aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama. Paaril oli viis last: · suurvürstinna Olga (18951918) · suurvürstinna Tatjana (18971918) · suurvürstinna Maria (18991918) · suurvürstinna Anastassija (19011918) · troonipärija Aleksei (19041918). Kroonimine ja valitsusaeg Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastuda sai 1301 inimest. Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
Petsorini iseloomustus Teose peategelane oli Grigori Aleksandrovits Petsorin. Ta oli mees umbes kolmekümnendates aastates. Petsorin oli keskmist kasvu. Tema sale, peenike piht ja laiad õlad andsid tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki rändurielu raskusi. Petsorinil olid lokkis blondid juuksed, mis varjasid kahvatut nägu. Nahk oli tal väga õrn ja natuke ka naiselik. Tal olid mustad vuntsid ja kulmud ning pruunid silmad. Nina oli tal veidi püsti. Hambad selle eest olid lumivalged. Tal olid ka kahvatud ja peenikesed sõrmed
Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei Aleksandrovits stiilne mees. Aleksei Aleksandrovits nimetas ennast ka vabamõtlejaks. Vabamõtlejaks nimetatakse inimest, kes mõtleb sõltumatult. Aleksei Aleksandrovitsi mõtlemine sõltus aga paljustki. Kunsti mitte sallija, teiste arvamusest huvitatud inimene ei ole vabamõtleja. Aleksei liialdas, nimetades ennast sõltumatuks mõtlejaks. Stephan Arkadits ja Dolly suhted purunesid, kui Dolly leidis Stephani kirjutatud kirja armukesele. Dolly oli kindel, et seda ta oma mehele ei andest kunagi, kuid ei olnud nõus
Ta ei usu armukadedusse ja arvab, et see on kõige inetum tunne. Aga kui Anna talle üles tunnistab ühel päeval kui nad ühel päeval hobuste võiduajamiselt koju sõidavad, saab ta sellele kinnitust. Ta ei taha lahutust, sest kardab et seltskond põlgab ta ära. Alguses ta korraldabki asjad nii, et kooselu Annaga jätkub endistviisi ja Anna ei tohi Vronskit koju kutsuda. Nii juhtubki, aga kui Anna reegleid rikub ja Vronski ikkagi talle koju külla tuleb, peab Aleksei Aleksandrovits paratamatult hakkama tegelema lahutusega, kuigi ta ise seda ei soovi. Anna teab, et lahutuse korral jääb ta oma pojast ilma. Poeg on talle kõige kallim. Anna jääb Vronskist rasedaks ja sünnituse ajal jääb väga haigeks. Ta kutsub abikaasa enda juurde ja Aleksei Aleksandrovits andestab talle kõik ning usub, et nad hakkavad Annaga uuesti koos elama. Anna aga, terveks saades, annab mõista, et tal on ebameeldiv temaga ühe katuse all olla ja enne lahutust sõidavad nad
Aleksandr Aleksandrovits Blok · Aleksandr Aleksandrovits Blok 28. november 1880 Peterburi 7. august 1921 Petrograd) oli vene luuletaja. · Sündis Peterburis mitmekülgselt haritud ja suurte klutuurihuvidega aadliperekonnas o Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas muusik (silmapaistev pianist) ning suurepärane kirjanduse tundja. o Ema valdas mitut keelt, tundis väga hästi moodsat kunsti ning prantsuse dekadentlikku luulet. o Perekond aga lagunes juba enne kirjaniku sündi.
Nikolai II Carol Aksin ja Liisa Ilves 2011 Nikolai II Aleksandrovit s Romanov Sündis 18. mai (vana kalendri järgi 6.mai) 1868 Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Venemaa viimane keiser. Pere Abielus Victoria Alix Helena Louise Beatricega Neil oli 5 last Keisr iperekond ja müstika Uskusid imevõimetesse. Poeg oli haige valitsemine Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896 Rahulolematu rahvas VerineNikolai Valitsemisaja lõpp I maailmasõda Troonist loobumine Nikolai II arest ja hukkamine Pärast Nikolai II troonist loobumist ja Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemise algust arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem
aastatel 18811894. Oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis. Valitsejana otsustas koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik. Ta abiellus Taani printsessi Dagmariga (Maria Fjodorovna), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart. Nikolai II Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 17. juuli 1918), oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai ema oli Marija Fjodorovna, isa oli keiser Aleksander III. Ta sai väga hea hariduse. Kihlus prantsuse printsessiga, neiu võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. Paaril oli 5 last. Troonipärijal Nikolai pojal, oli ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, teda ravis räpakas talupeg Rasputin. Ning imekombel suutis ta perekonda ka aidata
Valentin Serov Valentin Aleksandrovits Serov ) Sündis 19.jaanuar 1865 Peterburi linnas. Suri 5.detsember 1911 Moskva linnas. Oli vene maalikunstnik, graafik ja portreekunstnik. Valentin Serov sündis Peterburis helilooja Aleksandr Serovi peres. Aastatel 18781979 õppis maalikunsti Ilja Repini juhendamisel. Aastatel 18801885 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastatel 18971909 töötas pedagoogina Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, kus üheks tema õpilaseks oli Kuzma Petrov-Vodkin. Aastast 1894 oli ta üks peredviznikutest. Aastast 1898 oli Valentin Serov "Mir Iskusstva" liige. Valentin Serov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Valentin Serov. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Mihhail Bakunin Mihhail Bakunin Mihhail Aleksandrovits Bakunin sündis 30.mai ja suri 1.juuli 1878 Bernis kus on ka tema haud Ta oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof Teda peetakse sageli ka anarhismi isaks Tema anarhistliku teooria tuumaks on proletariaadi diktatuur ja riikluse kõikide vormide eitamine Lapsepõlv ja sõjaväeteenistus: Bakunin pärines vene põlisaadlist 14. a saadeti ta Peterburi sõjakooli ning peale seda teenis ta kuni 1835. a ohvitserina Minskis ja Hrondas Alates 1842. a elas Bakunin Berliinis, Pariisis, Brüsselis ja Sveitsis Pariisis ta tutvus Karl Marxi ja Pierre- Joseph Proudhoniga 1848. a võttis ta osa Slaavi kongressist Prahas, mis lõppes ülestõusuga. Vangipõli: 1849. a Dresdenis vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionääride etteotsa ja nende kujundatud valitsuse liikmeks. Selle eest karistati teda surmanuhtlusegam, mis hiljem asendati eluaegse vanglakaristusega ...
Nikolai II Romanov Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks
a) Mis on elu mõte? b) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid! c) Liigsel enesearmastusel võivad olla halvad tagajärjed. d) Sõpruse ja vihkamise vahel on õrn side, kui seda lõhuda võivad järelmõjud olla traagilised. 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Lermontov kirjeldas ,,Meie aja kangelases" kogu tolleaegset inimkonda ühe inimese Petsorini käitumise kaudu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelaseks oli Grigori Aleksandrovits Petsorin. Maksim Maksimõts kirjeldas teda nii, tore poiss oli, ainult natuke imelik.Näiteks vihma ja külmaga päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, käis tuulehoog ning ta rääkis, et ta on külmetanud. Vahest ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, seeeest mõnikord hakkas jutustama, siis naera kas või lõhki. Petsorin oli keskmist kasvu; tema sale,peenike piht ja laiad
7. märtsil 1917 viidi Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi. 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjordovna, nende viis last Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei. Kasutatud allikad www.wikipedia.com http://www2.sptimes.com/Treasures/TC.2.3.19.htm Tänan Kuulamast
Aleksandr Blok (1880-1921) Aleksandr Aleksandrovits Blok sündis Sankt-Peterburgis, kasvas kõrgeintelligentses aadliperes. Tema isa õigusteaduste professor oli ka väga andekas musik ja tundis hästi kirjandust ja paistis silma oma despootliku iseloomu poolest. Blok'i ema oli sunnitud lahkuma mehe juurest veel enne poja sündi. Ja nii möödus Blok'i lapsepõlv vanaisa, Andrei Beketova, botaanika professori, Peterburi ülikooli rektori majas. Oma suved veetis Blok vanaisa Sahmatova mõisas Moskva lähistel.
Miina Saak 10A Grigori Aleksandrovit s Ohvitser Grigori Aleksandrovits ehk Petsorin oli keskmist kasvu, sale, peenikese piha ja laiade õlgadega. Tal oli hele nahk, mida kaunistasid tumedad vurrud ja kulmud. Tal oli veidi püstine nina, pimestavalt valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli üldjoontes kena noormees, kes võis minu arvamise kohaselt olla veidi alla 30 aastat vana. Ta kandis kulunud kuube ja ei pööranud väga palju tähelepanu oma välimusele, ometi ei näinud ta kunagi välja kalkarlik.
veel armastab Annat. Kui Vronski lahkub on ta mõttes, ta ei pane tähele, et kell on juba palju ja et ta peab võistlusele minema, aga ta siiski läheb Brjanski juurde. Ta oli lubanud Brjanskile, et läheb sealt läbi ja kui ta poolel teel saab lõpuks aru, mis kell on, palub ta siiski sinna sõita. Ta oli Brjanski juures kõigest viis minutit aga see rahustas teda kõigest sellest, mis tema ja Annaga toimus. Aleksei Aleksandrovits koos oma naise Annaga sõidavad tõllaga tagasi. Ta hakkab rääkima, aga Anna ei tee välja ja vastab väga napisõnaliselt. Kui ta jõuab jutuga selle juurde, et talle ei meeldi kuidas naine oli käitunud ja kuidas ta käitub seltskonnas ning väliselt siiski peaks hoidma kõike normaalsena, et ei hakataks jutte rääkima, siis lõpuks võttis Anna julguse kokku ja ütles, et mees ei eksi, et ta armastab teist ja põlgab oma meest.
kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli
lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009) · Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011)
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse http://study.com/academy/lesson/nikolai-ii- as-the-last-emperor-of-russia.html Lenin ja Oktoobrirevolutsioon
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde.
Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti. Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23- aastane, poeet. Korovjev pikk, kõhn, irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Margarita Meistri armastatu, kellele ainsaks sooviks, oli Meistriga koos alatiseks õnnelikuks saada. Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees. Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast
Ivan Aleksandrovits Hlestakov tänapäeval Iseloom: Hlestakov on suhteliselt tuulepea, ahne ja natuke lollike, kuid samas kaval ja tark, kes meenutab pisut väikest hellitatud jõmpsikat. Ta loodab juhustele ja soovib saada üksnes oma tahtmist. Kui ta näeb võimalust seda saavutada, siis kasutab ta seda kiirelt ära, isegi siis kui on tarvis rääkida pisike vale või jätta inimestele vale mulje. Kohati on tal komme rääkida liiga palju asjadest, mis on temaga juhtunud ja tavalislt muudab ta need pisut värvikamas, kui asjad tegelikult olid. Hoolimata kõigest eelnevast soovib ta südamest kõigile head, kuid paneb alati ennast esikohale. Välimus ja käitumine: Oma välimuselt tundub ta hoopis olevat noor ja tark noormees, kes on mõjukas. Ta valib alati väga hoolikalt oma riideid ja jälgib, et need oleks puhtad ja korras. Ta on ülimalt viisakas inimene, kui temaga on veel keegi teine ruumis. Üksi olles ta unustab viisakuse. Samuti ta ei ropenda ega kas...
Ta on oma mõtted pannud kirja oma "Metafüüsilistes päevaraamatutes" (1927 ja 1935). Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas leiame me nii usklikke kui ateiste. Peale selle seisab Karl Barth'i (1888 - 1968) "dialektiline teoloogia" Kierkegaard'ile väga lähedal. Kierkegaard' on esimene aga mitte ainus eksistentsialismi vaimne isa. Sarnaseid mõtteid leiame me hispaania mõtlejal Miguel de Unamuno'l (1864 - 1937), Prantsusmaal elanud vene emigratsiooni filosoofil Nikolai Aleksandrovits Berjajev'il (1874 - 1948), kirjanikul F.M.Dostojewskijl (1821 - 1888), Rainer Maria Rilke'l (1875 - 1926) ja Franz Kafka'l (1883 - 1924). Eksistentsialism on üks markatsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin
Õppima tundes Petsornikit, siis võibolla oli ta tüdinud Maksmist nagu neidude puhulgi, tüdines ta nendest. Võimalik, et ka Maksim oli tema jaoks liiga vanaks jäänud ning ta arvas, et seda seiklevat verd temas enam ei leidu. d) Miks Petsonik kartis sõna ,,abielu"? Ta kartis seda sellepärast, et tema jaoks oli see tema piiramine, tema vabaduse võtmine. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus ,,Meie aja kangelase" peategelane oli Grigori Aleksandrovits Petsorin umbes 25 aastane. Ta oli keskmist kasvu ning peenike.Ta oli blondipäine ning pruunide silmadega.Tal olid laiad õlad. Ta kandis alati puhast pesu, et näida puhta inimesena ka teistele. Teoses olevad teised tegelased kirjeldasid teda erinevalt, sest ta käitus inimestega erinevalt, vastavalt olukorrale. Näiteks Maksim Maksimõtsiga oli ta tema ise, sest too oli tema sõber. Maksim Maksimõts pidas Petsorini imelikuks kujuks nagu ka raamatus lk.14 on lõik,kus ta põhjendab
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe,
Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski
2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Missugune inimene vahetaks oma õe hobuse vastu? b) Kas üks kahest sõbrast on enda teadmata ori või mitte? c) Miks põgeneda sõna "abielu" kuuldes kas üksi olla on parem kui abielus? d) Kas keegi üldse saab teist inimest täielikult tunda? 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Püsimatu sõjaväelane Petsorin armastas paljusid lõbuks, kuid ta ei toonud kellelegi õnne. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Ohvitser Grigori Aleksandrovits ehk Petsorin oli Kaukaasias sõdiv vene sõdur. Petsorin suri Pärsiast tagasi tulles. Petsorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk. Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli uudishimulik. Ta jälitas pimedat poissi mere äärsel järsakul Tamanis
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst
2004 Sir Percival Glyde Wilkie Collins N A I N E VA L G E S 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele J U L I A 2005 Girolamo Savonarola Mart Kivastik S AV O N AR O L A T U L E R I I T 2005 Roberto Miranda Ariel Dorfman S U R M J A T Ü TA R L A P S 2005 Jago William Shakespeare O T H E L L O 2006 Biff, Willy Lomani poeg Arthur Miller M Ü Ü G I M E H E S U R M 2006 Paul/breton Andrus Kivirähk S Y R R E AL I S T I D 2006 Mihhaila Aleksandrovits Rakitin Ivan Turgenev K U U A E G A M A A L 2007 Nikolai Stavrogin Fjodor Dostojevski S O R T S I D 2007 Hjalmar Ekdal Henrik Ibsen M E T S PA R T 2008 Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F 2008 Riho Vetemaa, Aule, Karusoo S I G M A T A U -C7 05 2008 külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E 2009 Pedro Páramo Juan Rulfo P E D R O P Á R A M O LK2 2009 Luule lugeja koost
ja 10. novembril. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi, laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama Kristallööks tuhandete lõhutud poeakende järgi. W.Wilson- Ühendriikide president aastail 19131921. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopaülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Nikolai II Aleksandrovits Romanov- 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Gavrilo Princip- (25. juuli 1894 28. aprill 1918) oli Bosnia äärmuslane, kes
......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luuletajaks hakkas and pidama 16-17 aastaselt. Ta õppis
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor.
Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vajas armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits (töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega) pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine tähtis tegevusliin romaanis räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo
Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vaja armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits, seda töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan noore ja nägusa vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine || toimuv tegevusliin räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. K ja L ning A ja V omavaheline suhtlemine on raskendatud, kuna K oli kunagi V armunud, kuid too lihtsalt mängis temaga
Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail Aleksandrovits (1878-1918) kui ka paljud teised lähisugulased hoiatasid Nikolaid, et keisrinna rahvus ja Rasputini liiga suureks kasvanud mõju ässitavad niigi ärritunud rahvast veelgi enam üles ja see lõpeb halvasti. Nikolai II ei kuulanud. Seetõttu otsustasid mõned aktiivsemad ja julgemad kõrgaadlikud, kelle sekka kuulus ka keisri onupoeg Dmitri Pavlovits (1891-1941), Rasputini tappa. Teoks sai see mõrv detsembri keskel 1916 ja oli keisrinnale ääretult sokeeriv.
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed,
1281 kui Vassili suri, siiis sai Aleksandri poeg Dimitri suurvürstiks, käis ise khaani juures ja tuli tagasi suure mongolite väeosaga. Ta käis Novgorodimaad rüüstamas, sest seal rahva rahulolematused. Vürstid kaklesid omavahel, üritasid ise saada kuurvürsti jarlõkki. Käisid lipitsesid Kuldhordi khaani ees ja kasutasid üksteise vastu Kuldhordi vägesid. Daniil oli Dimitri noorem vend. Daniil oli Dimitri noorem vend. Daniil Aleksandrovits pani aluse Moskva dünastiale. 13. sajandi II poolel loodi Moskva vürstiriik ja esimeseks Moskva vürstiks sai Aleksandi poeg Daniil. Moskva vürstiriik loodi samal aastal kui Aleksander Nevski suri. Juri Dolgoruki ajal mainitakse Moskvat aga esimene ametlik vürst Daniil. Moskva esimesed vürstid ei teinud eriti midagi. Daniil võimu lõpu perioodil kasvatas natuke pindala Moskval. Traditsioonide järgi Vladimir Vene tähtsaim punkt aga
tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. 39)L.Tolstoi ,,Sõda ja rahu'' ,,Anna Karenina'' ,,Anna Karenina''(1873-1877) Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde.
väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu." (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka Anna polnud Vronski suhtes ükskõikne. Ainuke, kes oleks saanud Vronskit Annaga kohtamast takistada, oli Aleksei Aleksandrovits, kuid kuigi ta aimas Anna kõrvalepõikest, ei võtnud ta selles suhtes midagi ette. Seetõttu sai Anna ja Vronski romaan rahulikult oma rada edasi areneda. Vronski oli armukese rolliga rahul seni, kuni Anna teatas, et ta on rase. See muutus tunduvalt Vronski suhtumist nende suhetesse (lisaks lk 215). Anna ja Vronski vahelised suhted muutusid väga teravateks. Vronski kaalus isegi enesetapu võimalusi (lisaks lk 409, 474, 476)
annaabi.ee 
