EV loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos (1)

Meriliis Taimela 11b
EV loomine, kui pöördepunkt Eesti ajaloos
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruaril 1918 oli kiirete aegade alguspunkt. Peale seda kuupäeva toimus palju tähtsaid sündmusi väga tihedalt. Äsja moodustatud ajutine valitsus pandi proovile juba järgmine päev, kui Tallinnasse saabusid Saksa väed. Saksa okupatsioon kestis küll väga lühikest aega, kuid selle lühikese 9 kuu jooksul saadeti laiali eesti rahvusväeosad, tunnustamata jäänud ajutine valitsus ning vangistati mõjukaid ja olulisi riigitegelasi. Saksa okupatsioon lõppes 1918nda aasta novembris seoses keisri kukutamisega Saksamaal. Eestlastele oli see üldiselt väga hea, kuid samas leidus ka negatiivseid külgi.
Hea oli see, et Eesti sai taaskord püüelda vabaduse poole, kuid hetkel, kus polnud Sakslasi ega ka eestlaste rahvusväeosasi, avanes väga hea võimalus venelastele, kes seda ka rõõmsalt Narva piirimail ootasid. Esimestes lahingutes saatis Eestit ebaõnn. Palju oli puudu relvadest ja muust sõjamoonast. Kaasa ei aidanud loomulikult ka suur tüdimus sõdadest. Kui Soome ulatas Eestile abikäe, toimus murdepunkt. Tulid appi nii Soome vabatahtlikud kui ka saadeti abi Briti laevastike poolt. Eeldatavasti oli see suur lüke eestlastele, et uskuda ja püüelda vabariigi tekkimise võimalusse. Eestlased moodustasid uued rahvusväeosad ning allutasid vaenlased võidukas Võnnu lahingus, mille tulemusel sai Eesti võimaluse pidada Venemaaga rahuläbirääkimisi.Tartu rahu sõlmimine võimaldas Eestil saada korralik kindel riigipiir ja tunnustus
Riigi edasine poliitiline areng oli hoolimata sellest, et polnud kogemusi, suhteliselt hästi organiseeritud. 1920.aastal võeti vastu põhiseadus ning moodustati inimeste huve esindavaid erakondi ja organisatsioone. Eesti Vabariik on selline nagu meie, Eesti rahvas, ta ise teeme. Ta on selline olnud, ta on selline ja jääb selliseks .