Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

optimeerimine majanduses 1kt vastused variant B (1)

4 HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed
Ülesanded
Optmajkt1B_11. 1(2p). Kui hinnaga P kauba iga ühiku q pealt makstakse aktsiisi t, siis kauba pakkumisfunktsioon on
qS = (P – t )/ 2 – c (c>0 ). Olgu nõudlusfunktsioon qD = a - P/ 2 (a>0 ). a) Leida tasakaaluhind P* ja tasakaalukogus q*, mis sõltuvad aktsiisist t. b) Leida kogu maksutulu T = t q* maksimaalne väärtus t suhtes.
2(3p). Hinnaga P kauba nõudlusfunktsioon olgu Q = P –1/a (a>0 ). a) Millise a korral on nõudlus väheelastne, ühikelastne või elastne hinna suhtes. b) Näidake, et antud nõudlusfunktsiooni korral tulukuse R = P Q marginaal MR
( Q suhtes) rahuldab seost MR = P (1 + 1/ (Q; P ) )
3(3p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 – p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + 4 p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke “ämblikuvõrgu” analüüsi. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips .
4(6p). Käsitlege Cournot ’ duopoli mudelit juhul TCi =( c / i ) q i (i = 1, 2 ). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q2* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus.
5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 4 Q –1/ 4 ja tema toodangufunktsioon on Q = L 1/3 K 2/3, kusjuures tööjõu L palgamäär on w ning kapitali K hinnamäär on r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi. c) Sõnastage r ja w kohta tingimus, mille korral L *= K * .
Vihjed/vastused
  • Tasakaal (optimum) on juhul q S = q D , millest saate P* = a + c + t / 2 ja edasi q* = a – P*/ 2 . Maksutulu T on maksimaalne (ikka tuletise abil), kui t* = a - c ja küsiti maksutulu maksimaalset väärtust, mis on
    T = t* q* = (a - c ) 2 / 4 .
  • a) Tuleb leida (Q; P ) = - 1/ a ja uurida selle absoluutväärtust. b) R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) tähendab tuletist dR / dQ ja need tulemused vaja kombineerida nõudlusfunktsiooniga Q = P –1/a .
  • Tähtis tasakaaluvõrrand on S n + 1 = D n + 1 , kuhu asendatakse nõudlusfunktsioon ja pakkumisfunktsioon. Tähiseid K, L, A, jne loengust ei saa siin kasutada ! Asendades saadakse diferentsvõrrand muutujate p n (mõelge x-le) ja p n+1 (mõelge y-le) suhtes. See võrrand määrab “ämblikuvõrgu” analüüsi joonisel joone I-ses veerandis, antud juhul ellipsi. Kui diferentsvõrrandis n -> , siis p n -> p* (kui see eksisteerib !) ja ka p n+1 -> p* . Nii saate p* = 0.894…
  • Firma i kasum on Π i = TR i - TC i = (a – b (q 1 + q 2)) q i - ( c / i ) q i (i = 1, 2). Mõlemal juhul kirjutage eraldi välja. Tuletis d Π 2 /d q 2 = 0 annab vastumõju võrrandi (R 2) , antud juhul q 2 = (a – b q 1 – c / 2 ) / ( 2 b) .Analoogiliselt saate (R 1) . Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 2* =a / (3 b ) ja
    q 1* =(2 a –3 c ) / (6 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus
    q 2* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega “kulumarginaali c muutmine ei muuda teise firma optimaalset tootmiskogust q 1* ”.
    5. Monopolisti toodang mõjutab turuhinda P nõudlusfunktsiooniga P = 4 Q –1/ 4 . Monopolisti kasum on
    Π = TR - TC = P Q – w L – r K = [pärast asendusi ]=4 L 1 / 4 K 1 / 2 – w L – r K . Kasumi Π maksimeerimine on mat-se analüüsi II keeles lokaalse ekstreemumi leidmine. Osatuletiste nulliga võrdsustamisel saate võrrandisüsteemi
    K 1 / 2/ L 3 / 4 = w , 2 L 1 / 4/ K 1 / 2 = r . Saadud süsteem on peaaegu alati teatud mõttes sümmeetriline, mis võimaldab kasutada erivõtteid, näiteks võrrandite jagamist/korrutamist. Antud süsteemi on lihtne lahendada vahetu asendusmeetodiga (jagamisel/korrutamisel tuleb lõpuks ka asendada !). I-st saame K 1 / 2 = w L 3 / 4 ning asendades II-e saame 2 L 1 / 4= r w L 3 / 4 , millest L = L* = 4 / (r2 w 2 ). Vahetulemusest K 1 / 2 = w L 3 / 4 saame
    K* = 8 / (r 3 w ). Hesse maatriksit tuleb tegelikult uurida punktis (L*, K* ), kuid vahel on praktilisem alustada üldkujul. Siin ülemine nurgaelement on (- 3/ 4) K 1 / 2 L - 7 /4 ja det H = (1/ 2) K - 1 L - 3 / 2 > 0 ja seega tõesti maksimum . Tingimus L *= K * kehtib, kui r = 2 w .
  • optimeerimine majanduses 1kt vastused variant B #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor qwed Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Optimeerimine majanduses 1kt vastused
    1
    rtf

    Optimeerimine majanduses 1kt vastused

    Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed Ülesanded Optmajkt1A_11 1(2p). Firma kulufunktsioon on C = a q 3 + 3 q 2 + 3 q . Kuidas sõltub marginaalkulu parameetri a muu- tumisest ? Millise a korral on marginaalkulu alati mittenegatiivne? Tehke marginaalkulu graafik a = ¾ ja q > 0 korral. 2(2p). . Näidake, et y = 1 / ln (a / x ) (a > 0, x > 0) jaoks elastsus (y; x ) = y. Millise y korral (y; x ) = x ? 3(4p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 ­ 4 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. d) Hinnast p 0 = 1 lähtudes leida kolm järgmist hinda. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul diferentsvõrrandis TC i = (i c ) q i (i = 1, 2). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q1* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 3 Q ­1/2

    Optimeerimine majanduses
    Majandusmatemaatika
    78
    pdf

    Majandusmatemaatika

    MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Raamatupidamise alused
    Majandusmatemaatika teooriaküsimused
    10
    docx

    Majandusmatemaatika teooriaküsimused

    3. Milline on tuletise geomeetriline tähendus? Funktsiooni tuletist võib antud punktis tõlgendada, kui selle funktsiooni graafiku tõusu antud punktis. = tan 4. Mis on funktsiooni diferentsiaal? Diferentsiaali geomeetriline tähendus? Funktsiooni diferentsiaaliks nimetatakse korrutist f´(x)x. dy=f´(x)x dy=MK MK = tan*x=f´(x)x TEOORIAKÜSIMUSED nr 3 1. Selgitada tuletise majanduslikku tähendust. Tuletise asemel kasutatakse majanduses mõistet: lisand ehk piirsuurus ehk marginaal. Tuletis väljendab teatud majandusliku objekti või majandusliku protsessi muutumise kiirust, mis võib sõltuvuses olla mõnest majanduslikust muutujast. Näitab argumendi väikese muutusena selle üheühikulist muutust. 2. Mis on marginaalsuurus? Mida tähendab, et marginaalkulu on 15 krooni? Mida tähendab, et marginaaltulu on 10eurot? Mida tähendab, et marginaalkasum on 30?

    Majandusmatemaatika
    Majandusmatemaatika teooriaküsimused eksamiks
    16
    doc

    Majandusmatemaatika teooriaküsimused eksamiks

    müüma. Teooriaküsimused nr. 2 1. Defineerida funktsiooni pidevus. Too näiteid pidevatest ja mittepidevatest funktsioonidest. 2. Defineerida tuletis. 4. Mis on funktsiooni diferentsiaal? Diferentsiaali geomeetriline tähendus? Teooriaküsimused nr.3 1. Selgitada tuletise majanduslikku tähendust. Tuletise asemel kasutatakse majanduses mõistet: lisand ehk piirsuurus ehk marginaal. Tuletis väljendab teatud majanduslikku objekti või majandusliku protsessi muutumise kiirust, mis võib sõltuvuses olla mõnest majanduslikust muutujast. Näitab argumendi väikese muutusena selle üheühikulist muutust. 2. Mis on marginalsuurus? Mida tähendab, et marginaalkulu on 15 krooni? Mida tähendab, et marginaaltulu on 10 eurot? Mida tähendab, et marginalkasum on 30?

    Majandusmatemaatika
    Majandusmatemaatika teooria
    7
    docx

    Majandusmatemaatika teooria

    tegurid on funktsiooni tuletis kohal x ja argumendi muut. Korrutist f'(x) x nimetatakse funktsiooni y=f(x) diferentsiaaliks ja tähistatakse sümboliga dy, st dy=f'(x) x Geomeetriliselt kujutab funktsiooni diferentsiaal graafiku puutuja ordinaadi muutu. Kuna siis täisnurksest kolmnurgast : Väikese argumendi muudu x korral . 14. Selgitada tuletise majanduslikku tähendust. Tuletise asemel kasutatakse majanduses mõistet lisand- ehk piirsuurus ehk marginaal. Tuletis on siin tõlgendatav teatud majandusliku objekti või majandusliku protsessi muutumise kiirusena, mis ei pruugi olla sõltuvuses ajast, vaid mõnest muust majanduslikust muutujast (hind, toodangu maht). Samas peab mainima, et alati pole tuletise kasutamine selle sõnasõnalises tähenduses võimalik, kuna majanduslikke objekte saab jagada kaduvväikesteks osadeks sageli vaid mõtteliselt (sendid). Seepärast ei

    Majandusmatemaatika
    Turu tasakaal
    14
    pdf

    Turu tasakaal

    10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Turu tasakaal TURU TASAKAAL Kanname nõudlus- ja pakkumiskõverad ühele joonisele: 1 10.02.2014 TURU TASAKAAL Turu tasakaal ­ nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Hinda p*, mille puhul nõutav kogus võrdub pakutava kogusega, nimetatakse tasakaaluhinnaks (equilibrium price). Vastavat kauba kogust q* nimetatakse tasakaalukoguseks (equilibrium quantity). TURU TASAKAAL ülejääk puudujääk Ülejääk ­ pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit ­ nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb;

    Mikro ja makroökonoomika
    Majandusmatemaatika-- Ühe muutuja funktsioonid 2
    4
    pdf

    Majandusmatemaatika - Ühe muutuja funktsioonid 2

    Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida püsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka tooteühiku hind. Q Lahendus: M C = C (Q) = 4 + 100 . M C(8) = 4.08. Toodangu suurendamisel kaheksast tooteühikust üheksa tooteühikuni suurenevad kulud 4.08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20

    Majandusmatemaatika
    Majandusmatemaatika I eksam
    18
    docx

    Majandusmatemaatika I eksam

    f(x*)=f`(x*)(x - x*) Mis on funktsiooni diferentsiaal? Diferentsiaali geomeetriline Funktsiooni diferentsiaaliks nimetatakse funktsiooni tähendus. tuletise ja argumendi diferentsiaali korrutist ja tähistatakse dy Selgitada tuletise majanduslikku Mõiste tuletis asemel kasutatakse tähendust. majanduses mõistet lisand- ehk piirsuurus ehk marginaal. Tuletis on siin tõlgendatav teatud majandusliku objekti või majandusliku protsessi muutumise kiirusena. Mis on marginalsuurus? Olgu majandusnäitaja y mingi teise majandusnäitaja x funktsioon, st y = f(x), siis nimetatakse

    Töökeskkond ja ergonoomika




    Kommentaarid (1)

    bluesky profiilipilt
    bluesky: Kahjuks oli just minujaoks problemaatilisel ülesandel ainult vihje antud mitte lahendust.
    18:55 06-10-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun