TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja Tartu vahel meenutab monument Tartu Toomemäel.
Tartus eksisteeris koolide vaheline ring: ,,Eesti Külvaja". Korraldasid Koidula mälestusõhtu, mille eesti neid karistati.Rühmitus lagunes. 1903.a. tekkis uus ring, mis kavatses välja anda neljanda albumi. See ilmus 1904.a., kandis nime ,,NoorEesti", siis saab alguse rühmitus ,,Noor Eesti". Antakse välja kuus numbrit albumeid ajavahemikus 19051915. G. Suits toimetas need. Juhtfiguurid: G. Suits ja Fr. Tuglas. Albumites avaldatakse noorte loomingut. Esimeses kahes albumis on kõrvuti vanema põlve ja nooreestlaste looming. Alates kolmandast albumist ainult nooreestlaste looming. Kirjutavad: M. Under, Semper, A. Alle, J. Barbarus, Visnapuu jt. Kritiseeriti vanema põlve kirjanike loomingut Albumitega ühinesid ka kunstnikud, kes illustreerisid nooreestlaste töid nt. N. Triik, Kr. Raud, K. Mägi jt. Albumid paistsid silma heade illustratsioonidega.
Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides,
Seetõttu kartis ta sageli oma elu pärast. Afeni kartis, et tema vaenlased võivad rünnata tema poega Tupaci ja pere jõudis otsusele, et kasutusele tuleb võtta uus perekonnanimi. Aasta pärast abiellus Tupaci ema Mutulu Shakuriga. Vargused ja probleemid kummitasid Tupaci juba noorena. Tupaci kasuisa oli FBI 10 kõige tagaotsitava mehe seas. Ta tabati 1986. aastal ja pandi vangi. Tupacil oli ka poolõde ja kasuvend. Viimane tegi kaasa ka Tupaci albumites. Tupac oli koolis populaarne, ta õppis hästi ja oli kooli parim jalgpallur. Räpikarjäär Tupaci professionaalne meelelahutusäri sai alguse 1990. aastal kus ta lasi välja oma esimesed laulud Digital Undergorundi uuel albumil. Esimest korda ilmus tema muusikavideo "Same song". Veel esines Tupac Digitali teisel albumil. Hiljem lasi Tupac välja oma esimese albumi 2pacalypse Now, mis pälvis kriitikat ja tagasilööke tema sõnade pärast. See ei müünud nii hästi
Tema suurt eeskuju Elmer "Geronimo" Pratti süüdistati koolis õpetaja mõrvamises, kuigi hiljem võeti see süüdistus tagasi. Tupaci kasuisa Mutulu Shakur oli FBI 10 kõige tagaotsitavama mehe hulgas. Mutulut otsiti taga oma seoses oma õe Assata, samuti Black Panther Party aktivisti aitamisega. Mutulu tabati 1986. aastal ja mõisteti vangi. Tupacil oli temast kaksteist aastat noorem poolõde Sekyiwa ja kasuvend Mopreme "Komani" Shakur, kes tegi hiljem kaasa ka mitmetes Tupaci albumites.12. aasta vanusena sai Tupac rolli afroameeriklaste "127th Street Ensembles" näitetrupis. Tema kõige suurem roll oli Travis Barkeri näidendis A Raisin in the Sun. 1984. aastal kolis perekond ümber Baltimore`i Marylandi. Pärast Paul Lawrence'i nimelise keskkooli lõpetamist läks Tupac õppima Baltimore'i kunstikooli, kus ta hakkas õppima näitlemist, jazzi ja Balletti; kunstikooli ajal osales ta mitmetes Shakespeare näidendites. Hea tantsuoskusega
kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õiguse” II osas, mis on kõige tüübikirevam teos tema loomingus. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, ka vene kirjanduse tundmise. Luges palju Dostojevskit. Oma kirjanikutöö algusjärgl oli Tammsaare puhtakujuline külarealist. Tema lühiprosat hakkas ilmuma 1900.aastast „Postimehes”, 1901.aastast Suitsu toimetatud albumites ja Tallinna ajalehes „Kiir”. Peagi järgnesid pikemad jutustused : „Kaks paari ja üksainus”, „Vanad ja noored”. Esimesd tööd avaldati A.Hanseni nime all. Kirjanikunimi Tammsaare on tarvitusel 1902.aastast. Juba kooliajal oli Tammsaare saatnud ajalehtedele kaastööd. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas ta kippuma Tallinna ja saigi tööd päevalehe „Teataja” toimetuses. Toimetajaks oli noor jurist Konstantin Päts., toimetuses töötas Eduard Vilde, kelle
töövihikusse sugupuud kujutavale lehele. Polnud sugugi lihtne töö. Jah, me teame oma vanemaid, vanavanemaid nime pidi ja sealt edasi on enamasti "tühi maa". Juba kolmandat põlvkonda tagasi me ei tea. Isegi oma vanaemade ja vanaisade sünni- ja surmadaatumid on meile mõistatuseks. Mina leidsin viimased piltidelt, mis on tehtud surnuaiast või uurisin vanaemalt, kes veel elus. Helistasin oma sugulastele, tuhnisin vanades albumites ja midagi ma siis ka kokku leidsin. Nüüd, tagasi sellele tööle mõeldes, saan väita, et teame oma sugupuust ikka väga vähe. Meil on tunne, et tunneme oma suguvõsa ja sugulasi, aga see osutub sageli petlikuks. Seal näitusel oli väljas sugupuude uurijate nö elutöid. Suurim sugupuu näitusel võttis enda alla pea terve seina pinna. See oli vana võimas Karude tamm, millel sadu ja sadu lehti ning oksi nimedega. Tammesid oli puudena igas kujunduses ja suuruses.
Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning süvendaks mõtteid vabast Eestist. Selle tõttu kirjeldasid osad Noor-Eestit kui
ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju Keeleline Kuukiri (1914–1916) ja Keeleuuendus (1925–1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), ning "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli Noor-Eesti üks aktiivsemaid liikmeid, selle rühmituse albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusartiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust.” (Jänes, 1951) Keeleuuendused
häbenedes ning isegi sõna ,,armastus" peetavat ebasündsaks. Ridala värssides ei kohta tõepoolest kunagi jõulisi tundeid, ei rõkkavat rõõmu ega ängistavat ahastust, vaid ikka ja jälle täheldame tasakaalukas-kainet suhtumist. Villem Grünthal-Ridala alustas oma kirjanduslikku teed luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis ,,Noor-eestlane". Tuntuks sai luuletustega "Noor-Eesti" albumites. ,,Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu", milles väheste sõnadega oli maalitud akvarelliliselt õrn talvepilt, täis romantilist igatsust. Silmatorkav oli juba selle luuletuse graafiline vormgi, mis oli tollal eesti luules uudne. Aga veel rohkem kui oma plastilise väliskujuga mõjus see luuletus kaasaegsete kriitikute kinnitust mööda oma sugereeriva üksindustundega.
ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (1914–1916) ja "Keeleuuendus" (1925– 1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused. Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome ja vene kirjandust. Soome kirjandusest enamasti Aino Kallast ning vene kirjandusest peamiselt Ivan Turgenevit. Kogu tema
aldis tärkavale romantismile. Temalt on säilinud kolm saksakeelset ja 21 eestikeelset luuletust, nendest kümme oodi ja viis pastoraali. Tuntumad on oodid "Laulja" ja "Kuu". Petersoni luuletused erinesid õpetliku sisuga eestikeelsest luulest sedavõrd, et kaasaegsed ei pidanud vajalikuks neid avaldada. Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" albumites ja ajakirjas. Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks ,,Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Alates 1996 tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14
Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirjanduse vormi-ja stiilikultuuri, elavdas kunstielu, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale filosoofilisi suundi, Noor-Eesti hoolitses J.Liivi teoste eest. 2.Friedebert Tuglase looming, novellid, romaan „Väike Illimar“. Mis on novell? Näited Tuglase loomingus domineerivad suuresti novellid
· 1911. aastal kaitses ta samas magistrikraadi ning 1941. aastal doktorikraadi läänemeresoome keelte alal. · Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919), toimetas ajakirja "Eesti Kirjandus" (1910-1914) ning "Üliõpilaste lehte" (1914-1916), alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. · Villem Ridala suri 16.01.1942 Helsingis Looming: · Tuntuks sai luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Värsikogud "Villem Grünthali Laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. · Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. · Ridala luulet kujundavad impressionismile omased jooned. · Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. · Eesti kirjandusajaloos on V
keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (19141916) ja "Keeleuuendus" (19251926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust. ELMAR MUUK-1920-26 õppis Tartu ülikoolis,olles J.V
talendisaates, mis oli eetris 31. augustil 2011. Boyle tegi oma esimese esinemise Austraalias, Austraalia X-Factoris, 8. novembril 2011, lauldes laulu ,,Autumn leaves" Parimad laulud lavalt Susan oli stuudios valmistamas oma neljandat albumit ,,Standing Ovation: the greatest songs from the stage". Väidetavalt ta võttis albumi jaoks klaveritunde. Reporter ütles The Sun'is, et Susan armastab klaverit ja on alati unistanud, et võiks mängida laval ja oma albumites. Ühes laulus ta teeb koostööd Danny Osmondiga. Meedia mõju Veebisaidid nagu Youtube, Facebook ja Twitter olid olulised, et hõlbustada Susani kiiret teed kuulsuseni. Kõige populaarsem Youtube'i video tema esinemisest kogus ligi 2,5 miljonit vaatajat ainult 72 tunniga. Järgmisel päeval, oli too Youtube video populaarseim artikkel Digg'is. Nädalaga oli vaadatud videot ligi 66 miljonit korda ja tema elulugu wikipedias oli ligi meelitanud pool miljonit külastajat
paremale tasemele, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi. 44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust. Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna ,,Virulases", ,,Sakalas", ,,Olevikus", astus üles ,,Noor- Eesti" albumites. 45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja. J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika, loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Helin", ,,Üks suvepäev", ,,Rändaja". 46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle. ,,Siil", ,,Hunt", ,,Hingemaa". 47. Millist sõnumit kannab ,,Popi ja Huhuu"?
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja
kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega XX saj. algus: euroopalikkus eestlus. Noor-Eesti. Keeleuuendus: J. Aavik, V. Grünthal, O. Loorits, L. Kettunen Aavik Saaremaalt, Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogia. Keeleteaduslikud artiklid Noor- Eesti albumites, Eesti Kirjanduses. Sõnavara rikastamine. Sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna Laenamine. Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keel lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum. Vajadus: uus tähendus või tähendusnüanss. Sobivus häälikusüsteemi, ei või olla mõne olemasoleva sõnaga liiga sarnane
○ kevadel pagulusest tagasi saabunud; ○ valiti ühingu sekretäriks. ● Marie Under ehk Printsess ○ poetessina tuntud kitsas ringkonnas; ○ valiti ühingu presidendiks. ● Artur Adson eh Paaž; ○ luuletama hakkas rühmituse liikmena ja armastusest Marie Underi vastu; ○ valiti asjaajajaks. ● Henrik Visnapuu ehk Vürst; ○ avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant”. ● August Gailit ehk Ge; ○ seni ilmunud üks proosateos. ● Johannes Semper ○ hariduselt filoloog; ○ äsja lõpetanud Moskva sõjakooli; ○ avaldanud üksikuid värsse. ● Väljaanded: ○ 3 “Siuru albumit” ■ Esimene 1917. aastal; ■ Teine 1918. aastal; ■ Kolmas 1919. aastal. ● Osalised:
ajakirjanduslikku tööd. 1908. aastal on Vilde elavas kirjavahetuses ,,Noor-Eesti" kirjastuse juhtiva tegelase Bernhard Lindega, kellega ta arutleb nii kirjastusküsimusi kui ka tolleaegseid kirjanduslikke päevaprobleeme. ,,Noor-Eesti" saab õiguse kaheksa aasta jooksul välja anda kõiki Vilde töid, mis on ilmunud enne kirjastuslepingu sõlmimist. Lisaks ilmuvad Vilde teosed ka ,,Noor- Eesti" väljaantavates kirjanduslikes albumites. Stuttgardis oli Vilde ka üsna viljakas ajalehekirjasaatja, kes tähelepanelikult jälgis Saksamaa poliitilisi ja kultuurilisi päevasündmusi. Pingelise töö tagajärjel halveneb aga kirjaniku tervislik seisund, ta närvid ütlevad 1909. aastal ülesse. Ent ta paraneb ja arstid soovitavad tal soojemasse kliimasse puhkama minna. 1909. aastal lahkuvadki Vilded Suttgardist, kuid kumbki eri suunda. Linda läheb New Yorki ajalehte toimetama ja Eduard siirdub Brüsselisse.
lähiümbrust, sugulasi jne. Kõrgem klass, eelkõige valgenahalised filmisid erilisemaid gruppe, eksootilisi gruppe. Chalfen ütles, et sots. päritolu on palju tähtsam kui etniline päritolu, sama sotsiaalse klassi filmid olid sarnased. Ütleb, et madalam on harjunud oma ümbrust rohkem kontrollima, kesk- ja kõrgklassi jaoks on kaamera taga olemine loomulik, sest nad on ka ühiskonnas domineeriv. Ka perealbumites on nii, et madalamasse klassi kuuluvate albumites vaatavad inimesed otse kaamerasse ja naeratavad. Kesk- ja kõrgklassi albumites on palju loomade, majade, autode pilte, pole rõhku naeratavatel nägudel. Seega sots. päritolu on määrav, mida jäädvustatakse. Ühiskondlikud muutused kajastuvad ka perealbumites. On analüüsinud pildistamiskultuuri, tal on raamat Snapshot Versions of Life, kus analüüsib seda. Film Celso and Cora, (1983) filmitud Uus-Guineas Valmis 1983.aastal. Autor Austriaalia rezissöör Gary Kildea
2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3. 1915 I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris Eeskujud Kirjanikud ja filosoofid läänest ja idast: Ch.Darwin, K.Marx, H.Ibsen, J.Aho, L.Tolstoi, M.Gorki, I.Turgenev, F.Dostojevski, W.Goethe, H.Heine, G.Byron, V.Hugo, E.A.Poe jt Väljaanded: Albumid "Noor-Eesti" I (1905); II (1907); III (1909); IV (1912); V (1915) Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor Eesti" (1910-1911), Ajakiri "Vaba Sõna" (1915) "Noor-Eesti" albumites: Luule Juhan Liivi "Noor-Eestile"; Gustav Suits "Noor-Eesti"; Anna Haava, Karl-Eduard Söödi, Aino Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed
Ühes mapis, karbis võiksid olla ühesuguste mõõtmetega fotod. Kui fotod asetatakse karpi ümbriseta, siis tuleb nad üksteisest eraldada paberist vahelehtedega. Fotode säilitamiseks võib kasutada fotokvaliteediga materjalidest albumeid. Negatiivid hoiustatakse paber- või plastribades ja taskutes. Rullfilme säilitatakse üksikkaadritena või 5-6 kaupa ribadeks lõigatuna. Ümbristes negatiive hoitakse kas karpides, mappides või albumites. Nitrotselluloos- ja atsetaatselluloosfilmide hoiustamiseks sobivad puhverdatud paberist ümbrised. Klaasnegatiivid hoitakse volditavate paberümbrikute vahel ning neid tuleb kindlasti hoida vertikaalselt. Ümbristes negatiivid laotakse karpi ja iga 5-10 plaadi järel pannakse jäigast neutraalsest papist vaheleht. Slaidid paigutatakse polüpropüleenist, polüstüreenist või metallist karpidesse/kastidesse. Mikrofilmid keritakse mittekorrudeeruvast metallist,
seotud ametnikes (Varamu toimetuses, EV propaganda osakonnas). Leidis kauni kaaslanna – Ing (päriselt Hilda Visnapuu). Nende suhted olid kirglikud ja tormilised, kuid siis tuli tülipool. Ingile pühenatud luuletused on imekaunid. 1941 Ing sureb. Ingi tütar väikese lapsega küüditatakse. 1944 ei läinud Rootsi laevale, põgenes Saksamaale. 1949 USAsse, kus ta kaua ei elanud, sest suri 1951. Kuigi laiema tuntuse pälvis Siuru päevil, pälvis tuntust juba varem. Avaldas loomingut albumites “Moment” ja “Roheline”. I Siuru kogu on 1917 “Amores”, 1918 ilmub “Jumalaga, Ene!” ja 1920 3 kogu: “Talihari”, “Hõbedased kuljused”, “Käoorvik”. Vabariigi aegadel Eestis tunnustatuim meesluuletaja. (Under tunnustatuim naisluuletaja) “Ränikivi”, “Puuslikud”, “Maarjamaa laulud”, Tuulesõel”, “Päike ja jõgi”, “Põhjavalgus” (viimane Eestis ilmunud luulekogu). Paguluses avaldas “Esivanemate hauad”, “Tuuline
1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe. Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid. 1917 "Amores" esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja
ministril. Ta visati Eesti Kirjanike Liidust välja, sest ta ei maksnud korralikult liikmemaksu. Võtab oma kirjanikunimeks Tammsaare kasutab nimekirju A. H. Tammsaare. Pärit Põhja- Tammsaare talust, mille järgi on ta võtnud omale kirjanikunime ja sellest tulenevalt saab talu nimeks Vargamäe. Tammsaare lõpetab Väike-Maarja kihelkonnakooli, tuleb Albu vallast Tartusse Treffneri Gümnaasiumisse. Treffneri ajal hakkavad Tammsaare kirjanduslikud ülesastumised. Astub üles ka Noor Eesti albumites. Ta ei kipu end rühmitama, aga ta on nõrgalt Noor Eestiga seotud. Tammsaare astub TÜ-sse õigusteaduskonda ja liitub üliõpilasseltsiga Ühendus. Kui Tammsaarel oli mingit organisatsioonilist identiteeti, siis see võis olla just üliõpilasseltsis. Tammsaare haigestub tuberkuloosi ja võtab ülikoolipäevil väga ohtliku pöörde, sellest tulenevalt katkestab ta õpingud ülikoolis. Kolib metsavahist venna juurde Koitjärvele. Aastal
kirjanike jaoks sobivaid tingimusi. Nimi ,,Siuru" tähendab Lõuna-Eesti murdes lõokest. Liikmed tahtsid pakkuda inimestele sõjakoleduste kõrval kunstielamusi. Teadlikult eemalduti sõjatemaatikast ning selle asemel väljendati üksikisiku tundeelu. Nad korraldasid tuluõhtuid Tallinnas, Tartus ja Viljandis, kus esitasid oma loomingut orkestri taustal. Nad teenisid korralikult ning said hakata oma loomingut avaldama. Avaldati omaloomingut aga ka Siuru albumeid (3 tk). Albumites oli ka teiste, nagu Suitsu, Petersoni loomingut. Albumid kujundati kunstiliseks kauniks ning tööd said ka kunstnikud, nt Nikolai Triik. Selgeid ühiseid kunstilisi põhimõtteid neil välja ei kujunenud. Noorte autoritena sokeerisid nad publikut avameelsete armastusluuletustega (peamiselt Under, Visnapuu). Adson luuletas võru murdes, Gailit keskendus fantastilistele novellidele. Nad eristusid teistest ning pälvisid tuntust. Üsna kiiresti
esteetika muutus, vaid ka poliitika muutus. Nt Tuglas osales eriti 1905 eri koosolekutel. Suhtuti paljudesse autoritesse kriitiliselt, aga suhe polnud ka väga valuline. Seda näitab, et I albumi tiitellehe kõrval olevale lehele valiti Kreutzwaldi pilt. I kogust ½ autoritest kuulus vanemasse põlvkonda, nt Anna Haava, Ansomardi. Osa tekste on traditisoonilised, erilist esteetikamuutust pole. Üsna rahulik kooseksisteerimine eelneva põlvkonna autoritega. Järgnevates albumites olukord muutub, sest seal juba antakse ruumi ennekõike moodsamat esteetikat kasutavaile autoreile. 2 esimest albumit – 1905 ja 1907 – on seotud romantismiga, kudi I albumis on juba Aaviku Baudelaire ja dekadentismuse tutvustus: 1 esimesi moodsa kultuuri tutvustus. Hiljem järgnevad Aaviku Baudelaire-tõlked. III ja IV album esindavad Noor-Eesti kõrgperioodi: noored autorid on edasi liikunud, süvenenud moodsa kunsti vooludesse. Nooreestlaste looming haakub impressionismi,
52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline,
näidisfassaadide albumid. Peterburis joonistatud klassitsistlike näidisfassaadide kasutamine oli elamuehituses kohustuslik kõikjal kubermangu- ja kreisilinnades üle kogu Venemaa 19. sajandi algusest kuni 1850. aastate lõpuni. Näidisfassaade kasutati nii puit- kui ka kiviarhitektuuris, neid vastavalt detailide ja proportsioonide osas kohaldades. Ilmus neli albumit, kus leidus nii uhkemate kui tagasihoidlikumate elamute ehitamiseks sobivaid näiteid. Albumites olid ette antud üldjuhul ainult fassaadid, sarnase fassaadi taha võis paigutada täiesti erineva ruumiprogrammiga hooneid. Varasemad, 19. sajandi algupoolel ehitatud elamud järgivad näidisfassaade üsna täpselt ja neile on omane kiviarhitektuurist laenatud klassitsistlike detailide püüdlik teostamine puidus, seevastu hilisemad, eriti just tagasihoidlikumad vaesema rahva elamud, on dekoori osas tunduvalt lihtsustunud,
annaabi.ee 
