Spetsiifiliste õpiraskuste definitsioonid Õpiraskused on ajutalitluse või ajustruktuuri neurobioloogilised kõrvalekalded, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega ning mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutusoskuste valdkonnas (Kõrgesaar 2002). Mamen (2007) lähtub õpiraskuste selgituses pedagoogilisest vaatenurgast, rõhutades, et õpiraskus on konkreetse psühholoogilise protsessi, mis on tulemuslik õppimise aluseks,
Üldjuhul mõjutab alkoholi tarbimine naisi rohkem, sest naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seepärast tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol mõjutab närvisüsteemi ja seda seostatakse mitmete närvisüsteemi haigustega. Tarvitades alkoholi, väheneb kesknärvisüsteemi aktiivsus ja see ei talitle enam normaalselt. Tiheda alkoholi pruukimise tulemusena süvenevad ajutalitluse häired ning põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholijoobes inimeste käitumises, liigutustes ja tujukuses on lihtne märgata muutusi. Tihti võivad inimesed muutuda agressiivseks ja depressiivseks. Alkoholi liigselt pruukides, suureneb südame- ja veresoonkonna haiguste oht. Pidev ja pikajaaline alkoholi tarbimine võib põhjustada kõrgvererõhutõbi, seda eriti meeste seas. Samuti on südamerütmihäirete oht. Arütmia võib äärmisel juhul põhjustada äkksurma.
ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus.
· Võimetus vastuvõetud infot õppida Sünaps- kohad kus ühe neuroni neuriit puutub kokku jargmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulssi edasi järgmistele rakkudele · Vananemisest tingitud mäluhäired Mälukaotus- info kadumine mälust ajutalitluse häirumise eelneva perioodi kohta Millised vananemisega seotud protsessid toimuvad närvisüsteemis`? Sünaptiline summatsioon- protsess, milles närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali.Jagunevad: · Ateroskleroosi ohu suurenemine (veresoonte lupjumine)
monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon mutantsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas
pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju
Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam selliselt nagu on kohane normaalsele ajule. Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne: -Kõrgvererõhutõbi. Kuigi alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab hoopis vererõhu tõusu. -Südame rütmihäired. Ühekordne suurtes kogustes või pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südame rütmihäireid ka tervetel inimestel.
Vastavalt häirub ka närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 9. Kuidas avalduvad ööpäevarütmid (biorütmid) inimesel? – Pulss, vererõhk, vaimse aktiivsuse periood, ainevahetuse kiirus, veresoonte ahenemine/laienemine. – Mõisted: bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale ning erutust ei teki sensoorne mälu – aju võtab info vastu ja seejärel kustutab kohe, salvestamine automaatselt tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on piiratud sisendsignaalide hulgaga, kestab alla ühe sekundi primaarne mälu – infot salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise
vähendab alkohol ärevust ja tekitab eufooriat. Seetõttu kasutatakse alkoholi sageli selleks, et end lõdvestada ja argipäevast välja lülitada. · Ärevus ja käitumishäiretega inimesed tarvitavad mõnikord alkoholi toimetulekut häiriva ärevustunde vähendamiseks. · Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja kesknärvisüsteem ei funktsioneeri enam normaalselt. · Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. · Alkoholist tajutav abi lõõgastumisel ja pingete maandamisel on ajutine ilming, mis läheb tegelikkuses kogu organismile kalliks maksma. · Alkoholi tarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses. · Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks.
mis juhib tahtele alluvaid tegevusi ja vegetatiivseks, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte tööd). Närvisüsteemi väikseim osa on neuron ehk närvirakk. (Grünthal-Drell, 2016) 2.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese närvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam selliselt nagu on kohane normaalsele ajule. Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alljärgnevalt on loetletud alkoholi põhiline mõju närvisüsteemile: 1. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks
Seljaajus asetseb hallollus seespool ja valgeollus väljaspool, peaajus on ka hallollus kohati väljaspool (näiteks suuraju koor). Veel on peaajus mõningad nn tuumad, mis kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid närvirakkude kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi nimetatakse aga ganglionideks. Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega. Vereringe häirete puhul tekivad mitmesugused ajutalitluse (ja paljude elundite) häired. Närvid on närvikiudude kimbud - tunde-, motoorsed- ja seganärvid. Mitmesugused mehaanilised, optilised, elektrilised, termilised, keemilised ja osmootsed muutused välis- vôi sisekeskkonnas môjuvad vastavatele retseptoritele ärritajatena ja kutsuvad esile erutusimpulsi tekke ja leviku. Ärritus avaldub retseptorrakkudel elektrilaengute muutusena, selle suurus sôltub ärritaja tugevusest, intensiivsusest
1996 dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005 dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias Samuel Kirk ja James Gallagher (1963): lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust. Tänapäeval: ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused: Vastuvõtmise raskused Visuaalse taju häire ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna. Lapsed ajavad segamini sarnased tähed
1) Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. 2) Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. 3) Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. AJUPÕRUTUS Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: 10 1) Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. 2) Jälgi hingamist ja pulssi. 3) Kontrolli teadvuse taset. 4) Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. 5) Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla
Seda protsessi nimetatakse postsünaptiliseks pidurduseks. 8. Kuidas mõjutavad närviülekannet alkohol ja nikotiin? Alkohol ja nikotiin mõjutavad närviülekannet ergutavalt. 9. Mille tagajärjel võib tekkida mälukaotus? Mis see on? Mälukaotus võib tekkida näiteks ajupõrutuse, ajurabanduse või elektrisoki tagajärjel. Mälukaotus on informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse tagajärjel. Õ. lk. 107-112 1. Mis määrab naha-, juukse- ja silmavärvuse? Naha-, juukse- ja silmavärvuse määrab pigmendi melaniin olemasolu. 2. Mis tunnused on muutumatud sünnist surmani? Sünnist surmani on muutumatud näiteks vererühmad ja sõrmejäljed. 3. Nimeta melaniini kaks põhitüüpi ning omakorda nende alatüübid! Eumelaniin must ja pruun Feomelaniin punane või kollane 4
mis uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; PSÜHHOBIOLOOGIA, mis on bioloogilise ja psüühilise vahekorra kõiki aspekte ühendav interdistsiplinaarne valdkond, oannes peamise rõhuasetuse psühholoogia ja käitumisteaduste evolutsioonilisele, geneetilisele ja kohastumuslikule aspektile; NEUROPSÜHHOLOOGIA – ajukahjustusega inimeste käitumise ja psüühiliste protsesside uurimise põhjal tehakse tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi ja töötatakse välja neuroloogilise diagnostika ja rehabilitatsiooni meetodeid. Peamised RAKENDUSLIKUMA ORIENTATSIOONIGA PSÜHHOLOOGIAHARUD: mõtestatakse lahti inimeste kaudu: ÕIGUSPSÜHHOLOOGIA, KOHTUPSÜHHOLOOGIA, TÖÖSTUSPSÜHHOLOOGIA, KLIINILINE JA MEDITSIINIPSÜHHOLOOGIA, PATOPSÜHHOLOOGIA, PSÜHHOTERAAPIA, PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA, MILITAARPSÜHHOLOOGIA, PERSONALI- JA KUTSEPSÜHHOLOOGIA, ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA, REKLAAMI- JA
rauaga - hemokromatoos - raud imendub liiga hästi, tekib raua üleküllus organismis, kannatavad maks, süda, nahk, neerud jne. Eeskätt meestel, kuna naistel eraldub suguküpsuseas verega ise. 5. lämmastikalused - podagra - esineb ainult meestel, avaldub kõrges kusihappe soolade sisalduses. Kusihape on kofeiiniga sarnane molekul, seega ajutöö on edukas. Kusihappe soolade ladestumine liigestesse, mis tekitab valu ja jäikust. 6. heem - porfüüria - ajutalitluse perioodiline häirumine, intensiivne karvakasv, selle käivitab päeva- ja kuuvalgus. Suguliitelised geenmutatsioonid X-liitelised 1. dominantsed 2. retsessiivsed Y-liitelised X-liitelised dominantsed- sagedamini naistel 1. pruun hambaemail 2. kaltsiumi-fosfori tasakaalu häirumine veres - vitamiin Dst sõltumatu. Krambihood, luud haprad jne. X-liitelised retsessiivsed - sagedamini meestel 1. daltonism - värvipimedus 2. hemofiilia ehk veritsustõbi
o Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (psühholoogia ABC) o Psühhofüsioloogia - uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ja käitumise füsioloogilisi aluseid o Neuropsühholoogia - ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev teadusharu o Sotsiaalpsühholoogia - suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru o Arengupsühholoogia - tegeleb arenguliste muutuste uurimisega 2. Rakenduslikuma orientatsiooniga harud - spetsialiseerutakse kindlale valdkonnale, toimub uurimine ja otsene töö inimestega (nõustamine, psühholoogilise abi andmine)
patopsühholoogia, psühhoteraapia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogia, personali- ja kutsepsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, reklaami- ja tarbijapüshholoogia (kaubanduspsühholoogia), eripsühholoogia (füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia), sprodipsühholoogia Neuropsühholoogia – ajukahjustustega inimeste käitumise ja psüühiliste protsesside uurimine (katsed tervete inimeste ajutalitluse kohta) Patopsühholoogia ja psühhiaatria – tegeleb vaimsete haigustega ja vaimuhaigustega 1.5 Psüühika bioloogilised alused me ei tunneta füsioloogilisi protsesse, vaid nende vaimseid tagajärgi NÄRVISÜSTEEMI (NS) ALLSÜSTEEMID: somaatiline NS 1) juhib organite välist, kehalist tegevust, vahendab välismaailma tajumist tsentraalne osa 2) koosneb pea- ja seljaajust (kõige olulisemad psüühikaprotsesside kontrolli organid)
Pikaealisus on isendi kõrge kohastumuse näitaja, mis tõestab ka organismi kõrget resistentsust erinevate patogeensete tegurite suhtes. Eluea pikkust mõjutavad oluliselt haigused. Osa haigusi on seotud isendi vananemisega, osa aga mitte. 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? (1) DNA replikatsioonivigade teooria; (2) DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teooria; (3) vabade radikaalide teooria; (4) ajutalitluse häirumise teooria; (5) immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke). 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvus on tingitud põhiliselt ühe pigmendi – melaniini, omadustest. Melaniin moodustub aminohappest türosiin, mis läbib pika rea biokeemilisi reaktsioone, mis kõik mõjutavad karva värvust. eumelaniin – must või pruun pigment, feomelaniin – kollane või punane pigment 77
teiste liikide väljasuremist Inimese evolutsioon Inimese süstemaatiline kuuluvus: Liik: Mõistusega inimene Perekond: Inimene Sugukond: Inimlased Selts: Primaadid (Esikloomad) Klass: Imetajad Hõimkond: Keelikloomad Riik: Loomariik Inimese bioloogiline evolutsioon: 1) Bipedalism Kahel jalal liikumine: o + Vabanenud esijäsemed võimaldasid järglaste kaasaskandmist o + Sai aktiivselt toitu hankida ja jagada o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus
7. Tegutsemisjuhised ja esmaabi 9 · Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. · Kata kannatanu soojalt! · Rahusta kannatanut! · Helista 112! · Ära anna kannatanule süüa ega juua! · Ära vii külma higiga kaetud kannatanut oma transpordiga haiglasse! TEADVUSHÄIRED 1. Põhjused Teadvushäirete põhjuseks on ajutalitluse häired. Teadvushäireid põhjustavad vigastused (ajupõrutus, ajuvapustus, koljusisesed verevalumid), äkkhaigestumised (epilepsiahoog, suhkrutõbi, ajurabandus, ajuverevalum, hingamis- ja vereringe puudulikkusest tingitud hapnikupuudus), mürgistused, alkohol. · Minestus ei ole teadvuse häire! 2. Tegutsemisjuhised Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline: Ei saa likvideerida põhjust. Ei saa likvideerida teadvuse häiret. Oluline on säilitada elutähtsad funktsioonid.
2. Kliiniline surm teadvuse puudus, südametöö, hingamine, refleksid. Rakud on elus. Keskmiselt 5 minutit. Kliiniline surm lüheneb kuumas keskkonnas, pikeneb jahedas. Vajalik elustamine e. reanimatsioon: a. Elustamine õnnestub b. Osaliselt õnnestub inimene jääb kestvasse vegetatiivsesse seisundisse. Ajukoore rakud on hukkunud, kuid ürgsed aju osad on elus. Inimene on teadvuseta, kadunud on kõik kõrgema ajutalitluse võimalused. Pika hoolduse korral saavad need inimesed selles seisundis püsida aastaid. c. Ei õnnestu bioloogiline surm. 3. Bioloogiline surm a) haiglaolukord ajusurm võrdub bioloogiline surm. Vajalik intensiivravis. EEG elektroentsefalogramm selgitab aju surma sama põhimõte nagu EKG-l. hetkel millal inimene on bioloogilises surmas, tohib võtta talt elundeid, kui ta on selleks loa andnud.
minna aga tal pole kohustust tulemust/vastust koolile anda. III TASAND (kui kool palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutusi. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi. Komisjon võib anda ka suunitlusi, milleks kool ei ole võimeline. Miks minna uuringutele? Neurobioloogiline käsitlus: õpiraskusi põhjustab...ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustena mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktureerimine Meenutamine ja arutlemine 14 Vaimse tegevuse organiseerimine Taust ei pruugi olla meditsiiniline, võib olla seotud ka koduga. Sotsiaalse ja akadeemilise kompetentsuse vaheline seos? Kaks käsitlust: 1
lapsevanem pole nõus või ta pole nõus avaldama uuringute tulemusi; kui on nõus, siis uuring avaldatakse nõustamiskomisjonile, kes pakub välja edasised sammud kui lapsevanem pole nõus, siis tuleb kokkusaamisi kokku leppida ja arvamusi muuta nt ,,mu laps pole loll, osab õppida küll, tal pole LÕKi vaja Neurobioloogiline käsitlus- õpiraskusi põhjustab ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustega mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktueerimine Meenutamine ja arutlemine Vaimse tegevuse organiseerimine Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kaheks: 1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma
See piirkond koordineerib somatosensoorset tundlikkust ja nägemist, aga integreerib neid tundlikkuse liike liikumisega. Kolm suurt ajukoore ala asuvad väljaspool primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaarseid alasid, neid nimetatakse assotsiatsiooni aladeks. Primaatidel võtavad need enda alla kõige suurema osa ajukoorest. Nende põhifunktsiooniks on integreerida väga erinevat informatsiooni sihipäraseks tegevuseks ja nad on erineval määral seotud kolme põhilise ajutalitluse kontrolliga - 21 need on tajumine, liikumine ja motivatsioonid. Parieto-temporo-oktsipitaalne assotsiatsiooni koor - nagu nimetuski ütleb asub ta kolme ajukoore sagara vahel. Antud piirkond on seotud kõrgemate tajumisfunktsioonidega - somatosensoorne tundlikkus, kuulmine, nägemine, nendest esmastest aladest pärinevat informatsiooni kombineeritakse assotsiatsiooni koores, et saada keerukaid tajusid
* suguküpsuse saabumine – mida hiljem, seda pikem eluiga * haigused 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? DNA replikatsioonivigade teooria - somaatilised mutatsioonid kuhjuvad organismis. DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teoora – tekkinud põikõmblused ei võimalda pidevalt toimuvat ensümaatilist DNA reparatsiooni vabade radikaalide teooria – kahjulikud vabad radikaalid tekivad vananevates rakkudes. ajutalitluse häirumise teooria – ainevahetus häirub hüpotalamuse ja hüpofüüsi tõttu immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke) – vananevad lümfotsüüdid ründavad kehaomaseid biopolümeere. Vähi ja autoimmuunhaiguste teke. 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvust määrab pigment melaniin, täpsemalt melaniinigraanulite olemasolu karvas ja nende sisaldis
sünnikaal *hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte) Sünnijärgsed: *aju-infektsioonid (bakteriaalne meningiit) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!) TEGELIKULT LAPS POLE MILLESKI SÜÜDI Ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogiline hälve, mis seostub taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest
Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. AJUPÕRUTUS Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus
· Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. Ajupõrutus Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. · Jälgi hingamist ja pulssi. · Kontrolli teadvuse taset. · Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. · Kutsu kiirabi. Kutsu kindlasti kohe kiirabi kui: · Jutt on segane · Tekivad teadvuse häired · Silma pupillid on erineva suurusega · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB
Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Oktsipitaalsagar e kuklasagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. · Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud? Tähendab, et ,,ülesanded" paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. · Kuidas suhtlevad närvirakud? Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest. Närvirakud suhtlevad omavahel keemiliselt. Rakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud. Keemilised elemendid
Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Makroevolutsioon - ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makrofossiil - kivistunud organismid või nende osad, mis on vaadeldavad palja silmaga. Mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon. Mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel. Mandunud elund (vestigiaalne elund e. Vestiigium ka rudimendid) - evolutsioonilis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Matriitsreaktsioon - ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks.
Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC); 2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu; 4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia;
A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC); 2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu; 4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia;
annaabi.ee 
