Petšorini
iseloomustus
Teose
peategelane oli Grigori Aleksandrovitš Petšorin. Ta oli mees umbes
kolmekümnendates aastates.
Petšorin
oli keskmist kasvu. Tema sale, peenike piht ja laiad õlad andsid
tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki
rändurielu raskusi. Petšorinil olid lokkis blondid juuksed, mis
varjasid kahvatut nägu. Nahk oli tal väga õrn ja natuke ka
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katre kaljurand
Õppematerjali autor
2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Mis on elu mõte? b) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid! c) Liigsel enesearmastusel võivad olla halvad tagajärjed. d) Sõpruse ja vihkamise vahel on õrn side, kui seda lõhuda võivad järelmõjud olla traagilised. 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Lermontov kirjeldas ,,Meie aja kangelases" kogu tolleaegset inimkonda ühe inimese Petsorini käitumise kaudu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelaseks oli Grigori Aleksandrovits Petsorin. Maksim Maksimõts kirjeldas teda nii, tore poiss oli, ainult natuke imelik.Näiteks vihma ja külmaga päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, käis tuulehoog ning ta rääkis, et ta on külmetanud. Vahest ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, seeeest mõnikord hakkas jutustama, siis naera kas või lõhki
c) Miks Petsornik käitus külmalt Maksimiga, kui nad uuesti kohtusid? Õppima tundes Petsornikit, siis võibolla oli ta tüdinud Maksmist nagu neidude puhulgi, tüdines ta nendest. Võimalik, et ka Maksim oli tema jaoks liiga vanaks jäänud ning ta arvas, et seda seiklevat verd temas enam ei leidu. d) Miks Petsonik kartis sõna ,,abielu"? Ta kartis seda sellepärast, et tema jaoks oli see tema piiramine, tema vabaduse võtmine. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus ,,Meie aja kangelase" peategelane oli Grigori Aleksandrovits Petsorin umbes 25 aastane. Ta oli keskmist kasvu ning peenike.Ta oli blondipäine ning pruunide silmadega.Tal olid laiad õlad. Ta kandis alati puhast pesu, et näida puhta inimesena ka teistele. Teoses olevad teised tegelased kirjeldasid teda erinevalt, sest ta käitus inimestega erinevalt, vastavalt olukorrale. Näiteks Maksim Maksimõtsiga oli ta tema ise, sest too oli tema sõber.
2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Missugune inimene vahetaks oma õe hobuse vastu? b) Kas üks kahest sõbrast on enda teadmata ori või mitte? c) Miks põgeneda sõna "abielu" kuuldes kas üksi olla on parem kui abielus? d) Kas keegi üldse saab teist inimest täielikult tunda? 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Püsimatu sõjaväelane Petsorin armastas paljusid lõbuks, kuid ta ei toonud kellelegi õnne. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Ohvitser Grigori Aleksandrovits ehk Petsorin oli Kaukaasias sõdiv vene sõdur. Petsorin suri Pärsiast tagasi tulles. Petsorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk. Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli uudishimulik. Ta jälitas pimedat poissi mere äärsel järsakul Tamanis
Grigori Petsorini portree Grigori Petsorin oli keskmist kasvu mees. Tema kehaehitus oli tugev, tal oli sale ja peenike piht ning laiad õlad. Tal oli rändurielu. Võiks arvata, et ta oli lohakas ja kasimatu, kuid ta riietus reetis vastupidist. Tal oli pimestavalt puhas pesu ning harjumustelt oli ta vägagi korralik. Ta kõnnak oli veidi hooletu ja laisk, kuid sellegipoolest oli tunnuseid, mis rääkisid tema kinnisest iseloomust. Petsorin oli pisut kummaline inimene. Ta võis kõige suurmas raskuses olla tugev ja vapper, kuid samas kõige kindlamas ja vaiksemas kohas võis ta tunda ennast nõrgana, ning isegi hirmununa. Ta ise pidas oma iseloomu õnnetuks. Ta tundis kaasa suurt kahju inimestele, kellele ta oli liiga teinud ja ära võtnud nende õnne, samal ajal ka ennast alla tõmmates. Petsorin nautis juba varasest noorusest kõiki lõbustusi, mis teda huvitasid. Kuid see muutus peagi. Ta tüdines kõigest, mille oli ära näinud ja kogenud. Tema s?
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Milline on Wertheri maailmapilt? Arutle
Vürst sattus tänu Jevgeni Pavlovitsi püüetele ja hoolitsusele jälle Sveitsi, Schneideri raviasutusse. Aglaja abiellus pagulaskrahviga. Hiljem ilmnes, et see krahv polnud mingi krahv, ja kui oligi pagulane, siis mingi tumeda ja kahtlase loo pärast. Järgnes veel hunnik üllatusi, millest võiks veel omaette raamatu kirjutada. Iga inimene leidis oma saatuse... l"Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma
"Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" - romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: Kaval-Ants ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid