5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahtox001986
Õppematerjali autor
1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.........................................
Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime
Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane
PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5. Mis on rohelisel silmviburlasel sarnast a) taimedega, b) loomadega? a) Tal on kloroplastid ja võime fotosünteesida valguse käes. b) Pimedas toitub ta valmis orgaanilisest ainest. 6. Kuidas amööb paljuneb ja levib? Ta paljuneb pooldudes ja levib kulenditega. 7. Millises keskkonnas elavad algloomad? Põhjenda. Algloomad elavad mageveekogudes, kus on piisavalt toitaineid. Enamasti tiikides. 8. Miks on elavaid algloomi raske mikroskoobiga jälgida? Nad liiguvad kiirelt. 9. Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes? Nad osalevad surnud organismide lagundamisel lihtsamateks mineraalühenditeks, mida taimed saavad kasutada. Nad on ise oluliseks osaks paljudes toiduahelates. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetöttu kasutatakse neid
või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3)
täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosünteesima, seda ainult valges, pimedas toituvad nemadki teistest organismidest Higavad kogu keha pinnaga vees Kuidas algloomad liiguvad?
· Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas. · Bakterid moodustavad spoore, et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest. · Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad. · Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis.
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakte
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid