonid, pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest
Pankrease lipaasid hüdrolüüsivad triglütseriide (TAG) 1. Ja 3. Asendist. 2. Peensooles rasvhapped emulgeeritakse sapphapete poolt mitsellidesse, mis difundeeruvad epiteelirakkudesse. Seal nad taasesterdatakse triatsüülglütseriidideks, mis agregeeruvad lipoproteiinidega külomikroniteks. Viimased tungivad kapillaaridesse, kus nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. 3. Rasvhapete -oksüdatsioon on rasvhapete oksüdatiivne degradatsioon atsetüül-CoA-ks, mis toimub mitokondrites. Eelduseks on rasvhapete aktiveerimine CoA-ga: Rasvhappe-CoA süntetaas kondenseerib rasvhapped CoA-ga samaaegselt ATP hüdrolüüsiga AMP-ks ja PPi-ks. rasvhappe karboksülaat atakeerib ATP ning moodustab atsüül-adenülaat vaheühendi. CoA ataki tulemusena atsüüladenülaadile moodustub atsüül-CoA tioester. Lühikesed rasvhapped kantakse otse mitokondri maatriksisse. Pikkade rasvhapete CoA estrid konverteeritakse kõigepealt
(glukoosi biosunteesiks) voi edasiseks konverteerimiseks puruvaadiks ning lohustumiseks tsitraaditsuklis 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete oksudatsiooni pohirada on β-oksudatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-susinikuline molekul. Toimib mitokondrite membraanis, rasvhapet transpordib karnitiin Atsüül-CoA→trans-enoüül-CoA→L-hüdroksüatsüül-CoA→β-ketoatsüül-CoA→Atsüül- CoA(lühem)+Atsetüül-CoA 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Ainus energiaallikas aju jaoks, glükoos läbib piisava kiirusega hemato-entsefaliitset barjääri, suudab tagada ajukoe energiavajadused. Aju kasutab 110-130g glükoosi ööpäevas. 9. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate aminohapete aminorühma lõhustumise etappe. Aminohapete α-aminorühm kantakse α-ketoglutaraadile, mille tulemusel tekib glutamaat, millelt omakorda eemaldatakse aminogrupp ammoniaagi vormis.
Katabolismi staadiumid: 24 - Makrotoitainete (süsivesikud, valgud, lipiidid) ja vananevate biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks - Monomeeride muundamine metabolismi võtmeühenditeks, näit.: o Monooside, glütserooli ja mõnede aminohapete katabolism annab püruvaadi o Püruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetüül-koensüüm A-ks (atsetüül-CoA) o Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsükli komponentideks - Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine o lihtsateks lõpp-produktideks (H2O, CO2), mille käigus toimub o lammutatava substraadi energia konverteerumine ATP vormi (energia) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). Metaboolne rada: Metabolismi moodustavad metaboolsed rajad:
aminohappeid. Lipiidid moodustavad kloroplasti kuivmassist umbes ühe kolmandiku. Rasvhapete sünteesis kasutatakse PCR tsükli produkte, taandavaid agente (nt ferrodoksiin ning NADPH) ja ATP-d ning peale kloroplasti toimub sünteesi osa etappe ka tsütosoolis ning mitokondrites. PCR-i produktidest sünteesitakse stroomas dihüdroksüatsetoonfosfaat, mis liigub tsütosooli, ning sealt edasi mitokondrisse, kus sünteesitakse atsetüül-CoA, mis liigub kloroplasti tagasi. Kloroplastis konverteeritakse atsetüül-CoA-st malonüül-CoA ning seejärel malonüül-ACP. Ühe atsetüül-ACP ning seitsme malonüül-ACP liitmisel ning taandamisel NADPH abil saadakse palmitüül-ACP, mis edasi hüdrolüüsitakse palmithappeks. Võimalik on ka palmitüül-ACP edasine pikendamine teisteks rasvhapeteks ning rasvhapete edasine modifitseerimine. Kloroplastides leidub ensüüme enamiku valkudes leiduvate aminohapete sünteesiks.
(1,6)-glükosiidsidemega hargnemised iga 8-12 jäägi järel. Amülaasid on ensüümid, mis katalüüsivad tärklise ja glükogeeni Tselluloos hüdrolüüsi. Tselluloos on looduses levinuim struktuurne polümeer. ,D- glükoosi jäägid ühendatud (14)-sidemetega lineaarseteks ahelateks Kitiin - eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, esineb ka seente, pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine
Tselluloos Glükoosijääkide vahel (1,4)-sidemed. On kõige levinum loodulsik polümeer, taimede rakuseintes makrofibrillidena, milles 500000 tselluloosi molekuli. On üks peamisi toestus ja tugevuskomponente puudel ja teistel rohelistel taimedel. Võib olla pehme nagu puuvillal. Moodustab vesiniksidemete abil mitmekihilisi struktuure ning on vastupidav hüdrolüüsile. Kitiin Eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, rakusein seentel. Glükoosi asemel on N-atsetüül-D-glükosamiin. Ahelad võivad olla nii paralleelsed kui ka antiparalleelsed. Bakterite rakuseina ehitus Gram-negatiivne rakusein koosneb lipopolüsahhariididest, välismembraanist, peptidoglükaanist ja plasmamembraanist. Gram-positiivne rakusein koosneb peptidoglükaanikihtidest. Polüsahhariidstruktuurid reguleerivad rakk-rakk äratundmist ja regulatsiooni. Glükoproteiinid Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappelise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule N-
HINGAMISELUNDITE RAVIMID GLÜKOKORT M- METÜÜL- EKSPEKT ANTIHIST LEUKOTRI DEKONGES- I-KOIDID KOLINOB KSANIINI O- A- EE-NIDE TANDID LO- D RANDID MIINIKUM ANTA- NB! Üle 7 päeva kasutamine = KAATORI ja KÖHA ID GONISTID medikamentoosne PÄRSSIJA riniit D FLUTIKASOON- IPRAPROO- TEOFÜL- ATSETÜÜL- KLEMAS- ...
Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter imetiarter Parenhüüm toodab piima Näärmealveoolidest nisajuhani Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw Piima tekkimise keemiline protsess Laktoos Golgi kompleks Glükoos + galaktoos Lipiidid Verest hüdrolüüsitud lipoproteiinid Tsiraadi tsüklist atsetüül-CoA Valgud Aminohapped → peptiidide ahelad → valk Ülejäänud koostisosad verest ilma märkimisväärsete muutusteta Kasutatud materjalid http://www.federica.unina.it/agraria/animal-production/milk-production/ http://vana.eestiloodus.ee/loodusesober/artikkel237_225.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ternespiim http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF https://en.wikipedia.org/wiki/Mammary_gland https://extension.psu
* Kiudained(tselluloos) stimuleerivad soolestikku ja absorbeerivad orgaanilisi molekule seedetraktis. *Vitamiinid 11. Ainevahetusreaktsioonide analüüsimisel võib eristada katabolismi kolme taset. Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad b) millised reaktsiooniproduktid ja kesksed metaboliidid tekivad. I aste. Suured biomolekulid lõhutakse monomeerideks ehk ehitusblokkideks. II aste. Ehitusblokid lagindatakse keskseteks metaboliidideks: püruvaat, atsetüül-CoA. III aste. Atsetüü-CoA lõplik lagundamine. Lõppprodukti: H2O, NH3 ja CO2. 12. Kas protsess on klassifitseeritav kui kataboolne (K) või anaboolne (A)? a. triglütseriidide lõhustumine glütserooliks ja rasvhapeteks K b. nukleotiidide de novo süntees A c. süsivesikute seedimine K d. glükogeeni formeerumine glükoosist A e. glükoosi oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks K f. rasvhapete moodustumine atsetüül-KoA-st A g. defektsete valkude destruktsioon proteasoomides K
Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena
Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad ja b) millised produktid ja kesksed metaboliidid tekivad. Loeng 16 slaid 12 12. Millised toodud protsessidest on klassifitseeritavad kataboolsetena (K), millised anaboolsetena (A)? a. triglütseriidide lõhustumine glütserooliks ja rasvhapeteks b. nukleotiidide de novo süntees A c. süsivesikute seedimine K a. glükogeeni formeerumine glükoosist e. glükoosi oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks K f. rasvhapete moodustumine atsetüül-KoA-st g. defektsete valkude destruktsioon proteasoomides
HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad
TCA tsükli, glükolüüsi. 11. Aminohapete biosünteesil on võtmepositsioonis -ketohapete transamineerimise reaktsioonid. Kirjutage reaktsioon, mis näitab oksaalatsetaadi transamineerimist aspartaadiks Glu KG vahendusel. 12. Mille järgi klassifitseeritakse aminohappeid glükogeenseteks ja ketogeenseteks? Nimetage mõni esindaja kummastki rühmast. Glükogeensed aminohapped, millest tekivad glükoosi sünteesi eelühendid. N: alaniin. Ketogeensed aminohapped, mis degradeeritakse atsetüül CoA või atsetoatsetaadiks. N: leutsiin. Millised on glükoketogeensed aminohapped? Need aminohapped, mis kuuluvad mõlemasse rühma. N: isoleutsiin, Phe, Thr, Trp. 13. Aminohapete desamiinimise tulemusel tekivad aspartaat ja alfa-ketoglutaraat (inimesel). Aminohapete dekarboksüülimise tulemusel tekivad biogeensed amiinid. Milliseid vastavate ainegruppide esindajaid teate? Histamiin, türamiin. 14
ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. 3. Rasvhappes lagundatakse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Lipoproteiinide süntees Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks.
(retro-, DNA transposoomid, lisajärjestused), plasmiidid, bakteriofaagid, II rühma intronid. Transkrip Faktor- tugeva seostumisvõimega valgud st järjestusspetsiifiline DNAd siduv valök . vabastavad DNA keerulisest kromatiidsest koostisest. NMD ebakorrektselt splaisitud mRNA de lagundamine(kui stop koodon asub enne viimast ekson-ekson liidest) PTC-enneagne stopp-koodon. praimer -lühike oligonukleotiid, mille külge DNA polümeraas DNA replikatsiooni ajal kinnitubHAT- histoon atsetüül tansferaasidel on võime panna atsetüülrühm histooni N terminuse külge. Vähendavad interaktsiooni DNA ja histooni vahel. Soodustavad teiste valkude DNA pol ligipääsemist. HDAK- deatsetülaasid. Lõikavad atsetüülrühmas lüsiini jääkide küljest ära ja pärsivad aktiivust, fosfolüreelivad histooni. Promootor- TATA elementi sis geeni ala. Koht kuhu seondub RNA polümeraas. Ülavoolu asuv ala. DNA replikatsioon-Helikaas eraldab DNA ahelad. PolIII abil kodeeritakse
1Glc 2 etanooli molekuli ja 2ATP. AEROOBNE GLÜKOLÜÜS - glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. · Pyr-st eraldub CO2 ja 2 H2 järele jääb 2 süsinikuga ühend acCoA (atsetüül-koensüüm-A); · acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2; · H-aatomid seotakse mitokondrites (kristades) hingamisahelas ülekandjate abil astmeliselt hapnikule moodustub vesi; · NADH2 kasutatakse ATP sünteesiks, vabaneb NAD, mis läheb uuesti tsitraaditsüklisse vesinikku siduma; · mitokondrites moodustub 36 ATP-d;
o Glükolüüs jaguneb: Anaerboone glükolüüs- piimhappeline ja alkoholi käärimine Aeroobne glükolüüs- atsetüü-koensüüm A teke, lõplik oksüdatiivne lõhustumine Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi (mõni näide). o Heksoosi kinaas, fosforfruktoosi kinaas Aeroobne glükolüüs. Atsetüül CoA teke. Atsetüül CoA olulisus metabolismis. o Aeroobne glükolüüs lähtub anaeroobse glükolüüsi metaboliidist püruvaadist o Püruvaadist tekib atesetüül-CoA, mis on ka teiste metabolismiradade keskne produkt Ensüümide, vitamiinide ja hormoonide roll glükolüüsil (ja üldse ainevahetuses). o 10. Tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel, TKT tsükkel, Trikarboksüülhapete tsükkel)
dehüdrogenaas) Püridoksaal fosfaat Oluline aminohapete metabolismis: · transamineerimine · dekarboksüleerimine · ratsemeriseerumine · kõrvalahela vahetus Koensüüm A CoA või CoASH Atsüülgrupi aktiveerimine moodustub makroergiline tioester side Osaleb atsüülgrupi ülekandereaktsioonides atsüülgrupi doonorina Oluline süsivesikute ja lipiidide metabolismis Olulisemaks ülekantavaks atsüülgrupiks on atsetüülgrupp atsetüül-CoA ehk AcCoA Tetrahüdrofolaat - THF THF osaleb ühesüsinikuliste rühmade ülekandel. Oluline koensüüm puriinide ja pürimidiinide biosünteesil Askorbiinhape Antioksüdant Oluline kollageeni modifitseerimisel Rasvlahustuvad vitamiinid Kriitilise tähtsusega silmanägemise seisukohast trans-retinaali eelkäija Vitamiin D kolekaltsiferool
multiensüümne kompleks, mis koosneb bakteritel ca 60 subühikust ja inimesel enam kui 130 subühikust. PDH kompleks vajab 5 koensüümi: tiamiinpürofosfaati, lipoamiidi, FAD, NAD ja CoA. Kompleksi poolt katalüüsitav reaktsioon kulgeb järgmiselt 1.Püruvaat (α-ketohape) liidetakse tiamiinpürofosfaadi molekuliga N+ kõrval asuva süsinikuga koos kaasneva CO2 elimineerimisega. Moodustub hüdroksüetüülprodukt. 2.Hüdroksüetüüli reaktsioonis lipoamiidiga moodustub atsetüül-lipoamiid ja vaba tiamiinpürofosfaat 3.Atsetüül-lipoamiid loovutab atsetüüli CoA koosseisu, tekib dihüdroksülipoamiid 4.FAD redutseeritakse dihüdrolipoamiidi poolt, regenereerub vaba lipoamiid 5.NAD+ poolt reoksüdeeritakse FADH2 poolt, tekib NADH Kogu tsükli tulemusena tekib atsetüülCoA ja CO2. NADH konserveerib osa vabanenud energiast, mida on võimalik kasutada ATP sünteesiks hingamisahela abil.
sarnane. Lisaks sellele on niklil võime mõjutada kogu keha histoonide modifikatsiooni. N- terminali saba histoonide atsetülatsioon on teada tuntud mehhanism mis reguleerib kromatiidide transkriptsiooni olekut, mis on tähtis DNA regulatoorsete valkude jaoks. Nikkel vähendab atsetülatsiooni taset histoonides H2A, H2B, H3 ja H4 ning tõstab H3K9 dimetülatsiooni. Inhibitsiooni toimub kindlates Fe2+ ja alfa-ketoglutaraatides. Madalate histooni atsetüleerimise tasemega rakkudes langeb ka atsetüül-CoA tase, sest nikkel deaktiveerib püruvaadi dehüdrogenaasi kinaasid mis seda toodavad. Seda on tõestatud nikli poolt modifitseeritud rakkude peal, mida on ravitud histoonide deatsetülaasi inhibiitoriga(Trichostatin A.), mis muudavad raku fenotüübilt samasuguseks nagu muutumata rakud koos geeni ekspresseerumise profiiliga, mis viitab, et nikli poolt tehtud muudatusi on võimalik inhibeerida. Lisaks geeni
tsütoplasmasse ja täita valgusünteesil nn matriitsi osa. *rRNA moodustab enamuse kogu raku RNA-st, on ribosoomide struktuurseks komponendiks. *Geneetilise koodi all mõistavad loodusteadlased „eeskirja“, mille järgi..... *Mitu peptiitsidet on peptiidis, mis koosneb 7 aminohappest ? 6 *Mis on ketokehad ja mis tingimustel need tekivad? Hõlmab atsetoatsetaati,3-hüdroksübutüraati ja atsetooni,nende biosüntees toimub maksarakkude mitokondris atsetüül-COA-st. *Joonistage peptiidsideme teke 2 vabalt valitud reaalselt eksisteeriva aminohappe vahel. *Teisendage : 100 ml = 0,1 liitrit 0,25 g = 250 mg 5 mooli = 5000 millimoolid *Kummas lahuses on rohkem glükoosi, kas 1 liitris 1 M (1- molaarses) või 1 liitris 1%-lises? Arvutamise hõlbustamiseks võtta 1 liitri glükoosilahuse massiks 1kg. Glükoosi molaarmass on 180. Arvutada kirjalikult. *Võrrelge kahte glükoosi lahust. Kumb neist on magusam, kas 1 M (1-molaarne) või 1%- line
Organismi sattuvate ksenibiootikumide(ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Makrotoitaineid on vaja lammutada/lagundada, sest:
süsihappegaasi) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine mikroorganismide toimel Näiteid etanoolkäärimisest: taigna kergitamine, tekkiv alkohol aurustub Tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel ensüümide poolt katalüüsitavad reaktsioonid, mille käigus eraldub CO2 ja H aatomid Vahetult enne tsitraaditsüklit eraldub CO2 ning 2H. Vesinik seostatakse NAD molekuliga. Tekib NADH2/2NADH molekuli Püroviinamarihappest moodustunud kahesüsinikuline ühend, atsetüül CoA, siirdub tsitraaditsüklisse Tsitraaditsüklist tulemusena tekib 20 H aatomit, mis seonduvad NAD molekulidega, saadakse kokku 10NADH2 molekuli, mis lähevad edasi hingamisahelasse. Kõik vesiniku aatomid pole pärit algsest glükoosi molekulist, vaid tsüklisse sisenevast veest. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja Tsitraadistüklis lagundatakse lõplikult ka lipiidid ja aminohapped
reaktsioonid) Vaba energia standardmuut on vaba energia muut, kui reageerivate ühendite kontsentratsioon on 1M, pH 7,0 ja temperatuur 25°C. Väike arv orgaanilisi ühendeid, mille sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25 kJ/mol. Makroergiliste ühendite põhiesindaja on ATP. Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid (ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, kreatiinfosfaat, 1,3-bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid (atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukelotiidid (cAMP, cGMP), UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. ATP pole kõige makroergilisem fosfaat, kuid ta hüdrolüüsi vaba energia muut tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. 30. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Kõige kiiremini kasutatav energiavaru.
oksüdatsioon energia saamise eesmärgil. Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on protsess, kus glükoos oksüdeeritakse püruvaadiks. Hapniku puudusel, näiteks lihastes intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks ja summaarselt nimetatakse seda protsessi ka anaeroobseks glükolüüsiks. Aeroobsetes tingimustes laktaati kudedes ei moodustu, sest püruvaadist tekib atsetüül-CoA ja NADH regenereerimiseks kasutatakse hingamisahelat. Glükoosi oksüdatsioonil vabanev energia. Aeroobse glükolüüsi protsessis esmalt tarbitakse 2 ATPd glükoosi aktivatsiooniks, hilisemates staadiumites produtseeritakse 4 ATPd ja 2 NADHd. Summaarselt tekib seega 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+ (Glükolüüsis moodustunud NADH kasutatakse aeroobsete tingimuste korral
siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, ja C-terminaalne aktivatsiooni domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. 21. Peamised DNAd siduvad domäänid heeliks-pööre-heeliks (helix-turn-helix), tsink-sõrm- valgud (zinc finger), leutsiin-lukud (leucine zipper), aluselised heeliks-ling-heeliks (bHLH) domäänid, homeodomään valgud. 23. Histoondeatsetülaas (HDAC) ensüümide klass, mis eemaldavad atsetüül rühmasid - N-atsetüüli lüsiini aminohappest histoonil. Histoonatsetülaas (HAT) ensüümid, mis atsetüleerivad kaitstud lüsiini aminohappeid histooni proteiinidel transfeerides atsetüül rühmad astüül CoA-st lüsiini -N-atsetüüli lüsiinist, funktsioneerib üle terve ensüümi. Histoonide atsetüülimine on seotud DNA transkriptsiooni aktivatsiooniga. HAT seostub eukromatiiniga siis, kui viimasele seostub transkriptsioonifaktor
lihases (ka mitokondriteta rakkudes, nt erütrotsüütides) tekib anaeroobses glükolüüsis rohkem laktaati. See vabaneb verre, võetakse maksarakkudesse ja koverteeritakse glükoosiks. See on glükoos-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel. 27 Maris Kallus KKS 2010 Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon 1. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel : Atsetüül-CoA – juhul kui rakk on hapnikuga piisavalt varustatud, ei ole püruvaadi redutseerimine laktaadiks möödapääsmatult vajalik. Püruvaat trantsporditakse mitokondritesse, kus toimub tema oksüdatiivne dekarboksüülimine. Oksüdatiivse dekarboksüülimise näol on tegemist keeruka keemilise protsessiga, mida katalüüsib
19.Kirjelda süsivesikute kasutamist alates toidust kuni CO2 ja H2Oni läbi kahe energiatootmisprotsessi? - esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta kättesaadavaks rakkudele - seeditud toiduosakesed transporditakse verega rakkudesse - raku tsütoplasmas toimub glükoosi lagundamine, mille käigus tekib 2püruvaati, 2ATP'd ja 2NADH molekuli - pürovaadi ja NADH molekulid liiguvad raku mitokondrisse, kus püruvaadi molekulid oksüdeeruvad ja tekib 2 atsetüül-CoA molekuli - atsetüül-CoA molekulid läbivad tsitraaditsükli, mille käigus tekivad CO2 molekulid, H2O molekulid, NADH ja FADH molekulid ning ATP. 20.Miks peab rasvkoe vähendamiseks tegema aeroobset tööd ? Kuna aeroobne töö kasutab energia saamiseks rasvu. Hapniku kaasabil kasutatakse rasvu energia tootmiseks. 21.Mida kujutab endast anaeroobne lävi? Milles seisneb selle praktiline väärtus? (pmst sama mis 12 küs)
energia muut on tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. ATP lõhustumisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biokmolekuli aktiveerumise. Nii rakendub ATP-s salvestatud metaboolne energia füsioloogilisteks funktsioonideks. Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid(ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, keratiinfosfaat, 1,3- bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid(atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukleotiidid(cAMP, cGMP) UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Kõige kiiremini kasutatav energiavaru. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Tasakaalustatud
akseptor (vastuvõtvatele) molekulidele näiteks nikotiinamiid adeniindinukleotiid (NAD). NAD on redutseeritud NADH, mis annab prootoni ja elektroni tsütokroomi süsteemi. Anaeroobses keskkonnas NAD ammendub, sest kõik NAD muudetakse NADHks. Selle probleemi vältimiseks paljud bakterid on võimelised NAD regenereerima, lubades NADH-l vesiniku aatomi ülekandmist glükolüüsi raja vaheühenditele (püruvaat ja atsetüül-CoA), see protsess on tuntud kui fermentatsioon.1 Mõned organismid on võimelised ainult üht tüüpi katabolismiks aga enamus on mitmekülgsed ja võimelised valima erinevate radade vahel olenevalt sellest, mida keskkond dikteerib. Näiteks eristatakse baketerite hulgas fakultatiivseid anaeroobe, kes on võimelised oksüdatsiooni ja fermentatsiooni protsessideks. Enamik fakultatiivselt anaeroobe kasutavad anaeroobset
kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused) · Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q10 vormi (maks põhidepoo, sisaldus tegelikult kõrgeim südamelihases ületab maksa ja neere kahekordselt Seega: toit on oluline ubikinoonide allikas, aga oluline kogus vajalikku Q10 (täpsemalt tema külgahel) sünteesitakse atsetüül-CoA-st Biofunktsioonid: 1. Lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant kaitse lipiidide peroksüdatsiooni eest (eriti LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis) 2. Hingamisahela keskne komponent - mitokondrite sisemembraanis koensüüm Q- sõltuvate dehüdrogenaasidega Defitsiit: · Vananemine (väheneb maksa võime viia ubikinoone Q10 vormi), teatud haiguslikud seisundid südamehaigused, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired,
Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide (ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia, oksüd. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp- produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat; reduts. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Makrotoitaineid on vaja lammutada/lagundada, sest:
· Energiat tootev (ATP, NADH, FADH2) · Rajad on konvergentsed, st koonduvad vähesteks lõppproduktideks . Anabolism: · Sünteesi rajad · Energiat tarbiv · Rajad on divergentsed, st hargnevad paljudeks erinevatekS biomolekulideks. KATABOLISMI 3 ASTET I aste: Suured bio-molekulid lõhutakse monomeerideks e. Ehitusblokkideks. II aste: Ehitusblokid lagundatakse keskseteks ühenditeks: püruvaat, atsetüül- CoA. III aste: Keskse metaboliidi atsetüül-CoA lõplik lagunda-mine.Tekivad 3 väikest lõpp-produkti: vesi, NH3, CO2. Süsinikuallika järgi * autotroofid kasutavad raku koostisainete sünteesiks CO2 * heterotroofid kasutavad raku koostisainete sünteesiks orgaanilisi ühendeid Energiaallika järgi * fototroofid absorbeerivad valgusenergiat
annaabi.ee 
