membraanidel. 39. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale
sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid
suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku { Stiimuli tugevust kodeeritakse membraani aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. { Olulisemad neist on K ja { Inimese närvirakus suurim närviimpulsside Na ioonid sagedus on 1000 impulssi sekundis { Ioonipumbad paigutavad { Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada
Seintes puudub lihaskiht. • Veenid - Mahtuvusveresooned. Teatud vahemaa tagant asetsevad klapid mis võimaldab verel liikuda ainult ühes suunas. Väike vereringe: kopsuringe. Kopsuveenide süsteem Algab südame paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. Ülesanne: vere oksügeniseerimine kogu keha hapnikuvarustuse tagamiseks ja CO2 elimineerimine alveolaarõhku. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töö müokardis. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem Südames on südamelihase spetsialiseerunud kiududest moodustunud erutusjuhtesüsteem, kus tekib südame aktsioonipotentsiaal ja levib sealt südame eri osadesse. Süsteem koosneb 1. Siinussõlmest (sinuatriaalsõlm paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumiskohas) 2. Atrioventrikulaarsõlm 3. His'i kimp 4. His'i kimbu sääred 5. Purkyne kiud (eritusjuhtesüsteemi lõppharudena)
16. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õppimine? Operantset tingimist. Loom peab triki ära õppima, sest ta teab et iga kord kui ta trikki teeb, siis saab ta nt. preemiat. 17. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. 18. Mis on aversiivne tingmine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? 19. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega liigub? Stiimuli tugevust kodeeritakse aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. Inimese närvirakus suurim närviimpulsside sagedus on 1000 impulssi sekundis. 20. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkude vaheline närviülekande toimumise koht. Sünapsi osad on presünaptiline askonilõpe, sünaptiline pilu, postsünaptiline närviraku membraan 21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. 22
DEPOLARISATSIOON =HÜPOPOLARISATSIOON- polariseerituse vähenemine HÜPERPOLARISATSIOON- polariseerituse suurenemine. REPOLARISATSIOON on polarisatsiooni taastumine. Muutes rakumembraani läbilaskvust eri ioonidele (e Px väärtust Goldmanni valemis), muudame potentsiaali. Põhilised ioonid, millest oleneb on K+, Na+, Cl-, Ca2+. Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktsioonipotentsiaalide ioonmehhanismid, Nii Na+ kui K+ kanalid on voltaažtundlikud ning reageerivad membraani kriitilisele depolarisatsioonile. Na+ kanalid avanevad kiiresti lühikeseks ajaks ning sulguvad uuesti. Eristatakse kolme olekut: suletud aktiveeritav, avatud aktiveeritud ja suletud inaktiveeritud (ja aktiveerimatu- jääb inaktiveerituks seni, kuni ta membraani re- või hüperpolarisatsiooni mõjul uuesti tagasi pöördub suletud , aga aktiveeritavasse olekusse). K+ kanalid avanevad
interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite 2) bipolaarsed neuronid üks dendriit ja üks akson 3) unipolaarsed neuronid millel on vaid akson 2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus Schwanni rakk , Ravier´ soonis 3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: Astrotsüüdid e. tähtrakud reguleerivad ajuvedeliku koostist, reguleerivad lokaalset verevarustust ajus, moduleeruvad neuronite poolt genereeritavaid signaale. Ependüümrakud: vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit, toodavad ajuvedelikku, stimuleerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni, omavad toese funktsiooni.
töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel ¤ Eluviisid: Suitsetamine tõstab pulssi.. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on EKG? Mida see näitab? Elektrokardiogramm- EKG - elektriliste potentsiaalide registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine - mehaaniline südamelihase töö graafiline kujutamine ning selle abil saab leida südame rütmihäireif, vatsakeste ülekoormust, südame veresoonte patoloogia tunnuseid. 6. Süstoolne indeks ja kuidas leitakse? Süstoolse indeksi abil saab määrata südame vatsakese süstoli faasi kestvust, võrreldes kogu tsükliga
-55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks. Läviväärtuse ületanud signaal kutsub alati esile aktsioonipotentsiaali, mis levib ainult ühes suunas kuna tagasisuunas liikumine on takistatud refraktaaruse poolt. 4 Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine. Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali iga 4 millisekundi järel ja see levib piki aksonit kiirusega kuni 100m/s. Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks.
negatiivne laeng) · Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 1 millisekundi jooksul · Närviraku depolarisatsiooni saavutamisel sulguvad Na+-kanalid ning algab K+-ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+-ioonide tasakaalupotentsiaal -75 mV: · Närvirakk repolariseerub · K+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 2 millesekundi jooksul NÄRVIIMPULSS · Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine: · Toimub membraani transientne depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine tasakaalupotentsiaalini (-60 mV) · Kui aksoni mingis piirkonnas tekib aktsioonipotentsiaal, siis selle piirkonnaga vahetult külgnevas alas tekib lokaalne depolarisatsioon, mis on piisav uue aktsioonipotentsiaali algatamiseks: · Signaali amplituud ei sumbu kuna kogu läbitava tee jooksul toimub signaali pidev võimendamine
*närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast
Suhtelise refraktaarsuse faasis toimub erutuvuse taastumine, kuigi mitte täielik. Supernormaalse ja subnormaalse erutuvuse faasis on kiu erutuvus lähtetasemega võrreldes vastavalt kõrgem ja madalam. Närvi(lihas)kiu erutuvuse muutumise seaduspärasustest tulenevalt ei saa aktsioonipotentsiaal piki kiudu enam tagasi pöörduda, kui ta ühes suunas kord juba levima on hakanud. Samuti tuleneb nendest seaduspärasustest tõsiasi, et närvikius edastatavate aktsioonipotentsiaalide sagedus on piiratud Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.
siis on selle põhjuseks Ca+ sissevoolu suurenemine, kuna enamik Na + kanaleid on inaktiivses staadiumis. Kolmandas ehk repolarisatsiooni faasis esineb Na + kanalite taastumine ning seetõttu aitab Na+ ioonide vool kaasa järeldepolarisatsiooni tekkele. Varajase järeldepolarisatsiooni poolt aktiveeritud aktsioonipotentsiaal võib muutuda iseennast süvendavaks ning viia korduvate järeldepolarisatsioonideni tekkeni, mis omakorda suurendavad aktsioonipotentsiaalide sagedust. EKG-s võivad tekkinud uued aktsioonipotentsiaalid näida ektoopiliste löökidena. Kliiniliselt võib varjane järeldepolarisatsiooni olla polümorfse ventrikulaarse tahükardia ehk torsades de pointes- sündroomi tekke põhjuseks. Torsades de pointes sündroomi korral võib patsiendil esineda peapööritust ja ka minestamist ning see sündroom võib viia äkksurmani, kui arütmia muutub vatsakeste fibrillatsiooniks. 2.1.3.2
struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20
Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid (astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud), mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine . 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see
temperatuurimuutustele reageerivad sensorid → Termosensorid, d) Nägemismeele valgustundlikud sensorid → Fotosensorid, e) Haistmis- ja maitsmismeele ning siseelundite keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid → Kemosensorid 166."Meelesüsteemi sensorid võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritaja energia sensoripotentsiaaliks. Sensoripotentsiaal põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke. Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." TÕENE 167."Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara
Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid (astrotsüüdid e tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud), mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse
vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2
Auksotooniline – toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus - iseloomulik enamikele lihaskontraktsioonidele organismis 4.7. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja ärritussagedusest. Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. Lihase kontraktsiooni tugevus sõltub ärritussagedusest. 2-10 Hz sageduse puhul järgneb igale lihaskiu kontraktsioonile lõtvumine. Ärrituste sagenedes täielikku lõtvumist enam ei toimu, sest Ca+2 ei jõuta sarkoplasmaatilisse retiikulumi täielikult tagasi pumbata, sellist graafilist osa elektromüogrammil nimetatakse sakiliseks teetanuseks. Kui ärrituste intervall on väiksem kui
1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid · propriosensorid paiknevad liigestes, lihastes · entero- e vistserosensorid paiknevad siseelundites
Hüübimishäired. (L, lk 40) Aktiivne hemostaas Puudulik hemostaas Hemofiilia (A-tüüp, B-tüüp) Trombotsütopeenia Hüübiisfaktorite spnteesi häired Tromboemboolia Ateroskleroos (L, lk 42) Vere hüübimise sisemine ja välimine tee (L, lk 35) 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vereringe2014magistriõpe.pdf Õpik lk 47. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töömüokardis. 29 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal
Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide saatmisel vastavatesse neuronitesse. • Närvierutuse sünkroniseerides need summeeruvad ja tulemuseks on suurem postsünaptiline potentsiaal (EPSP). Teadvuse alusmehhanismid? • Uurijad on välja pakkunud, et mõned kognitiivsed protsessid on teadvuse jaoks palju olulisemad kui teised – nt arvatakse, et keel võib olla üheks alusprotsessiks, kuna muudab inimese teadvuse olemust (keel kui ineterpreteerija). • Samas ei ole afaasia või parempoolse ajukahjustusega inimesed teadvusetud.
minutis saabub organismi hapnikuga tarbimise maksimum. Edasine löögisageduse tõus võib põhjustada löögimahu languse, mis vähendab organismi aeroobset töövõimet. 9. Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG) - elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine). Kasutatavad lülitused: bipolaarsed - Einthoveni lülitused, mis põhinevad nn. kolmnurga reeglil - jäsemelülituste korral käed ja jalad on nagu tegelikult rindkerel asuvate elektroodide lülituskohtade pikenduseks, ning neid võib vaadelda tippudena võrdkülgses kolmnurgas. unipolaarsed - potentsiaalide registreerimine toimub kehapinna teatavas kindlas punktis paikneva aktiivelektroodi ning nn. referentselektroodi e. nullelektroodi vahel.
esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda pikem peri- ja endolümfi sammas kaasa võngub. Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal oleav perilümfi sammas. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 mikromeetri pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotentsiaalide jada). Sisekõrva universaalseks sensoorse raku tüübiks on karvarakk, mis ühendub sünaptiliselt aferentse närvikiuga. Igal rakul on ~60-80 stereotsiili ja 1 teistest pikem kinotsiil. Karvarakkudel on märkimisväärne spontaanaktiivsus. Karvakeste liikumine kinotsiili suunas aktiveerib raku ning liikumine vastupidises suunas pidurdav raku aktiivsust. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse
suund (sisse või välja) sõltub membraanipotentsiaalist ja ioonide keemilisest gradiendist. Kui membraanipotentsiaal on negatiivne (nt puhkeseisundis rakud), transpordib ioonvaheti Ca²+ rakust välja, samal ajal kui Na+ siseneb rakku. Kui rakk on depolariseeritud ja omab positiivset membraanipotentsiaali, töötab ioonvaheti vastassuunas. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused, suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool. Selliseid voole saab peenete meetoditega registreerida, paigutades elektroodid mõlemale poole membraani. Mõõdetud membraanipotentsiaal võimendatakse ja suunatakse registreerivasse seadmesse. 7. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni
tegevus-e aktsioonipotentsiaalina (AP), mil rakumembraani välispind omandab negatiivse, sisepind positiivse laengu. ·Aktsiooni potentsiaali amplituud on sõltuvalt koest 60...120mV. ·Aktsiooni potentsiaali alguses avanevad Na+ -kanalid, Na+-ioonid tungivad laviini taoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Esialgne väga kiire potentsiaalimuutus--aktsioonipotentsiaalide polarisatsioonifaas--kestab närvikoel umbes 0,5 ms. ·Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. K+ liigub rakust välja. Algul taastub puhkeolekule iseloomulik membraanipolarisatsioon, hiljem ka ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku,see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks
Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskkonnaga. Ühik peaks olema mV (neg väärtus?) 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused,suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool. Selliseid voole saab peenete meetoditega registreerida, paigutades elektroodid mõlemale poole membraani. Membraanipotentsiaal tekib difusiooni tõttu. (rohkem!) 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused. : Rakumembraan on -15 mV. Kloroplastides on -30 mV. Mitokondrites ioonide tasakaalustus suur, seega -180 mV
Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale eksterosensorid – kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid propriosensorid – paiknevad liigestes, lihastes entero- e vistserosensorid – paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule
piirkonnas. Seejuures ärritavad need tasakaalustusvoolud membraani naaberpiirkondi, kutsudes seal esile depolarisatsiooni koos aktsioonipotentsiaali tekkega. Seega nihkub erutus uuele kohale. Muutused toimuvad rakumembraani väga väikesel alal ja kiiresti. Uues erutuskoldes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja seoses sellega saavad alguse uued tasakaalustusvoolud, mis ärritavad raku järgmisi piirkondi ja kannavad erutust edasi. Depolarisatsioonilaine levib aktsioonipotentsiaalide kujul mööda rakumembraani mõlemas suunas. Erutuse leviku seadused. *KUDEDE ANATOOMILISE JA FÜSIOLOOGILISE TERVIKLIKKUSE SEADUS Erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid anatoomilise terviklikkuse tingimustes. Igasugune rakumembraani kahjustus (mehaaniline) põhjustab erutuse leviku häirumise või lakkamise. Samuti on erutuslaine leviku tagamiseks vajalik rakumembraani normaalne funktsionaalne seisund
Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul.
See tähendab seda, et aktiivne ajupiirkond saadab oma impulsse kuhugi x ajupiirkonda ( x ajupiirkonda on mõeldud teadvuse ajupiirkonda, sest selle asukohta ajus veel ei teata ). Mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali ja aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistame närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid.
Neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda, et mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali ja aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistetakse närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid.
annaabi.ee 
