Kordamisküsimused 2014/2015 1. Millised seaduse reguleerivad aktsiiside maksustamist Eestis? ATKEAS ja pakendiaktsiisiseadus 2. Iseloomustage aktsiisi maksu? Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Riiklik maks, Perioodiline ja ühekordne maks, Neutraalsuse põhimõte, Subjektiivne ja objektiivne maks. On lisandatud väärtuse maks 3. Milline on aktsiisi mõiste? Aktsiis on tarbimismaks, millega riik maksustab teatud konkreetset kaubagruppi (kütusel, tubakal, alkoholil, mootorsõidukitel ja alkoholi-ja karastusjoogipakenditele. 4. Mida tähendab, et aktsiisidel on regulatiivne eesmärk? Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisidega kogutakse täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu
Majandus. Palga aste Astme TM% Astme TM Tulumaks Tegelik Palk kätte (eur) kokku tulumaksu % (eur) 0,001-250 0 0 0 0 250 250,01-500 10,00% 25 25 5 475 500,01-1000 20,00% 100 125 12,5 875 1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000) Ma valisin need arvud ning määrad,kuna olemas olevad palga astmed ning astme tulumaksu protsendid vastavad ligikaudu hetkel ühiskonnas tegutsevale suhteliselt madalale majandusseisule. Esimese palga astme arvude vahemik on piisavalt madal,mis jääb tulumaksu nõudvast piirkonnast välja ning ühtlasi ligineb see summa Eesti miinimumpalgale,milleks on...
Majanduse kontrolltöö Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi vähendamine? Alkoholiaktsiis moodustab 3,8% kogu eelarvest. Aktsiisi vähendamine vähendaks riigieelarvesse laekuvat tulu ning suurendaks alkoholi tarbijaskonda, sest selle ostuhind väheseks ja oleks tarbijale vastuvõetavam. Kõikidelt kaupadelt läheb maha käibemaks. Seega laekuks seni alkoholiaktsiisina laekunud raha hoopis käibemaksuna kuna tarbimine suureneb ning sellest tulenevalt saab riik rohkem käibemaksu. Sellisel alkoholiaktsiisi vähendamisel oleks pigem sotsiaalne mõju. Aktsiisi vähendamisega kaasneks suurem tarbimine
Ärieetilise konflikti lahendamine Ärieetika Töö käsitleb eelmisel aastal vastuvõetud riigikogu otsuse üle, mis tekitas ebameeldivusi nii eraisikute, kui ka ettevõtjate seas. Ebaeetilise konflikti alla kuulub aktsiisi tõus, mis käivitus aastast 2016 ning riigikogu plaan on tõsta aktsiisi protsenti iga aastaga. Analüüs 2016 aastal tõsteti kütuseaktsiisi. See mõjutab pea kõiki eestis kodanike ning tõstab hindasid igas valdkonnas. Enam mõjutab aktsiisi tõus trantspordi firmasi, eraisikuid, kes liiguvad ühistrantporidega ja eraisikuid kes sõidavad igapäevaselt maalt linna autoga. Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves
kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal (sh näiteks ka aktsiisilaopidajatel) tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul. AKTSIISIDEKLARATSIOON Aktsiisi deklareeritakse kütuse aktsiisideklaratsiooniga, mis koosneb kolmest
3)Milline on maksumäär - 20%, 9% või 0% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 19 010,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.Aktsiisid 5.1 Alkoholiaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse - Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3)Milline on maksumäär
1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid
Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks.
Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul Aktsiisideklaratsioon koosneb kolmest tabelist A: kõik kütused B: biokütuse ja muu kütuse segud C: tahkekütused Aktsiisist vabastatakse biokütused laevades ja lennukites kasutatav kütus
grammi tükk; 200 sigarit; üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat. Väljapoolt EÜ territooriumi võib reisija Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 40 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Füüsilisele isikule võib saata aktsiisivabalt: 50 sigaretti; 25 sigarillot; 10 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Tubakatoodete aktsiisimäärad Eestis ja EL aktsiisi alammäärad: Määrad Määrad Määrad Toode kroonides eurodes eurodes ELi alammäärad eurodes 2011 2010 1.01.2011 1.01.2012 Fikseeritud määr (1000 525,00 38,35 42,18 64 1000 sigareti kohta, kuid mitte
Maksumäär on 20% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 299 962 931 eurot 5. Milleks sellest tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Aktsiisid: Alkoholiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija. 2. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3. Määrad kroonides Määrad eurodes EL Alkohol Ühik
Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi. 2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia
Hinnang alkoholiaktsiisi tõstmise mõju kohta riigieelarvele põhineb Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadprognoosi makromajanduslikel väljavaadetel. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud 7 miljonit eurot 2013. aastal, 22 miljonit eurot 2014. aastal, 40 miljonit eurot 2015. aastal ja 60 miljonit eurot 2016. aastal. Alkoholiaktsiisi 5% tõstmise tulemusena kasvab inflatsioon 0,12% aastatel 20132016, mis on aktsiisi negatiiivne mõju. Alkoholiaktsiisi tõusuga suurenevad kindlasti riigi tulud ning kui arvestada, et aktsiisi tõus oli 5%, siis peaks ka tulu proportsionaalselt samas määras tõusma. Siiski tõusevad tulud samal määral juhul kui tarbijate hulk jääb samasse suurusjärku, mis oli 2012.a. Tarbijate arvu on siiski suhteliselt raske ennustada, kuna eelnenud majanduslanguse tõttu oli inimestel raske ning tarbimist piirati, samas on viimasel ajal olnud jälle märke majandusolukorra
kogumispensioni süsteemi jaoks Tollimaks- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 28 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega. kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud Aktsiisid- Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Alkoholiaktsiis- Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol.
uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve tulud 2013. aastal . Tubakas /tubakatooted Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10 protsendine tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse sigarettide aktsiisi 10 protsentiga. Maamaksuvabastus Kodualune maa vabastatakse maamaksust ning maksuvabastus toimub automaatselt, teatas rahandusministeerium. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
Kütuse aktssisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennuki petroolbensiin, mootorikütusena kasutatav vedel-ja surugaas,mootoriõli, kerge kütteõli,nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid. Pakendi aktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, Eestisse imporditud ja taas sisseveetud täietud alkoholi- ja karastusjookide pakend. Eestis täidetud pakendilt ja taas sisseveetud pakendilt maksad aktsiisi pakendikasutaja ehk täitja või pakendi taassissevedaja pakendi müümisel, vahetamisel või oma otsatarbeks kasutamisele võtmiseks. Tulude deklareerimine Elektrooniline deklareerimine algab 15.veb . Deklaratsioonide esitamise tähtaeg on 13.märts. Tuludedeklaratsioon tuleb esitatada oma tulude kohta maksu- ja tolliametile. Residendist maksumaksjad, kes on olnud omavahel abielus kogu maksustamiseperioodi võivad esitada ühise deklaratsiooni
Järelevaatus, -valve, -vastamine. järgi – põhjal, alusel. Seaduse, reeglite, uue korra järgi. käsitama – aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve. käsitlema – (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema. käsitsema – käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. maks – (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv summa. Aktsiisi-, käibe-, maa-, sotsiaal-, tulumaks. Maksumaksja. makse – (makse) maksmine; millegi eest tasutav summa. Sisse- ja väljamaksed. Kaardi- ja sularahamaksed. Maksekorraldus, -teatis, -kviitung.
Tööpuudusel on nii kasulikku kui ka kahjulikku mõju. Mina leian, et see põhjustab riigile rohkem kahju kui kasu. Inimestele võib see mõjuda pisut motiveerivalt. Mina arvan, et kõige kahjulikum tegur, mida tööpuudus tekitab on riigi kulutuste tõus. Näiteks kasvab abirahade maksmine töötutele, kellel on vaja ennast millegagi ära elatada. Samal ajal kui töötutest pole riigile mingit kasu, jääb selle poolest riigil käibemaksu ja aktsiisi saamine saamata. Lisaks need inimesed võivad kaotada töötuna olles oma oskused ja teadmised, mis põhjustab selle, et neil on raskem tööd leida. Töötud laostuvad vaimselt, perekonna suhted purunevad ja suureneb kuritegevus. Minu teine seisukoht on, et tööpuudus võib tuua ka kasu. Näiteks inimesed, kellel pole just kõige parem haridus, arendavad ennast lisakoolitustega. Mõned lähevad õppima mõnda uut eriala, millega on neil paremad sansid tööd leida
võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal riigieelarve, kuhu on märgitud riigi kulud ja tulud, parlament kinnitab eelarve, seaduse järgi peab eestis riigieelarve tasakaalus olema, kulud: sotsiaal, tervishoid, haridus ja teadus, sisekord ja õiguskulud, kohalikud maksud: paadimaks, reklaamimaks, maamaks, müügimaks, riiklikud maksud: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, maksud kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250.-, siis saadud summast võtad maha tulumaksu 21% (ümardad ühelisteni), siis lahutad brutopalgast maha tulumaksu ja töökindlustuse ja kogumispensioni. (brutopalk 10000.-, töökindlustus 2,8% 280.-, kogumispension 2% 200
Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö. Alkoholi aktsiisi tõus on pahandanud paljusi eestlasi ja tekitanud pahameelt riigi ning valitsuse suhtes. Maksude tõusu eesmärgi idee on küll õilas, kuid ei aita kaasa alkoholismi vähendamisele. Kui joodikul oleks mõned aastad tagasi olnud raha nii alkoholi kui ka toidu jaoks, siis nüüd saab selle sama raha eest ainult alkoholi, sest kui joodik tahab juua, siis ta joob. Nagu öeldakse, õlu on vedel leib. Sama moodi, kui tavalised inimesed tahavad juua, siis
Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin siis ma näiteks maksan käibemaksu ning see on minu jaoks ka hetkel ainuke maks mida maksma pean. Väärtused on igal inimesel erinevad, kuna kõik inimesed on erineva iseloomuga. Inimesed väärtustavad asju, mis on nende meelest neile olulised. Minu jaoks on olulised perekond, haridus, sõbrad ja usaldus. Aga on veel ka palju teisi väärtusi
Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Oma eelarve on nii riigil, kui ka KOV'l. Riigi eelarve koostab valitsus, eesotsas majandusministriga. Edasi läheb see RK'sse arutamisele. RK peab eelarve vastu võtma käesoleva aasta veebruari lõpuks. Tavaliselt jõuludeks. See võetakse vastu seadusena. Eelarve koosneb kahest osast: kulud - tervishoid, haridus, majandus, keskk.kaitse, sotsiaalne kaitse, riigikaitse, avalik kord tulud - käibe-, tulu-, aktsiisi-, sotsiaalmaks, trahvid, toetused, laenud Riigieelarve jagab raha ministeeriumite vahel. Enim saab sotsiaalministeerium. Riik korjab raha reservfondi, mida kasutatakse ootamatute kulutuste korral. Lisaeelarve koostatakse, kui raha laekub eelarvesse rohkem. Kasutatakse nendes valdkondades, kus enim vajatakse. Eesti eesmärgiks on olnud tasakaalus eelarve. 2013. eelarve on defitsiidiga. Eesti 2013. a. eelarve 7.5 milj. Sellega saab tutvuda Riigi Teataja või meedia kaudu.
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset? 1. Maksta põllumeestele suuremaid toetusi, et nad saaksid kasutada õiged väetisi õigetes kogustes. Tänu sellele jääks ära kevadine sõnnikuhais Tartus ja sellest tulenev reostus. 2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenazöörile väntama. 5
kirjas, et tegemist on tervisele kahjuliku tootega, kuid selle mõtte teostamine sisu edasi ei anna. Seda võib võrrelda medikamentide või tubakatoodete reklaamidega, kus samuti hoiatatakse kaasnevate ohtude ja tagajärgede eest. Selleks, et tarbimist pärssida, saab ära teha nii mõndagi. Meetmed, nagu müügiaja piiramine ja alamvanuse kehtestamine, on andnud küll mõneti tulemust, kuid see ei ole osutunud piisavaks. Üheks lahenduseks on peetud aktsiisi tõstmist, mis kahjuks ei ole sobivaks alternatiiviks - kui müügiletil olevad tooted tunduvad kallid, hakkab jõulisemalt vohama salakaubitsemine, mis toob aga järgnevaid probleeme. Luua tuleks organistatsioone, kes tõsiselt võtavad ette päevakorral oleva probleemi ning leiaks uusi lahendusi, mis suure tõenäosusega rakenduksid ja sihtgrupile edasi kanduksid. Kui teeme õiged valikud, mõtleme enne tegudele asumist, siis hoiame ära ka
Praegune olukord on tõestuseks, et viimased aastad olid meie riigi valitsemiskorras suured augud ja nüüd on see hetk, kus nad välja tulevad.Vilja Savisaar viidab sellele, et uuringute järgi 40% elanikkonnast elab vaeselt, nendest 15% täielikuses vaesuses.Minu arust, need arvud on kohutavad ja see on märk sellest, et koheselt peab hakkama midagi muutma.Meie valitsus on küll püüdnud ümber vaadata lastetoetuste väljamaksmist, suurendada gaasi ja kütuse aktsiisi neljakordselt-"suurepärased ideed".Kui riigivalitsus ei tule toime eelarvega ega oska rahaga umber käia, miks rahvas peab kannatama? Miks me peame maksma oma taskust? See on puhas riigikogu viga, mida nad isegi ei julge tunnistada. Põhiliseks probleemiks on rahva usalduse kaotamine oma riigivalitsejate vastu. Me oleme nii kaua püüdnud olla Euroopa tasemel, kuid praegune mõne aastaga kõike saab ära rikkuda. 2007
tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates. Maksumärkide tellija teatab MTA-le: 1) sigarettide max. Jaehinna Eesti kroonides 0,50 kr täpsusega 2) sigarettide maksumärkide täpse arvu Aktsiisikauba lähetamine on selle: 1) toimetamine väljapoole aktsiisiladu Tubakatoode seaduse mõistes on: 1) sigar 2) sigarillo 3) sigaret 4) suitsetamistubakas 5) närimistubakas Alkoholi tootmine on selle: 1) valmistamine 2) tootmine 3) villimine Aktsiisi maksab: 1) maksuesindaja 2) a.laopidaja 3) a.vabastuse loa omanik 4) võlgnik tolliseadustiku mõistes Ajutist a.vabastust kohaldatakse: 1) a.kauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos 2) a.kauba toimetamisel ühest a.laost teise 3) a.laopidaja poolt imporditava a.kauba toimetamisel a.lattu, 4) peremehetu a. kauba a.lattu toimetamisel Aktsiis makstakse: 1) täiskroonides MTA pangakontole 2) maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi 3) pangakontole, mis kuulub MTA-le A
sõltuvust . Lisaks selle tarbimisel ei tohiks kindlasti istuda autorooli , kuna siis ei tajuta nii hästi sõidukit kui muidu ja see võib lõppeda surmaga . Eestis on viimaste aastate jooksul kasvanud avariide hulk , kus on põhjustajaks olnud joobes sõidukijuht . Rohkesti on arutletud teemadel kuidas alkoholitarbimist saaks vältida või vähendada ja mis peaks sellega ette võtma . Lõplikult seda vältida kindlasti ei saa , sest riik saab sellest aktsiisi ja kauplejad tahavad selle eest raha saada ja seda ei saa eirata ka sellepärast ,et see on inimestele kergesti kättesaadav . Tarbimise vähendamiseks on Eestis toodud ka seadus seoses alkoholi müügiga . Vähendati selle müügiloleku aega , kuna arvati , et see vähendab mingilmääral manustamist . Arvan , et see ei muuda oluliselt midagi kuna soovi korral hangitakse see omale mujalt , kuid samas kindlasti on sellel ka positiivne külg ja usun , et
ELEKTRIAKTSIIS Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Kui käibemaksu võib pidada universaalseks tarbimismaksuks, siis aktsiisid on täiendavateks erimaksudeks käibemaksu kõrval. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2). Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud
teha asju, mida muidu ei julgeks. Ühiskond ei mõista neid hukka, kuigi peaks. Kui neid vaadataks halva pilguga ja mõnitataks, siis nad ei jooks. Trahvid alaealistele alkoholi tarbimise eest on väga väikesed. Lapsed ei kardagi purjus peaga vahele jääda. Nad peavad seda auasjaks, kui politseijaoskonnas käivad ja uhkustavad oma trahvisumma suurusega. Trahvid ja vastutus oma teo eest peaksid olema suuremad. Alkohoolsed joogid peaksid olema kallimad, riik peaks tõstma alkoholi aktsiisi. Alkoholism on suur probleem ja sellele tuleb seada piir. Ennekõike peaksid midagi ette võtma inimesed ise. Ühiskond peab paika panema piirid, ja neid, kes nendest üle astuvad, hukka mõistma.
kui täiskasvanute seas. Mõnedele on mõeldamatu pidada tähtpäevi alkoholivabalt, paraku on see mõte popullarne ka noorte ja alaealiste seas. Väga vähesel määral leidub inimesi, kes on täiskarsklased. Ma arvan, et Eestis peaks piirama alkoholi tarbimist, ma ei tahagi väita,et alkoholi ei tohiks üldse tarbida vaid, et tuleb teha seda mõõdukalt. Ma leian, et siinkohal on kasuks tulnud mõningal määral ka alkoholi ja tubaka aktsiisi tõus, kuna alkoholi hind tõuseb nii kõrgele, siis ei saa paljud endale nii suurtes kogustes alkoholi tarbimist lubada. Inimestel hakkab rahast kahju ja väheneb ka alkoholi tarbimine. Sellest meeletust alkoholitarbimisest võib järeldada, et enamus inimesi ei huvita karskusliikumine ja see on igati ajast ja arust. Vastupidisel juhul oleks ju alkoholi tabimine aastas inimese kohta väiksem ning Eestis tegutseks mitmeid suuremaid ja
(GATT), mille ülesanne oli vähendada protektsionistlikku poliitikat. GATT- põhimõtted: 1. Oma turgu võib kaitsta ainult tollitariifidega, mida hoitakse madalaltasemel (rohkem võivad kaitsta arengumaad) 2. Tariifide ja kaubandustõkete kaotamine ja vähendamine läbirääkimiste teel. 3. Import- ja eksportkaupa tuleb kohelda võrdselt. V.a enamsoodustusleppe korral. 4. Võrdse kohtlemise reegel, kõikidel kaupadel ühesugused maksud. Tollis makstakse aktsiisi ja käibemaksu. GATT- i töö algas läbirääkimiste organ. WTO peakorter on Sveitsis Genfis 1994. a reformiti GATT WO- ks. GATS teenuste ja kaubanduse üldleping TRIPS intellektuaalomandus kaubandusaspektide leping. Peamine WTO eesmärk on soodustada rahvusvahelist kaubandust. *Hea pool: koostöö ja lihtne omavahel kaubelda. *Neg pool: erinevad maksud. Eesti liige alates 13.nov 1999 Kõige suuremad probleemid Eestis *Praegu Daha vool 2001 20...
Saksamaa maksusüsteem Saksamaa kui föderaalse vabariigi makse koguvad keskvalitsus (Bund), liidumaad ja linnavalitsused. Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks
tutvuse tegemiseks ning üldiselt päris eemale sellest ei saadagi. Noores kehas võib alkohol põhjustada tervisehäireid ning alkoholist võidakse saada julgust ka kuritegudeks. Eelnevast loetust võib ju lihtsalt järeldada, et karskusliikumine ei saa olla ka praegu ajast ja arust. See on väga tähtis, sest probleeme, mida lahendada, jagub kindlasti pikaks ajaks. Meie riik on mõningaid muudatusi ka teinud. Näiteks on tunduvalt tõstetud alkoholi aktsiisi, mis on viinud alkoholi hinnad poodides väga kõrgeks. Sellise otsuse üle on vaieldud mitmeti, karskusliikujad arvavad, et alkoholi tarbimine väheneks vaid siis, kui hindu kergitada vähemalt 50%, samas selline otsus aitaks kindlasti kaasa ,,salaviina" toodangule ja müügile ning liigtarvitajad siiski oma joogid kätte saaks ning muudatus tuleb rohkem kahjuks tavatarbijale, kes peale sauna õlut joob. Teine palju kära enda ümber teinud muudatus on öine alkoholi müügikeeld
Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning jätkusuutlik kasutamine eeldab otsustavamat tegutsemist nii riigi kui ka ettevõtete poolt. Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast
Kokkuvõte Referaati tehes sain ma palju teadmisi juurde näiteks mida kõike peab olema pakendil kirjas . Siiani vaatasin aint realiseerimisaegu, nüüd oskan tähelepanu pöörata ka teistele asjadele tähelepanu (koostisosad, neto kogused, säilitamis tingimused, päritolumaa) . Sain teada ka pakendi sedusest ja milliseid jäätmeid sorteerit kse . Alkohoolsete ja karastusjookide pakendeid kasutatakse praegu 70% ulatuses, mis näitab, et joogipakendite kogumine toimib aktsiisi poliitikast tulenevalt . Pakendijäätmete kogumine etteantud taaskasutus määrade saavutamiseks on võimalik siiski riigi, pakendiettevõtjate, omavalitsuste, tarbijate, kaupmeeste ja jäätmekäitlejate koostööst, koguda ja taastöödelda tuleb kõiki pakendeid mitte ainult tühja taarat . Kasutatud materjal http://www.laheda.ee/index.php?id=230 www.taaratark.ee www.envir.ee
Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed Ülesanded Optmajkt1B_11. 1(2p). Kui hinnaga P kauba iga ühiku q pealt makstakse aktsiisi t, siis kauba pakkumisfunktsioon on qS = (P t )/ 2 c (c>0 ). Olgu nõudlusfunktsioon qD = a - P/ 2 (a>0 ). a) Leida tasakaaluhind P* ja tasakaalukogus q*, mis sõltuvad aktsiisist t. b) Leida kogu maksutulu T = t q* maksimaalne väärtus t suhtes. 2(3p). Hinnaga P kauba nõudlusfunktsioon olgu Q = P 1/a (a>0 ). a) Millise a korral on nõudlus väheelastne, ühikelastne või elastne hinna suhtes. b) Näidake, et antud nõudlusfunktsiooni korral tulukuse R = P Q marginaal MR
Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-,
kustutatud ja isu täis 3.Pakend- Värviliste piltidega kaunistatud plekkpurk on silmale ilus vaadata ja kutsub toodet tarbima. Lisaks saab pakendit ümbertöödelda, mis on keskkonna sõbralik. Arvame, et toote hind ja kvaliteet on tasakaalus, kuna siidril on suurepärane pirni maitse, küllaldane kogus ning võrreldes mitte alkohoolsete jookidega on hinnavahe väga marginaalne, seega on hind ja kvaliteet tasakaalus. 8) Alkohooli aktsiisi tõstmine tõstab ka meie toote hinda, mis vähendab toote tarbimist, samuti vahedaks seda ka riiklik regulatsioon, mis keelaks alkoholsete jookide reklaami. 6 2. MÄÄRATLEDA VALITUD TOOTE VÕI TOOTE TOOTJA OTSESED, ÜLDISED JA KAUDSED KONKURENDID Otseseks konkurentidks oon ettevõtted, kes toodavad tooteid samasuguste vajadustega tarbijateke, ehk alkoholi tootjad. Näiteks Saku õlletehas ja Liviko.
sõltuvust autost. Uuemate teede lisandumisega suureneb seal pidevalt liiklus, mingeid alternatiive autole ei ole inimestel siis vaja otsidagi, sest kõik on nii autokeskne. Peale selle on Euroopas veel väga populaarsed lähilennuliinid. Lennuliikluse osakaal transpordis suureneb kogu aeg nig selle tagajärjel paisatakse kasvuhoonegaase kõige ülemistesse atmosfäärikihtidesse, kus nende mõju kliimale on drastiline. Lennukikütuse pealt peavad tulevikus kõik firmad maksma aktsiisi, mille tulud suunatakse keskkonnasäätlikumate tehnoloogiate arendamisse. Lähilennuliinide asemel peab arendama kiirrongide liiklust liidu siseselt. Seega tuleb prioriteete muuta. Läbimurdeid tehakse teaduses iga hetk. On palju uuendusi, mis oleksid keskkonnaprobleemide vastu võideldes väga edukad. Tore on, aga kahjuks ei jõua sellised uuendused kuidagi turule. See on suur investeering ning ka risk omamoodi. Igal juhul peab toetama uuenduslike tehnoloogiate turulepaiskamist
saamine. ● Tehakse tulumaksureform, mis elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust- vähendatatakse oluliselt madalat ja keskmist saavate inimeste tulumaksu. ● Õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiiside tõstmine; kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamine ● Sõiduautode registreerimise tasu kehtestamine vastavalt auto võimsusele. ● Tõstetakse bensiini aktsiisi. ● Maavalitsuste kadumine maakondadest. ● Võrdustatakse e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagatakse e-hääletamise turvalisus ja läbipaistvus. ● Mõtiveeritakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmist kooliõpetajate palga alammäärani. ● Õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast aastaks 2019. ● Tõstetakse koolitoidu hinnad 1 euroni.
aastat. Toetudes viimase aja majanduse elavnemisele on valitsus otsustanud järkjärgult taastada 1999. aastal erandkorras alandatud üksikisiku tulumaksumäära, mis tähendab 2006. aastal 10% suurust tulumaksutõusu. Valitsus plaanib kaotada ajutise 20%-lise tulumaksualanduse täielikult 2007. aastast. Sellele lisandub ka nn residendimaksu taastamine, mis lisab maksukoormusele veel 15%. Peale selle plaanib valitsus tõsta 2006 juunis sigarettide aktsiisi, mis kasvatab sigarettide hinda 20 ehk võrra. Valitsuskabineti viimaseks saavutuseks 2005. aastal oli 2006. a riigieelarve kokkuleppimine, mis on eelnevast 3% väiksem. Jaapani valitsuse tuludest u 50% tuleb maksudest ning 40% riigi võlakirjade emissioonist. Arvestades Jaapani kiiresti vananevat ning vähenevat elanikkonda ning suurt eelarvedefitsiiti (160% SKTst) seisab Jaapanis ees maksutõus ning maksubaasi laiendamine, mida juhib ja analüüsib spetsiaalne Maksukomisjon.
9 , millest 5,02 on aktsiis ja 1,00 käibemaks. Lisaks selle 9 teenimiseks on riigile makstud tulu-ja sotsiaalmaksu ca 6, mis teeb pudeli hinnaks tavakodanikule 15, millest saab riik omale lausa 12. 2018. aastal otsustati tühistada alkoholiaktsiisi tõus aastateks 2019-2020. Seda kas alkoholiaktsiisi ka langetatakse ei otsustata ennem, kui märtsis 2019 valmivad PriceeaterhouseCoopersist Advisorist tellitud analüüsid alkoholipoliitika kohta. Lisaks on ilmselt keeruline hinnata, kas aktsiisi langetamise toob kaasa ka soovitud hinnatõusu või näeb kaubandus selles võimalust suuremat kasumit teenida. Kokkuvõtvalt võib öelda, et alkoholipoliitikaga peaks kindlasti aktiivselt tegelema, sest see on siiski suur probleem meie ühiskonnas, aga pigem peaks tegelema erinevate teavituskampaaniatega, et seeläbi inimeste mõtlemist ja suhtumist alkoholi muuta.. Käsud ja keelud tekitavad pigem ühiskonnas trotsi ja annavad vastupidise efekti.
tegemist siiski kahjuliku harjumusega. Arvan, et tubakatoodete proovimises pole midagi halba, kuid siiski tuleb neisse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega, sest nikotiin on tugevat sõltuvust põhjustav aine. Õnneks on statistikaid jälgides märgata tubakatoodete leviku vähenemist ning usun, et kui jätkatakse inimeste teadlikkuse tõstmist tubaka kahjulikkuse kohta, jätavad paljud teismelised oma esimesed suitsud proovimata. Samuti pooldan riigi poolset tubaka aktsiisi pidevat tõstmist, sest mida kallim on suitsupakk, seda suurem on motivatsioon suitsetamisest loobumiseks. Lõpetuseks pean oluliseks mainida, et noored on meie tulevik ja seega tuleks erilist tähelepanu pöörata just esmasele preventsioonile, et vältida suitsetamise edaspidist levikut ning sellega kindlustada jätkusuutlik ühiskond. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Milvi Moksi loengumaterjal 2. Sõltuvusest vabaks. (2011). Tervisearengu Instituut http://www.terviseinfo
edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata II 7) suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse infrastruktuuri arendamisse;
omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. * Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on alates 01.01.2013 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta. * Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad töötuskindlustusmaksete määrad: töötaja makse 2% (varem 2,8%) ja tööandja makse 1% (varem 1,4%). * Sotsiaalmaksu kuumäär on 2013. aastal 290 eurot. Kuumäärale vastav tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on 95,70 eurot kuus. Kuumäärale vastav FIE sotsiaalmaks on 287,10 eurot kvartalis ja 1148,40 eurot aastas.
Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord Eestis müüdava gaasi järgi jättes katla kasuteguri ja hoone energiavajaduse samaks) ning hind koos võrgutasude, aktsiisi ja käibemaksuga. Need väärtused leiate AS Eesti Gaas kodulehelt. Küttevõimsus vajalik kompenseerimaks soojuskadu läbi keldri lae Ukeldrilagi 0.36 2 2 Akeldrilagi 61 12.5 Akeldrilagi = 762.5 ttuba 17 tkelder 7 3
d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d
Ekstensiivne põllumajandus Suur maa ala, palju tööjõudu, vähe masinaid ja vähe väetisi Intensiivne põllumajandus väike maa ala, palju kapitali, vähe tööjõudu, rohkelt väetisi Põllumajanduspoliitika põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Ekspordimaksud Et riiki rohkem kodumaist kaupa jääks või siis kohati vastupidi, makstakse peale, et eksporditaks ja maailmaturul läbilöödaks Impordimaksud aktsiisi, käibe, tollimaks jne. Lisaks veel erinevad tolliteenused. Kaitsetollid võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu Tootmise vormid Talus traditsiooniline tootmisüksus Spetsialiseeritud suurtalud spetsialiseeritud kitsale harule Rantsod Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne Loomavabrikud intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus
Sotsiaalmaks 33%pensioni, tervishoid Raskeveokimaks (2004) riigi poolt kehtestatud Maksustades lähtutakse kahest põhimõttest: · Turuosaliste maksustamine ühishüvede aluses · Turuosaliste maksustamine tegeliku maksevõime järgi Valitsusel on õigus kehtestada maksusoodustusi või maksulisasid. Makse jaotatakse kahel viisi: · I VIIS o Otsesed, mida kogub maksuamet maksumaksjatelt (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks) · II VIIS o Üldriiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kohalikud maksud (maamaks) Maksumäärad (süsteemid): 1. Progressiivne st et maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga 2. Regressiivne st et tulude suurenedes maksustatav osa väheneb 3. Proportsionaalne maks st et maksumäär ei sõltu tulude suurusest Riigi eelarve On riigi plaan, mille alusel kasutatakse raha
käesoleva seaduse §le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). § 85. Maksudeklaratsioon (1) Maksudeklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) on tulu, käibe, aktsiisi, tolli, sotsiaalmaksu ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. (2) Deklaratsioonile lisatakse dokumendid, mille esitamine on ette nähtud seaduse või määrusega. (3) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.
annaabi.ee 
