50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
klo11
Õppematerjali autor
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik
eriti puukide tõrjumiseks mõeldud vahendeid, kinnaste ja muuda kaitsvate riiete kandmine on samuti soovitatav.[5] Vältida kontakti vere või muude kehavedelikega. On välja töötatud hiire ajudest tuletatud vaktsiin, mis on kasutusel ainult väga väiksel Ida-Euroopa alal, kuid tõhusat vaktsiini inimeste jaoks pole veel välja mõeldud. 16 MENINGOKOKKNAKKUS Meningokokknakkus ehk meningiit või sepsis. Ajukelmepõletik, mis on tekkinud erinevatest (bakterid, viirused, seened) tekitajatest. Iseloomulikumaks tunnuseks on kuklakangestus.[5] Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid (meningokokiline meningiit, tuberkuloosne meningiit), viirused (puukentsefaliit, HIV, tsütomegaloviirus - CMV), seened ja algloomad.[5] Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena -
Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine). IX - Keeleneelunärvi ja X - uitnärvi kahjustused
Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne
Haigustekitajad võivad paljuneda ja levida sügavale kudedesse nasofaarünksi piirkonnas. HAEMOPHILUS INFLUENZAE B VÕIB TEKITADA: ajukelmepõletikku ehk meningiiti, kopsupõletikku, epiglotiiti, septitseemiat, tselluliiti, artriiti. Mitte kapsuleeritud tüved põhjustavad bronhiiti, keskkõrvapõletikku, Kapsuleeritud tüved põhjustavad meningiiti ja epiglottiiti. BAKTERIAALNE MENINGIIT ISELOOMUSTAVAD: äkiline palaviku tõus, üle 38°C, peavalu, kaela jäikus, teadvuse häired ja teised meningeaalsed nähud. ENNETAMINE: VAKTSINEERIMISEGA. Vaktsineeritakse kõiki imikuid vanuses 3; 4,5 ; 6 kuud ning revaktsineeritakse 2-aasta vanuseid lapsi, kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab Hib-le lisaks difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarset läkaköha ning surmatud poliomüeliidi vaktsiinikomponenti.
Osal haigetel leidub mikroobe nahal ja suus. Haiglates on kõige levinud A. baumanii. Küsimused: 1. Stafülokokid on väliskeskkonnas (vastupidavad) 2. S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata (Tõene) 3. Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. (Tõene) 4. Streptokokid moodustavad (ahelaid) 5. Staphylococcus aureus - odraiva Neisseria menigitidis - meningiit Streptococcus pyogenes - sarlakid Streptococcus mutans - hambakatt Enterococcus faecalis - kuseteede infektsioonid Neisseria gonorrhoeae - gonorröa 6. Stafülokokkide enterotoksiinid ... kuumutamisele vastupidavad. (on) 7. Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. (Tõene) 8. Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ... kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid (ohtlikumad)
survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas, kuna keskkõrvaõõs on täidetud mädaga. Kõrvavalu algab tavaliselt öösel, kui neelamisega seotud keskkõrvaruumi õhutamine kuulmetõrve kaudu on viidud veelgi vähemaks. Mädane eritis kõrvast tekib siis, kui mäda murrab end läbi kuulmekile välja, tavaliselt siis kõrvavalu kaob. Haigus kestab keskmiselt 5-10 päeva. Ägeda keskkõrvapõletiku tüsistused. Tüsistused: kuulmislangus, kuulmekile perforatsioon, meningiit, ajuabtsess, äge mastoidiit (põletik edasi luusse läinud, suur punn kõrva taga), krooniline otiit, kolesteatoom jt Korduva ägeda keskkõrvapõletiku ja limakõrva profülaktika ja ravi. Paks vedelik trummikile taga blokeerib kõrva ja laps ei kuule enam korralikult. Mõnikord ravitakse limakõrva sundi kõrva paigutamisega. 3 kuud vaadata-oodata, närida nätsu. Humeriga loputada, Zyrtec. Nohu ravimine, turse vähendamine. • Valuvaigistid • Tursevastane ravi
Liikumatu. Spoore ei moodusta. Oksüdeerib glükoosi ja maltoosi (N. gonorrhoeae ainult glükoosi). On oksüdaas- ja katalaaspositiivne. Elab kõige rõõmsamalt 35…37°C niiskes õhus (ei talu külma, kuivamist). Kliiniliselt olulised serogrupid on A, B ja C. Süsivesikuline kihn. Tsütoplasmamembraanist algavad pilid, mis läbivad välismembraani: võimaldavad kinnitumist, geneetilise info ülekannet; vahendavad kinnitumist ripsmeteta epiteelile, takistavad neutrofiilide tapatööd. Lapseea meningiit (alla neljastel) 42…50% N. meningitidis, 17% S. pneumoniae. Virulentsus. Välispinnaantigeenid on polüsahhariidkapsel, pilid, lipooligosahhariid. Kihn kaitseb antikeha-vahendatud fagotsütoosi eest. Kolonisatsiooni lubavad meningokoki pilide spetsretseptorid ninaneelus. Kliinilisi nähte põhjustab enamasti endotoksiin (lipooligosahhariid). Ainus sisenemisvärat on ninaneel. Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid