1930ndad Üldine Maagiline, kerge pintsliga. 1920 1930 Korsetid Mugavus Moekunstnikud Päev-õhtu Õhtukleidid, litrid- kivikesed Karusnahk soengud Pehmed ja õrnad juuksed Soengute muutus Lokid Pikad juuksed kübarad Ehiti tagasihoidlikult Sarnasused tänapäevaga Pikad juuksed Pärlid Mugavus Glamuursed karusnahad Liibuvad riided Kurvide rõhutamine AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse,
rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama (nagu näiteks THEODORE ROUSSEAU [tedoor russoo] (1812-1867)). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
vastu." Kriitika osaliseks saavad kodanliku ajastu igandid ehk kübarad: "Lillede ja looridega peakatted ei vasta tänapäeva naise vajadusele ja maitsele." Melanie Kaarma sõnul oli isegi kõige karmimatel aastatel (Stalini valitsemise ajal) NSVL-is võimalik hankida Lääne moeajakirju: "Sai vaadatud ka välismaa-ajakirju, vanu sai osta antikvariaatidest või hankida väliseestlaste kaudu. "Vogue" oli ja "Harper´s Bazar" ja teised. Moekunstnikud maksid nende eest suurt raha. Isegi Stalini ajal sai ajakirju smuugeldada. 1950-te algul oli siiski ainult üksikuid ajakirju. Hiljem hakkas moevärk õitsema ja pärastpoole hakati isegi Moemajja välismaa- ajakirju tellima. Peab ütlema, et Vabariigi ajal olid naised väga moodsad. Aga nõukogude ajal tekkis moeuudistega ajanihe." Vaadeldes "Moealbumi" 1952. aastal ilmunud esimest numbrit, peab tunnistama, et Kaarma mainitud ajanihe on täiesti olemas
rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping. Suurt elevust tekitas esimeste kaubamajafe avamine Pariisis. Esimest korda olid ühe katuse all nii meeste, naiste kui laste valmisrõivad ning lisandid, mida oli seni müüdud eraldi poodides. Charles Frederich Worth Worthi panus moeajalukku on korvamatu. Just teda peetakse alusepanijaks
uurisin, mille järgi ta valib mustrid, mida kasutab. Ta vastas, et valib need täiesti emotsionaalsetel ajenditel, eesmärgiks on kas tekitada mingi liikumine, eriline seisund või oluline sõnum. Samuti on tema jaoks tähtis romantilisemotsionaalse õhustiku loomine. Ka moekunstis on rahvamustrid uuesti populaarseks saanud. Presidendi vastuvõttudel on juba mitu aastat silma hakkanud rahvusliku ornamentikaga kleidid. Lisaks sellele pühenduvad paljud moekunstnikud ja -näitused rahvuslike mustrite näitamisele. Näitena võib tuua Aldo Järvsoo kollektsiooni «Virve», mis oli kui kummardus vanale käsitööle ja mustritele ning tõi moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1
rinnanõelaga. Smart casual Viimasel ajal on kutsetele ilmunud märkused business casual, smart casual. Need mõisted tulid moemaailma gurude leksikoni 1990. aastatel. Samal ajal alustasid Euroopa ajalooliste linnade patrioodid liikumist “Austa ajalugu, austa linnakultuuri”. Lühikesed püksid, T-särgid, paljas ülakeha, sandaletid (mitte segi ajada sandaalidega) kuuluvad rannakvartalisse. Mugavus + funktsionaalsus + lihtsus + head kombed = viisakas välimus. Moekunstnikud on kokku sobitanud pintsaku, kostüümijaki teksa- või velvetpükstega. Nüüd pole lips meestele kohustuslik. Business casual Kõik õhtused kokkusaamised ei toimu peentes restoranides, minnakse ka vabaõhurestoranidesse, lihtsamatesse, kuid moesolevatesse kõrtsidesse ehk pubidesse. Business casual’i pooldajad ütlevad kui ühest suust: “Praegu on väga moodne ja mugav kanda mitte
Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Doucet: Jacques Doucet avas Pariisis moemaja suguvõsalt päranduseks saadud naistepesupoes. Doucet`d tunti moekate pärastlõunakleitide, rätsepakostüümide ja karusnahkse voodriga mantlite autorina. Tema oligi esimene, kes kohtles karusnahka kui kangast. Ducet`i moemajja olid oodatud kõik, kelle rahakott vähegi lubas. Josephine Bonaparte: Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet
Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Doucet: Jacques Doucet avas Pariisis moemaja suguvõsalt päranduseks saadud naistepesupoes. Doucet`d tunti moekate pärastlõunakleitide, rätsepakostüümide ja karusnahkse voodriga mantlite autorina. Tema oligi esimene, kes kohtles karusnahka kui kangast. Ducet`i moemajja olid oodatud kõik, kelle rahakott vähegi lubas. Josephine Bonaparte: Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet
1. 39 punktiga Jasmiin Saulus, ja teine, 27 punktiga Liina Avelissa, mis ta sa sai modellilaval võimaliku ehk maksimumsumma punkte. Nii teid ootan ma ka homme siia, aga kell 13.00 oma kabinetis. Õmblejaks saab vaid üks, 17 punktiga Pürjo Kaiseleht. 11 punkti 17-st punktist sai ta õmblemisruumis. Disaineriks saavad kolm inimest: 1. Adolf Runnel, 2. Kaurjaana Leiset ja 3. Akilita Paulus. Need kõik said punkte vaid disainimise eest. Viimane asi, millest me räägime, on moekunstnikud. Neid on vaid üks. Meil üks moekunstnik on, aga ega topelt ei kärise! 35 punktiga saab selle au Jasmiin Kiibet! Palju õnne! Nii need, kelle nimesid ma ette ei lugenud kukkusid läbi. Õmblejaid ootan täna kell 16.00 enda kabinetis, disainereid ootan homme kell 11.00 siinsamas ja moekunstnikku ülehomme kell 8.00 disainiruumis! Läbikukkunuid oli vaid kaks! Tavaliselt on neid ikka rohkem. Tänan teid tubli töö eest ja kohtume kokkulepitud aegadel! Head päeva!"
annaabi.ee 
