Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV. Tabel 3. Mõõtetulemused 2.2 Eesti-Paide väljas Järgmisena uuriti, mis toimub, kui Paide-Eesti liin on väljas. Joonis 2. Paide-Eesti väljas Nagu jooniselt 2 näha, pinged langevad alla lubatu nii Sindi, Paide kui ka Kiisa alajaamas. Seetõttu on vaja nende pinget tõsta. Hiljem lisatakse Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivvõimsuse kompensaator. 5 2.3 Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas Järgmisena uuriti, mis juhtub, kui lisaks Paide-Eesti liini väljasolekule on väljas ka Püssi- Eesti liin (Joonis 3). Joonis 3. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas Jooniselt 3 on näha, et kui liinid Paide-Eesti ja Püssi-Eesti on väljas, siis on süsteemis tõsine
onkorratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest. Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid
Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5
..............15 Järeldus ................................................................................................................................15 2 Töö käik 1.Elektrivõrgu mõõtkavas plaani koostamine. Etteantud territoorium on 400x500 km. 2. Elektrivõrk koostada 10 alajaama ja 2 elektrijaamaga. 3. Iga alajaam ja ka elektrijaam peab olema ühendatud vähemalt 2 elektriliiniga (n-1). 4. Koostada plaani alusel elektrivõrgu elektriline skeem. 5. Skeemi koostamise käigus määrata trafode suurus ja arv, eeldusel et trafole on lubatud 10% ülekoormus. Trafode puhul peab olema täidetud tingimus n-1. 6. Koostada alajaamade ja liinide tabelid. 7. Sisestada elektrivõrk arvutusmudelisse. Lihtsustusena viime koormused ülempinge poolele ja trafosid ei sisesta mudelisse. 8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk
Enamasti on trafosid alajaamas üks või kaks olenevalt vajalikust elektrivarustuskindluse tasemest ja perspektiivsest koormusest. Ülesseatud trafode võimsus peab normaaltalitlusel vastama tingimusele Sm ST ≥ nT kus Sm – alajaama maksimaalkoormus nT – trafode arv alajaamas. Avariijärgses talitluses on tingimuseks 10 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus
tänase päeva aktuaalsest teemast - Kreeka võlakriisist. Üks lahke vanaproua, kes oma lapselapsega kooli tiigi ääres parte toitis arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb ikka midagi loovutada ja neid aidata," lisas ta. Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles, et parim teguviis oleks aidata Kreekat niipaljuga kui Eestil võimalik ja loota parimat. Meie kooli uus ja rõõmsameelne huvijuht arvas, et pigem tuleks parandada süsteemi, mitte enam laenu või rahalist toetust anda. Ta kartis, et Kreeka majandus on juba niigi põhjas ja võib vedada ka teised endaga kaasa. Meie kooli koristaja ei osanud seda teemat kommenteerida ja vastas lihtsalt: ,,Kord lõppeb maailm nagunii otsa".
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine
Rike tekkis 110 kV õhuliinidel Leisi - Sikassaare - Valjala toimunud tööde käigus, kui remonditava õhuliini juhe pääses lahti ja tabas samadel mastidel paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama. Seetõttu tekkis lühis, liin lülitus välja ja tekkis katkestus. 3.2. Keskpinge mitteplaanilised elektrikatkestused Keskpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012. aastal toimus keskpinge mitteplaanilisi elektrikatkestusi Saare- ja Hiiumaal kokku 437 juhul (tabel 3.1 ja 3.2). Tabel 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete selgituste tabel Esinemiskord
lühispinge aktiivkomponent uka% 7 % lühispinge reaktiivkomponent uka% 5 % lühise reaktiivtakistus x"k aktiivtakistus Ra 10 Leida I``; U%? Sekundaarvool I" pinge koormustakistil U2 trafo sekundaarpinge muutus koormuse all U 8. Alajaama 180 kVA trafo lühispinge aktiivkomponent on 2,2% ja reaktiivkomponent 5,0%. Trafo sekundaarpo voltides kahe juhtumi jaoks: 1)Trafol on aktiivkoormus (cos2 = 1,0); 2) 2. Trafol on aktiiv-induktiivkoormus ( Alajaama 180 kVA trafo lühispinge aktiivkomponent on 2,2% ja reaktiivkomponent 5,0%. Trafo sekundaarpo voltides kahe juhtumi jaoks: 1)Trafol on aktiivkoormus (cos2 = 1,0); 2) 2. Trafol on aktiiv-induktiivkoormus ( nimivõimsus Sn 180 kVA
Pistikupesad põrandast 0,2-0,3m Lülitid 1-1,1m 18. Mis on liitumiskilp? Võrguettevõtjale kuuluv, üldjuhul liitumispunkti paigaldav. Kaitselülitiga ja elektrienergia mõõteseadmega komplekteeritud elektrikilp. 19. Kus asub tavapäraselt liitumispunkt? Liitujale kuuluva maa-ala vahetus läheduses või maa-alal asuva kaablivõrgu transiitkilbi kõrval. Krundi piilil asuva alajaama madalpingejaotlas. Koretrelamu liitumiskilbiruumis. Pinnase takistused: savi 100Ωm Liiv 1000 Ωm Paas, mergel 2000 Ωm Kruus 3000 Ωm Muld 80 Ωm
annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab
on atmosfääri rõhul õhk ja mille pingestatud osi ei ole kopseldatud. Selliseid on nii sise kui ka välis . Gaasiisolatsiooniga alajaam alajaam koosneb ainult gaasiisolatsiooniga seadmetest. Valvega alajaam mehitatud alajaam Valveta alajaam alajaam mida teenindab alajaamas mittepaiknev personal Regulaarvalvega alajaam alajaam kus teenindus toimub normaalse tööpäeva kestel või muul vajalikul ajal. Kaugjuhitav alajaam alajaama juhtimine käib kaugjuhtimisseadmete abil. Juhtalajaam valvega alajaam , milles juhitakse kaugjuhitavaid alajaamu Sateliitalajaam - kaugjuhitav alajaam. Jõu Trafo liikuvate osadeta el seade , mis edastab primaarmähiste vahelduvvoolu energia ühele või mitmele sekundaarmähisele elektromagnetilise induktsiooni kaudu. El energia sagedus jääb muutumata. Jaotla jaotusseade rajatis mis hõlmab lülitusseadmete juurde kuuluvate juhtimis, mõõt -,
maade vastavaid näitajaid (leitavad kirjandusest). Kui puuduvad ka andmed ning prognoosid majade, suvilate, töötajate jne arvu kohta, võib kasutada moodust, kus tarbimise prognoos leitakse kas- vutempo alusel: Wn = W0 × (1 + a ) n (1.1) kus Wn – elektritarbimise prognoos n-ks aastaks W0 – elektritarbimine lähteaastal a – elektritarbimise kasvutempo Elektritarbimiseks lähteaastal tuleb võtta viimasel kalendriaastal alajaama läbinud energiakogus (vastavalt arvesti(te) näidule). Nii siin kui edaspidi tuleb tarbimised taandada pika aastaterea keskmisele temperatuurile. Tarbimise kasvutempo võib hinnata mineviku statistika põhjal kuid õi- gem on kasutada eksperthinnanguid eeldatava majandusliku kasvutempo alusel. Võiks lähtuda näiteks Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt hinnatud SKP regionaalsetest kasvutempodest, korrigeerides neid, arves- tades kohalike omavalitsuste poolt antud hinnanguid
PINGEKAO ALUSEL 13. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMISE VAJADUS 14.KOMPENSEERIMISSEADMETE PAIGALDUS (induviduaal-, grupiline ning tsentraliseeritud kompenseerimisviis) Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE SEADMETE RATSIONAALSE KASUTAMISEGA 17.VÄLISE ELEKTRIVARUSTUSE SKEEMID (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV) Toide enda elektrijaamast 1 1 1 1 ~ - elektrijaama
Kaabliredelite maandamine:Selle töö tegemiseks tuli eelnevalt ettevalmistada umbes 30 sentimeetrine kollarohelise isolatsiooniga maandusjuhe, mille otstele kanti nn vasest kingad, mille sees oli ümmargune auk,mille kaudu sai maandusjuhtme kanda kruvide ja akutrelli abil kaabliredelile. Seda maandusjuhet kanti kaabli redelite ühenduskohtadele kui kaabliredelite otstele niiet et tekkis ahel. Kaablite demontaaz:Kuna tegelesime otseselt alajaama uuendamisega, siis tuli vahepeal eemaldada ka vanu kaableid. Sellel tööl oli vaja head tähelepanekut, sellepärast, et valet kaablit ei lõikaks läbi, sest mõned kaablid olid ka pinge all. Eemaldamiseks mõeldud kaablil tuli otsast kinni võtta ja hakkata teda välja tõmbama teiste kaablite alt ja väikeste maade järel kaablit lühemaks lõigates, sest muidu oleks töö raskem olnud. Kaabliredelite paigaldamine:Hoone ehituses tuli tihti paigaldada kaabliredeleid
mm2 3x3x400 5 6 94 mm2 14,1 3x3x400 3 4 158 mm2 23,7 3x3x400 2 3 164 mm3 24,6 KOKKU: 205,65 Tabelist 3 on näha, et kõige odavam liin on alajaama 1 ja tuumaelektrijaama vahel, see on ka kõige lühem liin. Kõige pikem liin on alajaamade 5 ja 7 vahel ning see on ka kõige kallim. Liinide maksumus kokku on 205,65 miljonit eurot. Kogu võrgu maksumus Kogu võrgu maksumus on liinide maksumus ja alajaamade maksumus kokku. Liinid 205,65 + alajaamad 87,5 = 292,5 M€ Joonis 7. Alajaamade skeem Tabel 8. Kolmanda variandi alajaamade maksumus 10 Joonis 8. Võrgu plaan Joonis 9
Liiklus kõikidel tänavatel on kahesuunaline. 7 laiustel tänavatel on projektkiirus kuni 50km/h ja kvartalisisestel tupiktänavatel on projektkiirus 20 km/h. Kergliiklustee ja autotee vahel on vähemalt 7m laiune haljasala. Tupiktänavate laiuseks on 4m. Tehnovõrgud Veevarustus Planeeringuala veevarustus ühendatakse Tartu linna ühisveevärgiga. Planeeritavate pereelamute tarbevee jaoks tuleb laiendada veevarustussüsteemi. Elektrivarustus Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi alajaama. Kanalisatsioon Reovesi ühendatakse Tartu linna kanalisatsiooniga. Soojusvarustus Planeeringualale rajatakse gaasivarustust pakkuv võrgustik. Keskkonnakaitse Planeeritavad elamud rajatakse looduskaunisse keskkonda ja rajatavad elamud ei kujuta endast ohtu keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine
Joonis 2.10. Maksimumteguri sltuvus efektiivsest tarbijate arvust kus on tegur, mis on kasutatud avaldise lhendamiseks. Juhul kui vib eelnevat avaldist lihtsustada jrgmiselt: . Seega saab arvutuslikud aktiiv- ja reaktiivkoormused avaldada jrgmiselt: , kus on reaktiivkoormuste maksimumtegur. Paljude gruppide puhul leitakse resulteeriv kasutustegur: 2.6. Koormuste keskpunkt Koormuste keskpunkti all mistetakse teoreetiliselt kasulikuimat punkti alajaama, vi jaotuspunkti paigutamiseks. Koormuste keskpunkt on punkt, kus teoreetiliselt grupp tarbijaid on asendatud ekvivalentse tarbijaga. Alajaam vi vrgu jaotuspunkt paigutatakse vimalikult koormuste keskpunkti lhedale jrgmistel eesmrkidel: - summaarse grupisisese jaotusvrgu vhendamine - elektrienergiakadude vhendamine - tarbijate teineteisele ligilhedaste pingenivoode tagamine kui mitte arvestada maksumust ja vrgu muid nitajaid, siis koormuste keskpunkt ( K ) arvutatakse valemiga. Xk1 =
70. Välgulöök liini lähedusse
Joonis 5.31 Välgulöök liini lähedusse
Liidri negatiivne laeng indutseerib liini positiivse laengu. Pealahenduse tekkimisel liidri laeng
neutraliseerub ja liini kogunenud positiivne laeng vabaneb, tekitades pingeimpulsi. Liini
juhtmes indutseeritud pinge:
, kus: h on liini keskmine kõrgus.
Liini isolaatorite ülelöögi-impulsspingete näiteid:
35 kV Uimp = 350 kV
110 kV Uimp = 700 kV
71. Liinis levivad pingelained ja alajaama kaitse liigpingelainete vastu
Liigpingelained võivad olla :
· täislained, kui Um
Sealsamas elektrijaamade juures asuvad esimesed alajaamad, mis töötavad tavapärasele vastupidiselt ehk pinget tõstvana. Pinge tõstmine on vajalik elektri ökonoomseks kaugete vahemaade taha transportimiseks, mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne jõudmist tarbijani läbib elekter veel üht alajaama, kus pinge alandatakse tarbimiseks sobiliku 230/400 voldini. Kasutatud kirjandus: http://ww2.eas.ee/vfs/4731/42 Kuidas t88tab moodne alajaam.pdf http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/energiam/elekter.html http://www.pakritp.ee/? page=4&subpage=4&type=news&lang=et&PageNum=4&newsid=84 http://www.tresorgas.ee/index.php? frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=19 http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandamine_ee http://www.epl.ee/?artikkel=307865 http://et.wikipedia
kortermaja parkimisalale viiva teega. 5. Tehnovõrgud 5.1 Veevarustus Ämari aleviku veevarustus baseerub kahel puurkaevul, mis pumpade ja hüdrofoori vahendusel varustavad aleviku elamuid. Planeeritavate pereelamute tarbevee jaoks tuleb laiendada olemasolevat veevarustussüsteemi. Aleviku veevarustusobjektide planeerimisel tuleb arvestada Eesti Õhuväele kuuluva Ämari lennuvälja koormusega. 5.2 Elektrivarustus Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi Ämari alajaama. 5.3 Kanalisatsioon Reovesi ühendatakse Vasalemma valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Ämari kanalisatsioonisüsteemi osana tuleb arvestada Kaitseministeeriumi haldusalas olevate Eesti Õhuväele kuuluva Ämari lennuvälja ja Õhuseirekeskuse heitvee koguseid ja trasse. 5.4 Soojusvarustus Ämari aleviku mitmekorruselisi elamuid köetakse aleviku optimaalse asukohaga keskkatlamajast. Katlamaja ja soojatrasse hooldab, renoveerib ja majandab AS Vasur VR.
Eestis (pidulik avasõit kell 11:15) 1933. aastal maksis rongipilet 60 senti. Suvi 1928 Tallinnas Balti jaamas valmis esimene spetsiaalne elektrirongide väljumisplatvorm Rong, mis sõitis Kuressaare ja Roomasaare sadama vahel. Rong 1939 - 1958 jaanuar 1946 kaheteelise Tallinna-Pääsküla elektriraudtee taastamise algus ning Järve alajaama ehitus 11. august 1946 esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna-Pääsküla elektriraudteel 1947 võeti vastu otsus Pääsküla-Keila raudteelõigu elektrifitseerimise kohta 1948 elektrirongide koosseisud viidi üle isemajandamisele september 1958 Keila-Klooga liini elektrifitseerimise algus Esimene elektrirong seeriast ER1. Rong 1959 - 1978 18. juuni 1960 algas regulaarne elektrirongide
V: Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku pinge tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Eesti energialt õpilasele 1.Kuidas jõuab elekter sinuni? V: elektrijaamast 2.Millise pingega vool väljub elektrijaamadest? V: 330–360 kV 3.Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse? V: 0,4 kV 4.Miks see erineb elektrijaamade voolupingest? V: ühed on madalpinged ja teised kõrgpinged 5.Mitu väikest alajaama on Eestis? V: Eestis on 25000 väikest alajaama 6.Mitmest kV algavad madalpinge-võrgud? V: madalpinged on kuni 1 kv ja kõrgpinged üle 1 kV 7.Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne, kui jõuab sinuni koju? V: 8 Tööleht 11 Magnetnähtused 1.Mis on magnetväli? V: on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja või magnetiliste omadustega ainete vahel 2
Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide läheduses võib olla purunenud või suure tormiga alla kukkunud juhtmeid, mis on väga ohtlikud.
Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, duši all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide läheduses võib olla purunenud või suure tormiga alla kukkunud juhtmeid, mis on väga ohtlikud.
Kirjeldatud hüppelisi muutusi võib vaadelda koormusjuhtumitena, millele vastavad matemaatilise mudeli erinevad parameetrid. Elektrivõrgu talitluse arvutamisel on koormusjuhtumid otstarbekas ühendada koormusstsenaariumiteks, milles iga koormus on esindatud teatud juhtumiga. Ühest küljest on üksikute juhtumite etteandmine kõigile koormustele võrgu talitluse arvutamise käigus tülikas, teisalt ei ole kõigil võimalikel koormusjuhtumite kombinatsioonidel mõtet. Näiteks mingi alajaama seadmete remondi ajaks tehtavad ümberlülitused vähendavad koormust ühes ja tõstavad samas mõnes teises või ka enamas alajaamas. 13.Koormuse käsitlemine elektrivõrgu talitluse lühiajalisel planeerimisel Kõige tuntumaks koormusega seotud ülesandeks on elektrisüsteemi või selle regiooni summaarse koormuse lühiajaline prognoosimine. Eesmärgiks on kas elektrisüsteemi talitluse plaanimine, sealhulgas tegutsemine elektriturul. Kuigi
Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343. Elektriliinidega seotud ohtudest Rääkige lastele, et elektriliinide all mängides seavad nad endid suurde ohtu. Tooge näiteks, et pall võib mänguhoos kogemata elektriliinidesse sattuda ja lühise põhjustada; elektripostide läheduses võib olla purunenud või suure tormiga alla kukkunud juhtmeid, mis on väga ohtlikud.
Kuid selleks, et liiga kiire hoog labasid vurrina keerlema ei paneks, on tuulikul, nagu ka autol, võlli üleandekiiruse kontrollimiseks käigukast, mis hoiab tuulikulabasid pidevalt ühtlases pöörlemiskiiruses. Tugeva, üle 10 m/s tuulega liiguvad labad ikka ühesuguse kiirusega, tänu käigukastile vurab generaatori rootor neljakordse kiirusega ja annab ka neli korda rohkem toodangut (Kivinukk & Staak, 2008). Toodetud elekter juhitakse mööda edastamis- ja jaotusliine alajaama ja sealt edasi tarbijale. Turbiin kinnitatakse kõrgele tornile või postile, mis on piisavalt kõrged selleks, et tuul takistamatult ligi pääseks. Tuuliku juhtimisautomaatika pöörab tuulikulabad alati kõige tugevamate ja püsivamate tuulte suunas. Tuule suuna muutudes pöörab ka tuuleturbiin oma nina alati tuule poole ja tuule vaibudes või tugevnedes keeravad ka üksikud labad ennast ümber oma telje, et vastavalt vajadusele kas püüda rohkem tuult (on täiesti lapikult vastu
sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see energiaseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see, et lühise korral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja väljalülitamistel tekkivad ülepingeimpulsid jne. Alajaamade seadmete piksekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga piksetrosse ( vt Energiaõpik, www.energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina
Eelis: reaktiivvõimsust ei kanta tarbijani. Puudus: suurenevad üldkulud.madal kasutustundide arv Grupiline kompenseerimine- on kui toidetakse ühest seadmest mitut reaktiivvõimsuse tarbijat. Kompenseerimisseade võib olla: mittereguleeritav ja astemilselt reguleeritav. Seadme suurus valitakse ülekompenseerimise vältimiseks reaktiivvüimsusgraafiku min järgi. Tsentraaalne kompenseerimine- on kui suhteliselt võimsa kompenseerimisseade seatakse üles mõne suure alajaama keskpingelattidele Eelised: seade ei pea olema reguleeritav, kasutustundide arv kõrge, käidukulud madalad Elektriline koormus ..on elektriliste seadmete poolt tarbitud energia teatud ajahetkel. Koormuse jagunemine vahelduvvoolu- aktiiv-,reaktiiv-,näivkoormus Koormus elektrivarustussüsteemis- ajas: püsi-ja vahelduvkoormus Arvutuslik koormus- on elektrivarustuselemtide löbilaskevõime ja leketrienergia allika valimina maksimaalse vüi teatud ajavahemikus keskmise koormusnäitaja järgi
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE • Ahelate arvu ning juhtmete ja piksetrosside paigutuse valik − sellekoha- sed nõuded ja soovitused − nt EEE-s. Juhtmete ebasümmeetrilise paigutuse puhul tuleb üle 100 km pikkused 110…500 kV õhuliinid transponeerida ühe täistsükliga. Alla 100 km pikkused liinid transponeeritakse alajaamades (lõpumastil või lõpumasti ja alajaama portaali vahelisel visangul. Keskpingevõrkudes on soovitav faase transponeerida alajaamades. • Isolatsiooni konstruktsiooni valik − 110 ja kõrgema pingega liinides − rippisolaatorid − kesk- ja madalpingeliinides − reeglina tõirisolaatorid, pingutusmastidel ka rippisolaatorid. − isoleerjuhtmetele on soovitatav plasthülsiga kinnitusuurdega isolaatorid − võimaldavad vedada juhet veorullikuid kasutamata.
Võõrkapitali (laenud) hinna määramine toimub tavaliselt euribori alusel, millele CL keskpingeliini erimaksumus, EEK / m liidetakse ettevõtte riskipreemia. Arvuliselt Hvõõr = 3,5 + 2,5 = 6%. CT trafoalajaama maksumus, EEK Kokkuvõttes: k liituja kaitsme ja alajaama madalpinge nimivoolude suhe i = 0,5x 6 + 0,5x9 = 7,5% AVATUD ELEKTRITURU puhul võib tarbija valida endale elektri tootja ehk müüja. INVESTEERIMIS PROJEKTIDE RISKE VÕIB JAOTADA: Elektrituru avamise põhjused on järgmised:
ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. (p 13) Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete kompleks on ehitise oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Ruum, kus alajaam asub, on osa ehitisest. (p 16) Kohtud on leidnud, et alajaama on võimalik teisaldada ja ruumidest ära viia, ilma et kahjustuda võiks ehitis või alajaam ise. Selliselt ei saa alajaama pidada ehitise, kus see paikneb, oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes ega kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Nii saab alajaama lugeda vallasasjaks TsÜS § 50 lg 2 mõttes. Samamoodi sai seda lugeda vallasasjaks alajaama rajamise ajal kehtinud analoogse sisuga AÕS § 8 lg 1 teise lause mõttes, lähtudes
Sekundaarmähise ümberlülitamisega on võimalik pinget reguleerida nt 17 astme puhul vahemikus ±12% nimipinge suhtes. Trafode võimsus valitakse nende arvutusliku koormuse järgi, arvestades nõutud vastastikust reserveerimist ja lubatavat avariilist ülekoormust S m k 1+ 2 Sn ( n - 1) k a kus Sm - alajaama ruutkeskmine koguvõimsus ööpäevase maksimumi ajal, k1+2 - 1. ja 2. kategooria tarbijate osakaal , tavaliselt 0,8 ...1,0 ; n - vastastikku reserveeritud trafode arv, ka - lubatud suhteline koormus avariiolukorras ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 9 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
töökäskloa oma eksemplaril. Pärast seda koostab elektritööjuht töödetäieliku lõpetamise teate ja edastab selle lülitamiste juhtijale. Lülitamiste juhtija tegevus Pärast tööde täieliku lõpetamise teate saamist elektritööjuhilt teeb lülitamiste juhtija lülitamised ise või annad lülitajale lülitamiste tegemiseks lülitamis korraldused. Kui töötamiseks ühel ja samal elektripaigaldisel või selle osal näiteks õhuliinil, alajaama seadmetel oli väljastatud kaitse lahutamiste ja maandamiste teave mitmele elektritöö juhile võib lülitamiste juhtija alustada taasindestamist alles pärast tööde täieliku lõpetamiste teate saamist kõigilt neid töid juhtinud elektritööjuhtide. Lülitaja tegevus Pärast lülitamis korralduse saamist väljaarvatud tööd ja õhu kaabelliinde vaatab lülitaja töökoha üle kontrollides, kas kõik tööjooksul kasutatud tööriistad seadmed ja vahendid on töökohalt kõrvaldatud
Kolmefaasiliste seadmete lattidel tekkiva elektrodünaamilise mõju määramisel lähtutakse 1) Kolmanda elektrivarustuse kategooriaga, 0,4 kV tarbijate maksimaalsest mõju andvast kolmefaasilisest lühisest. Suurim elektromagnetiline jõud tekib toiteks. Selle skeemi osas on 2. alajaama, mõlemad alajaamad saavad toidet peaalajaama lattidelt pingega löökvoolu esimesel hetkel. 6...10 kV; Elektriaparaat on vastupidav lühisvoolu elektrodünaamilisele mõjule, kui on täidetud tingimus: 2) Alajaamad on ühendatud peaalajaamaga lattidega pingega 6..
· Tüübid · Liinitugiisolaatorid pingel kuni 35 kV · Tõirisolaatorid ühest elemendist jäigalt kinnitatud isolaator · Varrasisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Rippisolaatorid pingel alates 35 kV · Varrasrippisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Komposiitisolaatorid klaasplastist südamik, kaetud polümeerkihiga · Rippisolaatorid taldrikisolaatoritest kett 39. Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead? · Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast: · ülempingejaotla · trafo · alampingejaotla · kompleksalajaam, postalajaam, 40. Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead? · Eesmärgiks elektrikaare kustutamine kaare jahutamise, deformeerimise või kaarevahemiku deioniseerimisega · Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid 41. Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest
Enil Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) Paur Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) Mnat Nattereri lendlane (Myotis nattereri) M? Määramata lendlane Csp Määramata nahkhiirlane 9 Jooniste loetelu Joonis 1. Nahkhiire luustik ja üldkuju (Chapman, 1998)..................................13 Joonis 2. Maa-aluste käikude asukoht Laagri talvituspaigas..............................30 Joonis 3. Tallinn-Harku Alajaama kuu keskmised õhtutemperatuurid, º C (EMHI)...31 Joonis 4. Uurimisala............................................................................33 Joonis 5. 2008/2009 aasta talvitusperioodi loenduste tulemused.........................35 Joonis 6. Nahkhiireliikide osakaal Laagri talvituspaigas 2008/2009 talvitusperioodil .....................................................................................................36 Joonis 7
osa liturgiast ning preesterkonna järelvaatliku funktsiooni." (JUNG 1977:21) Jung lisab juurde, et vahetu kogemuse suurenemisest tulenev energia suundus uutele radadele, tuues Õhtumaal esile enneolematu teaduslik-tehnilise progressi, kuid ka näiteks suuremad sõjaohvrid. Seega võib järeldada, et Jungi silmis pole dogmadel mitte niivõrd normatiivne roll, kuivõrd nad kujutavad enesest omalaadset ,,alajaama" numinoosse ,,ülepinge" vältimiseks. Siis on muidugi ka mõistetav, miks Jung ei arvesta dogmade poolt sõnastatud tõdesid kuigivõrd oma teoloogias. 3.5.3. Jumal Nagu eelpool juba mainitud, on Jungi jumaladefinitsioon küllaltki lai ja ,,luterlik", mõistes nagu Martin Luther oma Suures Katekismuses Jumala all seda, mida inimene peab oma elus ülimaks. Teises kohas ta seletab jumalamõistet lahti selle suhte kaudu inimese elukäiguga, kuhu Jumal
annaabi.ee 
