90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läbiva meridiaanitasandi vaheline nurk. Nullmeridiaanist ida poole jäävad pikkused on idapikkused (0°...180° E) ja lääne poole jäävad on läänepikkused (0°...180° W). Pikkuskraade võib globaalses ulatuses esitada ka täisringina 0°...360° E idapikkustena. 4. Koordinaatide alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Z Z-telg Maa pöörlemistelg X-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon Y-telg nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Seda kasutatakse GPS-mõõtmiste puhul, kui satelliitide asukoht on määratud geotsentriliste koordinaatidega. 5. Väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. X X Y Y 6...
Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et tema alguspunkt ühtiks vektori A lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A +B Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A B, kui liidame vektoriga A vektori, mis on võrdvastupidine vektoriga B. Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A1, A2 jne., mille summa annab vektori A. (joon.5.)....
Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks. PIKETT-1)100 m lõigud; 2)vaiaga tähistatud punkt maastikul. Piketid tähistatakse maa ja tunnusvaiaga millele kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on punkt 0 (Pk 0) ja niimoodi näitab iga piketi number tema kaugust piketi alguspunktist 100-des meetrites. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse nn. +punktidena. Näide: Pk 3+48, antud punkt on 348 m kaugusel trassi algusest. Piketaaz on siiamaani märgitd teraslindiga. Tänapäeval aga elektrontahhümeetri kaugusmõõturiga (täpsus 1km ±1 cm). Kui kaldenurk on üle 2° tuleb arvutada ka kalde parandust (mitte automaattahhümeetril)...
- rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega. Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil. Riigi põhivõrgu I klassis 13 punkti ja II klassis 199 punkti....
Magistraaliga risti rajatakse sobivate vahemaade tagant sirged, millele märgitakse maastiku iseloomulikud punktid. Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Arvutused tehakse analoogiliselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all...
HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4...
Siis kui x kordaja on +, siis sirge tõuseb. x-x1/x2-x1=y-y1/y2-y1 x-x1/v1=y-y1/y2 y=ax+b (a sirge tõus; b algordinaat) y-y1=a(x-x1) Ax+By+C=0 üldvõrrand Sirged kattuvad s=t (võrrandid on samad) A1/A2=B1/B=C1/C2 Sirged on paralleelsed s||t (tõusud on võrdsed) A1/A2=B1/BC1/C2 Sirged lõikuvad (tõusud erinevad, risti on kui tõusude korrutis on 1) a1a2 Vektor on suunaga lõik, millel on alguspunkt (rakenduspunkt) ja lõpppunkt. Igal sihil on kaks suunda. Paralleelsetel sirgetel on sama siht. Vektoreid tähistatakse kas 2 suure tähega või 1 väikse tähega. AB vastandvektor on BA; v vastandvektor on v Vektorid on võrdsed kui nendel on sama pikkus ja suund. Sama sihiga ehk samasihilisi vektoreid nimetatakse kollineaarseteks. Vektorid on kollineaarsed siis, kui nende koordinaadid on võrdelised (s.t. vastavate koordinaatide jagatised on võrdsed)....
Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 90. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 91. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 92. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Kahe pinna lõikejoone tuletamisel kasutatakse harilikult nn. abipindade võtet. Kõverpindade korral avaldub selle võtte olemus järgmises lauses. Antud pinnapaari lõigatakse niisuguste lihtsate...
osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z...
Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja f * (P)dS = f * (P)dS + f * (P)dS = f (P)dS m d geomeetriline sisu Vn = f ( P)dS = lim Vn = lim f ( pi , y)dy xi + lim = Kahemõõtmelises hulgas DR2 määratud funktsiooni f(x,y) integraalsummaks antud piirkonnas D nimetatakse summat D D 4. Kahekordse in...
Abitransport Abitranspordi alla kuulub inimeste vedu töökohtadele ja tagasi ning materjalide ja seadmete vedu. Kuna Viru kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel rööbastransport, kasutab abitransport allmaadispetseri juhtimisel samu raudteid. Seadmete veoks kasutatakse spetsiaalseid platvorme, ümarpuidu ja rööbaste veoks selleks kohandatud kitsi, kaevurite veoks aga 18- kohalisi sõiduvagonette. Inimeste veo alguspunkt on sahtiõues paiknevas inimjaamas. Veel hiljaaegu toimusid abiveod Estonia kaevanduses analoogselt Viru kaevandusega, tänasel päeval toimub aga üleminek autotranspordi kasutamisele. Selleks et autotransport pääseks omal jõul sügavale kaevandusse, on läbindatud spetsiaalse kallakusega kaldsaht. Kaevurid istuvad maa peal paiknevas angaaris spetsiaalsetesse inimeste veoks mõeldud furgoonidesse ja nad toimetatakse...
Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud 3 kohtades, liikuda järvedel mootorita ujuvvahenditega, püüda kala ning korjata marju ja seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Viidumäe looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=74 Raja pikkus on 2 km, alguspunkt on kaitseala keskuses Viidus, mis asub 28 km kaugusel Kuressaarest. Võimalik on tutvuda püsinäitusega ning juhendaja saatel läbida õpperada. Looduskaitseala on rajatud 1957.a. haruldaste taimeliikide ja -koosluse kaitseks, selle suurus on 1873 ha. Saaremaa lausikut pinnamoodi ilmestab Sõrve ja Pammana poolsaarte vahel looklev Lääne-Saaremaa kõrgustik ehk nn. Saaremaa selgroog. See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi...
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü...
Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumisvõrrand- Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. Mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht suvalisel ajahetkel. Oletame, et meil on paigalseisev taustkeha, mille mingi punktiga on ühendatud koordinaatteljestiku alguspunkt . Olgu meil tegemist ühemõõtmelise liikumisega st., et on tegemist ainult x-teljega. Alustagu keha liikumist selles taustsüsteemis kiirusega v(0) (algkiirus). Olgu keha algkoordinaat x(0) ja keha koordinaat ajahetkel t (keha liikumise algmomendil loeme t=0) x. Keha nihke s saame leida koordinaatide kaudu ja s=x-x(0). Sellisel juhul saame keha koordinaadi ajahetkel t leida valemiga x=x(0)+v(0)t+ at²/2 s- nihe l- teepikkus v- kiirus t- aeg v(kesk.)- keskmine kiirus a-kiirendus...
-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PR...
[] Muraka soostik on üks kuulsamaid muraka- ja jõhvikakasvupaikasid ning nende korjamine on lubatud. Soostikus leidub mitmeid erinevaid kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Kaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. [] Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada, mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot. Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse. [] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta,...
Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge", OÜ Fontese kirjastus 1999). 2 Praeguses Euroopa Liidus on ainult kaks õigeusklikku riiki: Kreeka ja Bulgaaria. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga. Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused....
39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes). 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga...
Newton tahtis lihtsalt öelda, et need seadused kehtivad absoluutselt liikumatus teljestikus. Kuid me ei saa konkretiseerida sellist teljestikku. Seega tuleb praktikas alati lähtuda mingist kokkuleppest selle kohta, missugust teljestikku lugeda liikumatuks. Nagu juba eelpool mainitud, on suhteliselt kõige paremaks teljestikuks selline teljestik, mille alguspunkt on Päikesel ja mille teljed on suunatud kinnistähtede poole. Igapäevases praktikas ettetulevate lihtsate ülesannete lahendamisel võib aga teljestiku siduda ka Maaga, sealjuures saavutatakse küllaldane täpsus praktiliste ülesannete lahendamiseks. C. Liikumiste kirjeldamine nõuab kokkulepet ka selle kohta, kuidas mõõta aega. Newton ütles, et tema seadused kehtivad "absoluutses ajas" -- sellises, "millel ei...