Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vektorite liitmine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vektor
Tehted vektoritega
Vektori mõiste
 Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga,
nimetatakse skalaarseteks suurusteks
 Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale
arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse
vektoriaalseks suuruseks
Vektor
 Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku
 sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:
 siht näitab, kuidas vektor asetseb
 suund näitab, kummale poole on vektor sihil
suunatud
 pikkus on vektori arvväärtuseks
Vektorite tähistamisest
B 
a

AB  b
a
A L
B
LK
A BA
K
Vektorite võrdsus
 Vektorid on samasihilised, kui nad on paralleelsed
 samasihilisi vektoreid nimetatakse kollineaarseteks
 Samasihilised vektorid on kas samasuunalised või
vastassuunalised
 Vektorid on võrdsed, kui nad on samasihilised,
samasuunalised ja ühepikkused

a 
 a
b 
 
b c b
 
a b
 B
c
 
AA a AB  a
Vektorite liigitus
 seotud vektor
 vektori määramiseks on vaja lisaks sihile, suunale ja
pikkusele veel rakenduspunkti
 libisev vektor
 vektor, mille rakenduspunkti võib vektori mõjusirgel vabalt
valida
 vabavektor
 vektor, mille rakenduspunkti võib ruumis vabalt valida
Vektori koordinaadid
B(x2;y2)
A(x1;y1) Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis
AB = (x2 – x1; y2 – y1).
Vektori pikkus
v
Kui v = (a;b), siis selle vektori pikkus
|v|= a 2  b2
Nullvektor
 Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks
 nullvektori pikkus on võrdne nulliga
 nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad
 nullvektori siht ja suund ei ole määratud
Vektorite liitmine
 Vektorite summa koordinaadid saame, kui liidame
nende vektorite vastavad koordinaadid
u  (a; b)  v  (c; d )
w  u  v  (a  c; b  d )
 Et liita kahte vektorit, selleks paigutame need
vektorid nii, et esimese vektori lõpp-punkt
ühtib teise algusega
 Summavektor ühendab esimese vektori algust teise
lõpuga
Vastandvektor

v  (a; b)

 v  ( a;b)
  
v   v  O
Vektorite lahutamine
 Vektori lahutamine tähendab selle vektori
vastandvektori liitmist
Kui v  ( a; b)  u  (c; d ) 
v  u  v  (u )  (a; b)  (c;d ) 
 (a  c; b  d )
 Selleks et lahutada ühest vektorist teine vektor,
paigutame need vektorid nii, et nad lähtuksid
ühisest alguspunktist.
 Vektorite vahe vektor lähtub lahutatava vektori lõpp-
punktist ja suundub vähendatava vektori lõpp-punkti.
Vektori korrutamine arvuga
 Kui v = (m;n) ja k on reaalarv, siis kv = (km;kn)
k >0
k k = –1
k =0
Vektorite skalaarkorrutis
u · v = u · v · cos 
v
 u v cos 0° = 1
u
 =180°
v 
v

. =90°
u v
cos 180° = –1
u u
u·v=0
Vektorite kollineaarsus ja
skalaarkorrutis koordinaatide abil
Kui u = (a;b) ja v = (c;d), siis
 kollineaarsus
a b

c d
 skalaarkorrutis
u·v=a·c+b·
d
Vasakule Paremale
Vektorite liitmine #1 Vektorite liitmine #2 Vektorite liitmine #3 Vektorite liitmine #4 Vektorite liitmine #5 Vektorite liitmine #6 Vektorite liitmine #7 Vektorite liitmine #8 Vektorite liitmine #9 Vektorite liitmine #10 Vektorite liitmine #11 Vektorite liitmine #12 Vektorite liitmine #13 Vektorite liitmine #14 Vektorite liitmine #15 Vektorite liitmine #16 Vektorite liitmine #17 Vektorite liitmine #18 Vektorite liitmine #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanela Õppematerjali autor
Põhjalik powerpoint esitlus vektorite liitmiseks

Sarnased õppematerjalid

Vektor - Tehted vektoritega
19
ppt

Vektor - Tehted vektoritega

Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste  Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks  Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor  Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B  a  AB  b a A L B LK A BA K Vektorite võrdsus  Vektorid on samasihilised, kui nad on paralleelsed

Matemaatika
Vektor ja Sirge konspekt ja valemid
3
odt

Vektor ja Sirge konspekt ja valemid

Vektor Vektor on suunatud sirglõik. Sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus. Siht näitab, kuidas vektor asetseb. Suund näitab, kummale poole on vektor suunatud. Pikkus näitab vektori arvväärtust. Kui vektori alguspunkt on A ja lõpppunkt on B, siis vektorit tähistatakse . Vektorit tohib tähistada ka väiketähega, näiteks Üldiselt mõistetakse matemaatikas vektori all vabavektoreid kui pole öeldud teisiti. Samasihilisteks ehk kollineaarseteks ehk paralleelseteks nimetatakse vektoreid, mis asetsevad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. Vektorid on võrdsed, siis kui nad on võrdsete pikkustega, kollineaarsed ja samasuunalised. Vastandvektorid on vektorid, mis on võrdse pikkusega, samasihilised kuid vastassuunalised.

Matemaatika
Vektor
1
doc

Vektor

Skalaarne suurus on selline suurus, mida saab avaldada ühe arvuga (pikkus, laius). Vektoriaalseks suuruseks nimetatakse sellist suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda (kiirus, jõud). Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. Vektorit iseloomustavad siht (kuidas vektor asetseb), suund (kummale poole vektor on suunatud) ja vektori arvväärtus. Vektoreid tähistatakse kas AB (nool peal) või a (nool peal). Kollinaarsed vektorid on samasihilised ehk paralleelsed, nende vastavad koordinaadid on võrdelised. Kollineaarseteks nimetatakse kaht vektorit u ja v, mille vahel kehtib seos u = kv, kus k on konstant. Jagunevad sama- ning vastassuunalisteks. Kahte vektorit nimetatakse võrdseteks, kui nad on samasihilised, samasuunalised ja ühepikkused. Nullvektor on vektor, mille algus- ja

Matemaatika
Vektorid
12
ppt

Vektorid

Laine Aluoja - Türi Gümnaasium Kasutatud Elma Männi esitlust http://koolielu.ee/pg/waramu/view/d4c1972cd88d813b988125e46e8534b62f5c2cc8 Vektori mõiste · Skalaarsed suurused · Vektoriaalsed suurused B Vektoriks nimetatakse AB suunatud sirglõiku Vektori alguspunkt A a Vektori lõpppunkt Vektorite võrdsus Kollineaarsed vektorid c · samasuunalised b · vastassuunalised a · võrdsed d e Vektori koordinaadid Vektori pikkus · vektori koordinaadid y d B(c;d) AB=(c-a;d-b) · vektori pikkus b A(a;b) AB = (c-a)2+(d-b)2

Matemaatika
Vektor
2
doc

Vektor

7. VEKTORID 7.1 Vektori mõiste Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. r Vektorit tähistatakse v või AB , kus A on vektori alguspunkt ja B on lõpp-punkt. B Y Vektori AB koordinaatideks on tema ristprojektsioonid koordinaattelgedele. Kui A ( x1 ; y1 ; z1 ) ja B ( x2 ; y2 ; z2 ) , siis uuur uuur AB = ( x2 - x1 ; y2 - y1 ; z2 - z1 ) ehk AB = ( X ; Y ; Z ) ,

Matemaatika
Vektor tasandil
12
ppt

Vektor tasandil

Vektor tasandil Vektori mõiste · Skalaarsed suurused · Vektoriaalsed suurused B Vektoriks nimetatakse AB suunatud sirglõiku Vektori alguspunkt A a Vektori lõpppunkt Vektorite võrdsus Kollineaarsed vektorid c · samasuunalised b · vastassuunalised a · võrdsed d e Vektori koordinaadid Vektori pikkus · vektori koordinaadid y d B(c;d) AB=(c-a;d-b) · vektori pikkus b A(a;b) AB = (c-a)2+(d-b)2

Matemaatika
ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS-VEKTORID
24
doc

ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS, VEKTORID

Kui vektori algus on punktis A ja lõpp punktis B, siis tähistatakse AB , a . Vektor on kindla sihi, suuna ja pikkusega lõik. Siht on teda kandva sirge siht. Suund on alguspunktist lõpp-punkti poole. Definitsioon. Vektori mooduliks nimetatakse tema pikkust, see on lõigu AB pikkust ja tähistatakse   AB  AB , a  a . Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus. Definitsioon. Nullvektoriks nimetatakse vektorit, mille algus- ja lõpp-punkt langevad kokku. Nullvektori moodul on alati võrdne nulliga, tema suund ei ole määratud. Definitsioon. Ühikvektoriks nimetatakse vektorit, mille moodul (pikkus) on 1. Definitsioon. Kollineaarseteks vektoriteks nimetatakse vektoreid, mis asuvad ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel.   Kollineaarseid vektoreid tähistatakse a b .  

Matemaatika
Determinandid
2
doc

Determinandid

Vektorid Skalaarsed ja vektoriaalsed suurused Suurusi mis on kirjeldatavad üksnes arvulise väärtusega nagu aeg, lõigu pikkus, kujundi pindala jne, nim skalaarseteks suurusteks ehk skalaarideks. Suurusi mille iseloomustamiseks on vaja teada peale arvulise väärtuse ka suunda nagu jõud, kiirus jne, nim vektoriaalseteks suurusteks ehk vektoriteks. Vektori pikkus Iga vektorit võime geomeetriliselt kujutada kindla pikkuse ja suunaga sirglõiguna. Vektori pikkuseks ehk moodduliks nim vektori kui lõigu pikkust. *Vektorit, mille moodul võrdub ühega nim ühikvektoriks. Nullvektoriks nim vektorit mille alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad. Vektorite võrdsus Kaht vektorit nim võrdseteks kui nad on võrdse pikkusega ja samasuunalised ja vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud.

Algebra ja analüütiline geomeetria




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun