sellest teadlikud. „Sõltuvusel on neli peamist aspekti: 1.sõltuvust tekitavate sundivate jõudude iseloom, 2. sõltuvuses oleva isiku psühholoogiline seisund, 3. sõltuvusainete ja sõltuvustegevuste hulk, 4. tervenemise protsess.“ Sõltuvus jaguneb kaheks: keemiline ja psüühiline. Keemiline sõltuvus mõjutab aju erinevaid osi. Aine mõjutab peamiselt limbus-süsteemi, mis mõjutab emotsiooni, samal ajal see, mis mõjutab ajukoort, avaldab mõju mõtlemisvõimele. Paljud ained mõjutavad mitut ajuosa. Peamised keemilised sõltuvust tekitavad ained on alkohol, nikotiin, nõrgatoimelised ravimid, amfetamiin, antidepressandid, opiaadid.
1) Närvisüsteemi jagunemine - kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne 2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis
mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level Hallaine kihti poolkerade pinnal Third level nimetatakse suurajukooreks Fourth level Ajukoort koos tema all oleva Fifth level valgeainega nimetatakse mantliks hallaine valgeaine Basaaltumad ja suurajakoor Basaaltumad hallaine kogumikud Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandlekeha Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 15 mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju poolkerade koore
valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid
Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile. Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi närvirakkudevahelisi ühendusi. Nende talitlus muutub pöördumatult. Isegi sültuvusest
Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaale koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed. Selles piirkonnas on sõmerrakke ja vähe 3,4 kihi rakke.
mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2
*Mediaatorite kuhjumine sünapsi *Madalamate ajuosade-ajukoorealuste keskuste sage domineerimine *Emotsioonid segavad sihipärast tegevust *Kergelt tekivad ajukoore töös dominantkolded, uued ärritajad ainult tugevdavad dominantkollet *Erutus kaldub irradieeruma-erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis olevalt keskuselt ka teistele 43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus. Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort. Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest. 44. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) tähtsus aju aktiivsustasandi kujunemisel. 45. Loetle tegurid, millised läbi retikulaarformatsiooni aktiveerivad aju. Haistmine, maitsmine, kuulmine, nägemine, kompimine. 46. Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel. Võrkmoodustise saba otsas asub unekeskus-uni sõltub unekeskusest. 47. Une neurofüsioloogiline selgitus.
täie kaasaelamise ja inimlikkusega. Samuti ei tohiks mängu süvenenud last järsult katkestada, sest laps peab saama oma mängumaal vabalt toimida, kuna lapse tegevuse sage katkestamine võib häirivalt mõjuda arengule tervikuna. Lisaks sellele on aju-uuringud tõestanud vaba mängu tähtsust väikelapseeas, kuna vabas mängus saab areneda ajutüvest pärit teadvusjõud, mis on aga eelduseks, et ajukoor aktiveeruks ja võiks informatsiooni vastu võtta. Seega, ajutüvi aktiveerib ajukoort, et inimene saaks õppida, selleks aga peab ajutüvi ise olema aktiivne ning see toimub lapse puhul tegutsemise ja mängimise kaudu. [Gustavson, 2004]. Maalimine eesmärgiks on õpetada lapsi tunnetama värvida omadusi ja mõju ning anda kogemusi värvide segamisest. Töö ajal ei tohiks vahele segada, et hinnanguid anda, samuti ei peaks uurima, mida on pildil kujutatud, sest see on tekkinud spontaanselt ning pealegi ei oksa väike laps oma tundeid ja mõtteid sõnastada.
reflektoorsed käitumised. Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse korral pseudopsühhopaatia : emotsionaalne ebastabiilsus, pidurdamatus, tähelepanu hajuvus, alanenud otsustus
suudab, aga kõnest aru ei saa). Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses. c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala. Kõnega seotud str-d: Kaarkimp (ld k fasciculus arcuatus) kujutab endast närvijätkeid, mis seovad Wernicke ala ja nägemiskeskust selle naabruses olevat ajukoort Broca' keskusega. Oluline on Brodmani väli 39 ehk nurkkäär ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuse Broca' alal). Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses
4. Visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel on kultuurid erinevad, soolised erinevused (M > N) aga mitte. 5. Soolised psühholoogilised erinevused avalduvad lastel – kuigi vähem. Seostub aju küpsemise ja progresseeruva lateralisatsiooniga, ja mitte tingimata kultuuri-keskkonna mõjuga. 6. Anatoomiliselt: aju „sugu“ saab eristada kuni 90% täpsusega, hulk erinevusi, meid huvitavaid: meestel suurem aju, ajupoolkerades rohkem valgeainet ja vähem ajukoort, hulk lateraliseeritud erinevusi nii hall- kui valgeaine jaotuses, Corpus Callosumi efektiivsus väiksem, meeste keelepiirkondade valgeaine ühenduvus suurem vasakul (rohkem lateraliseeritud). * kaasasündinud Parkinson, kuid avaldub alles 60selt (pole informatiivne). Rasvumisel ntks muutub randme ümbermõõt suhteliselt vähe. Miks on mehed üldiselt targemad? Võimalikud psüühiliste erinevuste põhjused: 1
KS, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet * soodustada püsimälu jälgede kinnistumist * osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt kasutatud. Unenäod aitavad leevendada sisepingeid ja konflikte. Kustutatakse valed ja mittevajalikud jäljed. Toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, taastatakse närvirakkude energiaresursse. Unevajadus väheneb vanuse kasvades. Ajutüve retikulaarformatsioon, mille ajukoort ergastava mõju pidurdumine viibki uneseisundile. Aserindsky, Dementi, Kleitman! 80-85% on vaikne/rahulik uni- aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse, hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. 4 staadiumi, vahelduvad kiirema ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Umbes tund pärast uinumist algab nn kiire e paradoksaalne uni.
tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaale koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed. Selles piirkonnas on sõmerrakke ja vähe 3,4 kihi rakke.
see oli ju ainult laul). Lauluga võib väljendada leina on palju laule, mis räägivad katkenud inimsuhtest. (Rüütel, E. 1999) Meditsiinidoktor Alfred Tomatis (1920 2001), prantsuse kõrva- ja kurguspetsialist, arvab, et on olemas 2 liiki helisid: ühed väsitavad ja kurnavad, teised annavad energiat ja laevad kuulajat. Eriti kasulikeks peab ta teatud sagedustel, 8000 Hz lähedal olevaid helisid. Just need stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja ajukoort. Sobilikuks näiteks toob ta gregooriuse laule. Tekitatav heli ei asu mitte suus ega kehas, vaid hoopis luustikus. Kehas laulab kogu luustik. Dr. Tomatis väidab, et aju laadimiseks ja vajaliku energia saamiseks piisab iga päev 4 tunnist ülemhelirikaste (70 - 9000 Hz) helide laulmisest või kuulamisest. (Linder, L. & Tulev, J. 2010) 13 Laulmise kasulikkust tervise aspektist on rõhutanud Ameerika kirurg John Harvey Kellogg oma 1931
2) Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3) Avatus kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. 4) Sotsiaalsus - kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 5) Meelekindlus - kontroll oma soovide ja impulsside üle. - Introvent - inimene, kes eelistab seltskonnale sagedamini üksindust, kuid üksiolemine ei tee neid tingimata õnnetuks. - ARAS - süsteem, mis aktiveerib ajukoort, ja tema üheks funktsiooniks on une-ärkveloleku tsükli kontrollimine. Mida väiksem on muudest, mittepärilikest faktoritest tingitud populatsioonisisene muutlikkus, seda suurem saab olla päritavus. — 36 Uurimine koeradega (M. Seligman): Õpitud abituseks - olukorras, kus loom on oma füüsiliste ja vaimsete võimete poolest võimeline vältima ebameeldivat olukorda, käitub ta abitult, loobudes isegi võitlemast oma
pG prk nägmiinfo ja puutetundlikkuse kokkupanemisega . Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada., ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem temporaalsagarga (ehk lühimälu, et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda
Hüpotaalamuseks nimetatakse keskust, kus leiame rakutuumi, mis kontrollivad kehatemperatuuri regulatsiooni, ainevahetust, nälja- ja janutunnet, teadu emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises. Osaliselt paikneb vaheajus (ka ajutüves ja keskajus) retikulaarformatsioon, mille funktsiooniks on aktiveerida ajukoort tervikuna, vahendada virgusseisundeid, tagada organismi üldsine vastuvõtlikkus või seda pärssida (sh uneseisund). Otsa e. suuraju – on kõrgema närvitalitluse peamine keskus. Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar.
Näidatakse järjest selgemat pilti kuni ära arva. Mõni päev hiljem tunnevad inimesed tavaliselt selle pildi juba varem ära. Praimimise klassikaline näide - Antakse ette sõna algused või puuduolevate tähtedega sõnad ning uuritavad kalduvad puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde. Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni tõbi – rakkude degeneratsioon basaalganglionites – ilmnevad raskused
· Läve mõiste on teooriale oluline, aidates mõista, et isegi madala püsiagressiivsusega inimesed võivad sõnaliselt agressiivseks muutuda, kui keskkonnategurid käivitavad VVP süsteemi ja KAS süsteemi, kuid on ebapiisavad KPS käivitumiseks · Mandeltuum on üks peamisi VVP süsteemi elemente, olles tihedalt seotud emotsioonidega ning kogu limbilise süsteemiga. Ka sensoorne info jõuab mandeltuuma ja see on lubanud oletada, et emotsionaalseks reageerimiseks VVP süsteemi kaudu pole ajukoort ja teadvust vajagi · Mandeltuum osaleb ka emotsionaalses mälus. Ent emotsionaalsed mälestused võivad olla tegelikkuse vääradeks peegeldajateks · Emotsionaalne süsteem on suuteline oma aktiivsust kaua säilitama ja seetõttu oleme valmis emotsionaalselt ja agressiivselt reageerima · Impulsiivsuse olemuseks on reageerida ilma täisinfot omamata. Ilma treenimise ja õppimiseta suunab impulsiivsus inimesi antisotsiaalselt ja vägivaldselt käituma (Dozier, 1998) Õpitud agressiivsus
Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid.
Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamatd kompleksid ehk assotsiatsioonid.
Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess.
Jack Londonile piisas nt 4-5 tunnist unest. Unevajadus väheneb vanuse kasvades (vastsündinu magab 16 h ööp, 50-90 4-6h). Tänapäeval ei käsitleta und kui pelgalt aktiivsuse puudumist, vaid kui kvalitatiivselt erinevat aktiivsust, mida isel toimuva teadvuse puudumine ja küllaktki aktiivne ainevahetus NS- i teatud osades, mida käivitavad spetsiaalsed NS- i lülid. Üldist ajukoore pidurdust esile kutsuvatest struktuuridest on olulisim ajutüve retikularformatsioon, mille üleneva, ajukoort ergastava mõju pidurdamine viibki uneseisundisse. Oluline roll raphe tuumal. Tähelepanuväärseimaid teadlased une uurimise vallas: Eugene Aserinsky, William Dement ja Nathan Kleitman. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalituse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Tahulikul unel on 4 staadiumi, mille vaheldumisel
(pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist. Kuna mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised. Tähtsamate hulgas mainigem ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Kolm peamist protsesside ringi See eristus on üsna tinglik, sest kas midagi on meelde jäänud või mitte tuleb välja seda kontrollides, aga seda saab teha vaid reprodutseerides/testides jne, kus võib ilmneda infokadu. Uurides reprodutseerimisprotsessi, sõlmub selle efektiivsus küll meeldejätmisest. Me ei räägi mitte ainult ühest protsessist, sest kõik on mingi muu protsessiga seega seotud. 1. Meeldejätmine (omandamine ja salvestamine)
valutundlikkust. Äsjase loetelu iseloom annab vastuse küsimusele, miks me ei suuda täpset meelte arvu väga kindlalt kokku lugeda meelte arv sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. Muude nahameelte seas on erilise huvi objektiks olnud valutundlikkus. Selgitamaks muidu raskesti mõistetavaid valutundlikkuse muutusi, on kasutusele võetud valu väravakontrolli hüpotees. Selle kohaselt aktiveeritakse vigastuse korral spetsiaalsete retseptorite kaudu ajukoort valutunde tekitamiseks (ehk aju poolt ehk tsentraalselt "avatakse värav" valuteate perifeeriast ajju jõudmiseks). Teisel juhul võivad mittevalulikud perifeeriast pärit stiimulid "võistelda" valulikega ja "värava valule" ajju jõudmiseks perifeeria poolt sulgeda. Teatud seisundite puhul (haavatud sõduril lahingus) võib "valuvärava" sulgemise korraldus tulla ajukoorest. Valu väravakontrolli hüpoteesi kohaselt võib nii
signaalid ) talamusse ja ajutüve neuronitele. Seepärast on arvatud, et teadvuselamus tekib hoopis talamuses, mitte korteksis. Seda on kinnitanud isegi mõned uurimused. Näiteks kui ajukoorest välja lõigata suuri alasid, siis teadvusega ei juhtu tegelikult mitte midagi. Kui patsiendil on kahjustada saanud teatud korteksi piirkonnad, siis jääb näiteks eneseteadvus ikka alles. On arvatud, et eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Ja rotid, kellel ei ole üldse ajukoort, käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab, et teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud ,,ajukoore alt" tuleva mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad. Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis
signaalid ) talamusse ja ajutüve neuronitele. Seepärast arvataksegi, et teadvuselamus tekib hoopis talamuses, mitte korteksis. Kuid uurimused on näidanud seda, et kui ajukoorest välja lõigata suuri alasid, siis teadvusega ei juhtu tegelikult mitte midagi. Näiteks kui patsiendil on kahjustada saanud teatud korteksi piirkonnad, siis jääb näiteks eneseteadvus ikka alles. On arvatud, et eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Kuid rotid, kellel ei ole üldse ajukoort, käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab seda, et teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud ,,ajukoore alt" tuleva mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad
Seepärast on arvatud, et teadvuselamus tekib hoopis talamuses, mitte korteksis. Seda on kinnitanud isegi mõned uurimused. Näiteks kui ajukoorest välja lõigata suuri alasid, siis teadvusega ei juhtu tegelikult mitte midagi. Kui patsiendil on kahjustada 21 saanud teatud korteksi piirkonnad, siis jääb näiteks eneseteadvus ikka alles. On arvatud, et eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Ja rotid, kellel ei ole üldse ajukoort, käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab, et teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud „ajukoore alt“ tuleva mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad. Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis
parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju. Sisemine aju- või seljaaju kest on pehmekest (pia mater cerebralis või spinalis). See liibub otse vastu närvirakke ning ümbritseb ajukoort koos kõige selle kurdudega. Seljaaju puhul liibub kelme vastu valget ajuollust. Need kelmed sisaldavad suurel hulgal veresooni. 38 Ämblikuvõrkkest (arachnoidea) on keskmine kest ja liibub otseselt vastu kõvakelmet ja ulatub oma peente kiududega sisese ajukestani ja moodustab subarahnoidaalse ruumi (ämblikvõrkkelme alune ruum). See ruum on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Ämblikvõrkkestas puuduvad peaaegu täielikult veresooned.
annaabi.ee 
