Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju: q reguleerib ainevahetust, PEAAJU q reguleerib paljunemist, q reguleerib kehatemperatuuri. q Aju peamine informatsioonikeskus: § teadete vastuvõtmine § sorteerimine § koordineerimine Vaheaju HÜPOTALAMUS v Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. v Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. v Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. v Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju: q Teiste motoorsete keskuste
kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Bioloogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne
definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu on selline huvitav, müstiline ja kindasti väga keerukas asi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omakorda seotud aju eri osadega. Mälusüsteemide rohkus tagab selle, et kui inimese mingisugune ajupiirkond kahjustada saab, siis eiole ta täielikult mälust ilma, vaid tema üks mälusüsteemidest on kas ajutiselt või pöördumatult rivist väljas. Kõige vanem mäluliikide eristus pärineb 19. sajandist, selle alusel jaotatakse mälu lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Tänapäeval on viimase 30 aasta uuringute põhjal veel avastatud, et eristatada võiks ka semantilist, episoodilist, protseduurilist ning eksplitsiitset mälu ja implitsiitset mälu.
vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
tule kõne allagi, et kukutakse või avariisse satutakse. Selline mõtteviis on väär, sest isegi jalgratturid, kelle tööks on jalgrattasõit, ka nemad kukuvad ja kas meil oleks siis üldse enam rattasportlasi kui neil kiivreid poleks. Kiiver kaitseb kukkudes meie kõige tähtsamat kehaosa pead. Alati ei põhjusta kukkumine just surma, aga kui vigastada pead, võib jääda halvatuks, pimedaks, kõnevõimetuks või mis iganes vaegusega, oleneb milline ajupiirkond kõige enam vigastada saab. Jääda halvatuks on peaaegu sama hea kui olla surnud, kuna elu pole enam täiuslik, seega jääb üle kasutada kiivrit alati kui jalgratta selga istuda. Ma ei saa sellistest inimestest aru, kes kasutavad kiivrit vaid selleks, et mitte politseilt trahvi saada. Kas siis üldse ei mõelda enda elule? See on kohutav mõtteviis. Paljud ei kanna kiivrit ka sellepärast, kuna see näeb tobe välja, näiteks linnapreilid arvavad nii
värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. 5
Nad hakkavad varem rääkima ja nende sõnavara on kooli minnes suurem kui poistel. Tüdrukud kohanevad kooliga kergemini, õpivad kiiremini lugema ja kirjutama. On teada, et tüdrukutele on tähtsad teadmised ja hinded, poistele aga see, mida teadmistega peale hakata, miks on midagi vaja teada ja osata. Poisid saavad koolis 70% halvimatest, tüdrukud 60% parematest hinnetest. Poisid on lugemises ja kirjutamises tüdrukutest poolteist aastat taga, neil on rohkem õpiraskusi, kuna nende ajupiirkond töötab ebavõrdse koormusega. Arvutamisoskuselt on aga poisid tüdrukutest üldiselt üle, nad on matemaatilise mõtlemise ülesannetes kindlalt paremad. Poisid vajavad 8 tunnis rohkem tähelepanu, aktiivseid tegevusi ja omavahelist suhtlemist, neil on vaja rohkem aega ja ruumi. Õpetamises vajavad poisid rohkem üllatusi ja see peab olema igati huvitav, sest nad tüdinevad kõigest palju rutem kui tüdrukud
Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged 3) Looteperiood - 9. nädal - sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad Loote käitumine: Loode on pidevas liikumises, südamelöögid 1 kuulõpul 8.näd reageerib puudutusele Kuni 20 000 liigutust päevas 16.näd tunneb ema loote liigutusi 17-24näd loote aktiivsus väheneb areneb ajupiirkond 24 näd tekib une ja ärkveloleku tsükkel, töötavad maitse, tasakaal ja kuulm 26näd hakkab tööle nägemissüsteem 28näd refleksid 30näd on lootel märgata REMund 10. Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Vastsündinul on kohanemisperiood 1 kuu, oluline on turvaline keskkond, soojus, magab enamik ööpäevast. Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning
Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta jooksul. Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühloogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse
lokalisatsionism. Lorenz (???): mida rohkem ära lõikad, seda rohkem psüühika sassi läheb. Karl Kleist (1876-1960): Lokalisatsionistlik funktsioonide paiknemise kaart (1934). 4 Karl Lashley (1890-1954): Antilokalisatsionist. Rottide käitumine labürindis seoses erinevate ajukahjustustega. Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal.
3. kortikaalne tasakaal – võitluse või põgenemise vm otsus sõltuvalt eesmärgist. Serotoniinisüsteem ja emotsioonid : sotsiaalne isolatsioon vähendab serotoniini närviülekannet ja suurendab agressiivsust. Serotonergilise närviülekande efektiivsus on seotud heaolutundega. Vähemefektiivne serotoniini närviülekanne on seotud häiritud pidurdusfunktsiooniga. Striatum e juttkeha – ventraalse striatumi tuumad – ootust, lootust, innukust ja iha vahendav ajupiirkond, tegutsemismotivatsiooni alusprotsessid. Valetamise äratundmises on edukamad vasaku ajupoolkera kahjustusega indiviiidi. Parema ajupoolkera eksperimentaalse väljalülitamise korral indiviidid suutsid kirjeldada endaga juhtunud kurbi, vihastamapanevaid ja rõõmsaid sündmusi deteiselt, kuid ei suutnud meelde tuletada emotsiooni, mis nende sündmustega kaasnes. UIMASTID JA AJU
asendamine sõnas. Arusaamisvõime- alustatakse lihtsate korralduste täitmise hindamisest, kuni keerukate mitmeastmeliste käsklusteni Lausete kordamine- keerukad grammatilised konstruktsioonid Afaasiaga koos võib esineda parema kehapoole halvatud( paremakäelistel) tasakaalu-, orienteerumis-, nägemis-, kuulmishäired. Eestis tabab afaasi ligikaudu 1000 inimest aastas. Probleemid afaasia korral sõltuvad Milline ajupiirkond on kahjustunud Kui sügav ja mis tüüpi kahjustus Kui palju on haigestumisest aega möödas Isiksuse omadustest Mis moodi aju verevarustus taastub ja ümber organiseerub. Afaasia varane etapp Pt. ei mõista mis temaga on juhtunud ning olukord ajab teda segadusse. Tekib hirm, depressioon. Taastimisperiood Mõne nädala kuni mõne kuu pärast seisund stabiliseerub ja algab taastumine. Vajalik
ees olevale liikumisele. Antoni sündroomi puhul ei usu isik, et on jäänud pimedaks vaatamata asjade otsa koperdamisele ja tihti võimetusele õigesti ära arvata isegi, kas valgustid on sisse lülitatud. Võib esineda selgeid hallutsisatsioone. Samas selle sündroomi tekkimisel kahjustuvad tihti ka teised naabruses olevad ajuosad. 43. Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Hüpotalamus on umbes 5 g raskune peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. Hüpotalamus on vaheaju ventraalne osa, paikneb III ajuvatsakese ventraalsel poolel talamuse all.
(nõrgestab immuunsüsteemi) Dopamiin Stimuleerib naudingukeskust sinu ajus, paneb sind kogema meeldivaid asju ja tundma rõõmu. Dopamiini on ka neis ajupiirkondades, mis on seotud mõtlemise ning mäluga, samuti on sellel oluline osa liigutuste sooritamisel. Aju piirkonnad Sinu aju on jaotunud erinevateks piirkondadeks. Igaüks neist on spetsialiseerunud kindla funktsiooni jaoks. On alad meelelise informatsiooni töötluseks, näiteks mälestuste moodustamise jaoks. Iga ajupiirkond koosneb närvirakkude ja neurotransmitterite kombinatsioonist. Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju. Uimastite toime sõltub: - neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab; - ajualade iseloomust, kus need neurotransmitterid paiknevad; - funktsioonide iseloomust, mida need ajualad juhivad. Suurem osa uimastitest ei mõjuta üht, vaid mitut neurotransmitterit. Naudingukeskus - üks aju võtmepiirkondi. Selle ala olulisim neurotransmitter on dopamiin
südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes on enamasti parasümpaatiline innervatsioon. Et ellu jääk, peaks peamisel olema parasümpaatiline innervatsioon ülekaalus. Muidu oleks elundite töö kogu aeg üleintensiivne. Hüpotalamus Peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. On kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Arengulooliselt on üks varemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. Selle funktsioonid on nii vegetatiivsed, somaatilised kui ka hormonaalsed. Hormonaalsed produktsioonis on hüpotaalamus kõige aktiivsem öösel. Muuhulgas mõjutab see termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endoriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Selle poolt kontrollitavateks kääitmusviisideks on kaitse- ja põgenemiskäitmine,
3.2.6. Bioloogilised ja psühholoogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta
Kehakeele tähtsus- 7% verbaalne, 38% vokaalne hääletoon, 55% kehakeel 16. Armastus ja sõprus Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu. Armastuse peamisteks tõukejõududeks peetakse seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond, mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiviseeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. A. Lee käsitleb 6 liiki armastust: 1. Eros- seotus, füüsiline meeldivus ja eneseavamine, kirglikkus ja eneseavastamine. Peetakse oluliseks välist veetlust ja seksuaalsust 2. Storge- Aeglaselt arenev kiindumus, pikaajaline suhe, meenutab sõprust. 3
Täpsemalt näidatakse lastele 14 vägivalla akti tunnis, samal ajal aga näeb täiskasvanute programmides vaid 4 vägivaldset käitumisakti tunnis. Vägivaldsete filmide vaatamisega muutuvad agressiivset käitumist kontrollivad aju piirkonnad vähem aktiivsemaks, selgus Columbia ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Katsetest selgus, et pärast mitmete tuntud filmidest pärit vägivallastseenide vaatamist muutus ebasobivaid ja põhjuseta rünnakuid tagasihoidev ajupiirkond vähem aktiivsemaks. Nende muutuste tõttu võib juhtuda, et inimesed ei suuda oma agressiivset käitumist kontrollida. Seda kinnitasid ka isiksustestide tulemused – uuringus osalenutel, kes käitusid keskmisest agressiivsemalt, oli antud ajupiirkonna tegevus vähem aktiivne. Lisaks leidsid Columbia teadlased, et vägivallastseenide korduva vaatamise tagajärjel muutus aktiivsemaks tegevuste planeerimisega seotud ajupiirkond.
raamistiku või lähedal asuvate objektide liikumine. 23 24 Väärtaju Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). Enim uuritud välimuse osa. MÄLU Mlu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ammutamises). Milliste meelte kaudu jõuab info mällu? • Kuulmismälu • Nägemismälu • Lõhnamälu • Maitsmismälu • Liigutusmälu Jaotus mälu kestvuse alusel • Sensoorne mälu – Ikooniline – Kajaline
FS funktsioonid 2: – igaüks on kogenud unustamist välisärritaja mõjul: (DL)- vananedes ↑. • TÄHELEPANU juhtimine, hoidmine ja keskendumine, – ajas ja töös püsimine,– ebaolulise ignoreerimine (impulsside pidurdus) PFK piirkond • EKSEKUTIIVNE e täidesaatev funktsioon-tegevus(t)e planeerimine (ka ajaline) • Ajupiirkond, mis vaba igapäeva-eluga seotud ülesannetest (sensoorse info töötlusest) – plaani/juhiste järgimine, • Neuraalne aktiivsus seotud – tegevuse alustamine – dopamiini, serotoniini ja adrenaliiniga (v.tundlik!)
inkubatsiooniperiood vältab pikka aega, siis on viirus enne sisenemist tperifeersetesse närvidesse jäänud pikemaks ajaks püsima vöötlihasrakkudesse). Perifeerseid närve pidi levib viirus edasi kesknärvisüsteemi esmalt seljaajju. Selle tagajärjel kujunevad närvisüsteemi kahjustused. Edasi liigub viirus seljaajust peaajju, kus viiruse ulatuslik replikatsioon toimub aju limbilises süsteemis (autonoomselt funktsioneeriv, motivatsiooni ja meeleolu reguleerimises osalev ajupiirkond, kuhu kuulub corpus callosum`i läheduses suuraju mediaalne serv (limbus) ja rühm sellega lähedaselt seotud teisi ajupiirkondi), mille tulemusena kaotab suurajukoor kontrolli käitumise üle, seda nimetatakse agressiivseks (raevukaks) marutatudiks. Kui viiruse levik jätkub närvisüsteemis ja paljunemine toimub neokorteksis (suuraju suurimad liigiarenguliselt noorimad osad, mis koosnevad kuuest üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele
mõjutavad eelnevat ja võib häirida) Ruumilised vastasmõjud milline on põhiline stiimul ja kuidas asetub taustaga kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu
mõjutavad eelnevat ja võib häirida) Ruumilised vastasmõjud – milline on põhiline stiimul ja kuidas asetub taustaga kokku Sügavustaju Ajataju: objektiivne ja subjektiivne Kaugus Liikumistaju. Rongis - Lähedal olevad asjad sõidavad vastu, kaugemal olevad asjad liiguvad kaasa. Perspektiiv – mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia – nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu
- Tüvirakkude kasutamine – edukas loomkatsetes kuid inimestele pole tulemused ülekantavad - Tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid - Restitutsioon – paranemise käigus närvivõrgustikud aktiveeritakse uuesti ja seeläbi funktsioonid taastuvad (diashiis) - Substitutsioon – paranemine toimub läbi funktsionaalse ülekandumise või reorganiseerumise kahjustamata aladele - Väljatõrjumise efekt – kui mingi ajupiirkond peab mõne teise funktsiooni üle võtma siis selle piirkonna tööga seotud algse funktsiooni tase kannatab Mõjutavad tegurid - Vanus – noortel parem taastumine - Sugu – naistel rohkem funktsioonide bilateraalset jaotumist - Käelisus – perekondliku vasakukäelisuse puhul rohkem bilateraalset jaotumist - Intelligentsus – aju võib olla plastilisem ja taibukam uute toimetulekustrateegiate leidmisel
Näiteks Parkinsoni tõve korral on selleks staadiumiks, kui sümptomid hakkavad avalduma, säilinud võib olla ainult kolmandik või neljandik dopaminergilis- test neuronitest. Mingisuguse lokaalse ajupiirkonna neuronaalne aktiivsus ei ole tegelikult otseselt mingisuguse spetsiifilise teadvussisu neuronaalne korrelaat, vaid on lihtsalt sellega seotud. Võiks öelda isegi nii, et see on teadvuse eelprotsess. Spetsiifilise teadvussisu teadvustumise korral peab selle spetsiifiline ajupiirkond aktiveeruma enne teadvustumist, vastupidine olukord ( ehk järelprotsessina ) pole neuroteaduslikult võimalik. See tähendab seda, et spetsiifilise ajupiirkonna aktivatsioon iseenesest ei ole mingi spetsiifilise teadvussisu neurokorrelaat, vaid on sellega lihtsalt seotud, mis asub kuskil mujal, näiteks neuronite laengute väljade kombinatsioonide konfiguratsioonidena neuronite välises ( 15 ehk neuronite vahelises ) ruumis
,,Mina ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja vastupidi kulgevatest protsessidest". Kuid on olemas ka erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad aju erinevaid piirkondi. Näiteks ema ja lapse vahelist tingimata armastust vallandavad sellised ajupiirkonnad, mis on samas nii ühised kui ka erinevad. Näiteks keskaju. Kuid samas ajupiirkond, mis töötleb tasuga seonduvat informatsiooni, ja ka kõrgemad kognitiivsed funktsioonid vallandavad just kirglikku armastust. Assotsiatiivsed kognitiivsed ajupiirkonnad töötlevad näiteks inimese kehahoiakut. Kõik need tundmused esinevad ka nii surmalähedaste kogemuste kui ka Maailmataju korral kui inimene tajub maailma tavapäraselt erinevalt. 5.3 Eufooriline reaalsus Selline kogemus on võimalik ainult reaalse maailma ( mitte selle illusioonilise külje ) tajumisel.
3 summat. Seda sellepärast, et kui ajupiirkonnad saadavad impulsse ( infot ) ,,teadvuse ajupiirkonda", siis on vaja kõigi nende ajupiirkondade aktiivsust, sest neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda, et aktiivne ajupiirkond saadab oma impulsse kuhugi x ajupiirkonda ( x ajupiirkonda on mõeldud teadvuse ajupiirkonda, sest selle asukohta ajus veel ei teata ). Mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali ja aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju
annaabi.ee 
