Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaraiskajad – positiivne ja negatiivne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lükkama, trenni, hilja, telefonid, arvutid, televiisor, segab, tehta, populaarne, homme, jätma, iseendale, jätaTALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond VÄHENE AJA PLANEERIMINE Aine lõputöö Juhendaja: Valvo Paat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 Tekkepõhjused ja analüüs.....................................................................................4 2 Võimalikud lahendused.........................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 2 Sissejuhat
inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea. ,,Mul on olnud nii unistusi kui kosmaare. Kosmaaridest sain üle tänu unistustele." Jonas Salk Kõik edukad äriinimesed, keda teadsin, olid unistajad. Nad olid avastanud oma emotsionaalselt haarava ürituse sügava sisevaatluse teel ja neil oli julgust lasta end sellel täielikult kaasa kiskuda. (Hakka kohe täide viima): Enamasti on ebatõhususe põhjus enamiku inimeste vähene ensedistsipliin, mistõttu ei tehta õigel ajal seda, mida peaks tegema.Oluliste asjade tegemine lükatakse edasi ja tehakse lihtsaid ja hädatarvilikke asju.Lõpuks, virgudes, saab vaid tõdeda, et aeg on möödas ja jääb vaid kahetsus.(101) Targad ütlevad: ,,Kui õpilane on valmis, ilmub ka õpetaja." Riskimine on väga võimas oskus edu saavutamiseks.Joogi Raman:" Mida kaugemale sa üksi lähed, seda kergem on kukkuda. Kuid üksi nopid ka kõige paremaid vilju." Sisekaemuslik juht katsub õnne
Kui ülekaalus oli teine grupp (viimased neli küsimust), siis peaksid mõtlema, kuidas saaksid oma aega ümber jaotada? Kuidas valitud eesmärke saavutada Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub mõistus märkama rohkem võimalusi nende saavutamiseks. Olles midagi planeerinud 3-5 aastat ette, määratle ka see, millega peaksid valmis saama kahe, ühe, poole aasta pärast. Eesmärkide saavutamise etapid peaksid olema kavandatud nii, et teaksid, millega alustad homme, tuleval nädalal, järgmise kuu alguses. Üksikuid tegevusi saab planeerida mitte kauem kui 3-6 kuuks ette. Siit edasi näitab juba asjade käik, mida ette võtta või mida kõrvale jätta. Kui eesmärgid on väiksemateks lõikudeks jaotatud, tuleks leida kindel aeg nende poole rühkimiseks. Kuid kui millelgi on võimalik untsu minna, siis see ka untsu läheb. Seetõttu peaksid olema valmis oma sihte vajaduse korral muutma. Mõne kuu möödudes tee kavandatus
Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule. Stress on organismi pingeseisund, mis segab tavapärast elu. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.(itk.ee 06.01.2017) Tänapäeval on paljud kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine
laste emad. HÜPERAKTIIVSUSE AVALDUMINE Eakaaslastest eristab hüperaktiivset last 3 põhilist joont: · ülemäärane aktiivsus tegutsemisel · vähene tähelepanuhäire · impulsiivne käitumine Ülemäärane aktiivsus: · Ei suuda rahulikult paigal püsida · Pidev liikumine: jookseb, ronib, hüppab Impulsiivne käitumine: · Käitub mõtlematult- asub tegutsema enne kui korraldus lõpuni kuulatud · Räägib vahetpidamata, segab teiste jutule vahele · Sekkub teiste tegevustesse luba küsimata, sageli kohatult · Ei suuda oma järjekorda oodata mängudes ega grupitöös Tähelepanu puudulikkus: · Suudab ühele tegevusele keskenduda vaid lühiaegselt, enamasti 15-25min · Suunab oma tähelepanu pidevalt uutele inimestele, tegevustele, esemetele · Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu · Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega
Ma küsiks siin kohe, et millal on kõige efektiivsem tööaeg? Ja kohe vastaks ka, et ikka nädal ennem tähaaega, sest normaalsetes oludes oleme me tootlikud ja toimekad aga kui aeg hakkab pressima või tekib hädaolukord, siis muutume me efektiivsemaks. Toimekus tagab kestmise, efektiivsus edu! Mulle meeldib teha asju suhteliselt viimasel minutil, siis olen asjas 100% sees ja pühendun sellel ja ainult sellele. Tundub, et see peabki paika. Kahjuks on see nii, et sageli me mõistame me liiga hilja mis on siin elu tähtis. Üks tundmatu autos on öelnud, et beebi sünnib siia ilma käsi rusikas, inimene sureb pihud lahti. Elul on omadus muuta tarbetuks kõik ,mida oleme nii tähtsaks pidanud. Pole olnud veel ühtegi inimest maamunal kes oleks öelnud oma surivoodil, et ma oleksin pidanud pühenduma tööle rohkem. Kasutatud kirjanus: ,,Loomulik juhtimine" Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGree. Kasutatud ka Kehra koguduse juhtumis nõuandeid.
"(2) Äpu "aretab" masendust. Sisendab endasse saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma väärtuses. Kasutab väljendeid: "Ma ei saa..., ma pole iialgi võimeline..., niikuinii ma ei suuda.." Iseloomulik sisekõne: "Ma ei saa sellega niikuinii hakkama, parem juba mitte proovidagi." "Olen nii kurnatud ja väsinud, et ei suuda.", "Veel kümne aasta eest (või mitte varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik, aga praegu on lootusetult hilja (või liiga vara)."(2) Hiireke süvendab endas alaväärsustunnet. Sisendab endale elamishirmu, otsustusvõimetust ja abitust. Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed, kardab oma arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd..."
Internetiohud Miks inimesed on minemas üha enam arvutite võimusesse? Mis paelub inimesi interneti-maailma juures ja on seal ka midagi meile ohtlikku? Internet on nüüdseks inimeste käsutuses olnud juba üle paarikümne aasta. Tõsi, laialdasemale ringkonnale ehk 7-8 aastat. Internetis leidub infot absoluutselt kõige kohta, mida hing ihkab. Ta on oluliseks infovahetuskeskkonnaks. Sa saad seal oma meelistegevustega tegeleda uurida infot sind huvitava kohta, mängida mänge, suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal olles. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata. Näiteks ise olen palju kordi jätnud järgnevaks päevaks õppimata, kuna arvutis olles olen kaotanud ajataju ning tõsi, mõnikord olen sattunud lausa sõltuvusse arvutist. Vahel lihtsalt ei suuda internetist ära tulla. Internetis on palju tarkust, aga ka palju rämpsu, mille peale me mõttetult aega raiskame. T
tehtud kui suurema aja jooksul. Üksiolek laseb sügavamalt mõtiskleda. Päevased kohustused ja toimingud jätavad mulje, et neil polegi lõppu ning pidev liikumine ei lase korralikult mõelda, mis pärsib loomigulist ja tootlikust. Probleemide lahendamiseks on üksi olles parem ehk efektiivsem, sest teistega koos olles on segajate tõttu üldiselt väga raske mõelda. Segajateks võivad olla nii inimsed kui ka kindlasti elektroonilised vahendid( telefonid, kalkulaator,sülearvuti jne). Aeg-ajalt üksida olemine parandab suhteid teistega, sest kui oled enda ja oma soovides kindlam, et oskad paremini hinnata ka seda, keda enda kõrvale soovid. Samuti võid teisi rohkem hinnata, kui viibid neist vahepeak veidi kaugemal. Kui tahad koolis omale head pinginaabrit siis hoia tast algul eemale, hinda teda, siis sa oskad temaga rohkem läbi käia kui sa kohe algul istud tema kõrvale
tehtud kui suurema aja jooksul. Üksiolek laseb sügavamalt mõtiskleda. Päevased kohustused ja toimingud jätavad mulje, et neil polegi lõppu ning pidev liikumine ei lase korralikult mõelda, mis pärsib loomigulist ja tootlikust. Probleemide lahendamiseks on üksi olles parem ehk efektiivsem, sest teistega koos olles on segajate tõttu üldiselt väga raske mõelda. Segajateks võivad olla nii inimsed kui ka kindlasti elektroonilised vahendid( telefonid, kalkulaator,sülearvuti jne). Aeg-ajalt üksida olemine parandab suhteid teistega, sest kui oled enda ja oma soovides kindlam, et oskad paremini hinnata ka seda, keda enda kõrvale soovid. Samuti võid teisi rohkem hinnata, kui viibid neist vahepeak veidi kaugemal. Kui tahad koolis omale head pinginaabrit siis hoia tast algul eemale, hinda teda, siis sa oskad temaga rohkem läbi käia kui sa kohe algul istud tema kõrvale
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele
Raha ei saa olla aga õnn omaette ning inimesed , kelle elu peamine eesmärk on võimalikult rikkaks saada , ei ole õnnelikud . Inimese tegelik rikkus peitub kusagil mujal. Rahva õnnelik olemine ongi tegelikult riigi püha eesmärk. Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust. Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab kui palju me tegelikult raiskame aega asjadele, mis ei tohiks olla elus nii olulisel kohal. Juba mitu aastat köidavad inimesi tõsielusarjad, mis tegelikult on emotsionaalne rämpstoit. Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile
Akadeemiline enesejuhtimise aine on sel kursusel kindlasti kõige vajalikum ja põnevam aine. Olen kolme alla kümne aastase lapse ema, töötan poole kohaga koolis ja ükski laps lasteaias ei ole käinud. Elame linnast 16km kaugusel, vanem laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi. Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire, mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid. Siplen pidevalt I kvadrandis, nii et arenguruumi on veel palju. Olen viimase aasta jooksul vaadanud mitmel korra tegelikele eesmärkidele otsa ja kõrvaldanud raske südamega nn ballasttegevusi. Reaalselt on sellest ikka veel vähe. Sihtisin ajatabeli kasuta
mida halvaks käitumiseks selles kultuuris. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1. Ideaaltüüpide meetod Harrison/Handy Võimule, rollile, ülesandele ja isikule orienteeritud. Võimule orienteeritud need on puhtad tüübid. Handy on seda edasi arendanud ja toonud kõrvale Kreeka mütoloogia kangelased. Zeus kogu möll käib peajumala ümber väga kõrge tsentraliseeritus, otsusi ilma võimu tuumikuga kooskõlastamiseta ei tehta. Rollile orienteeritud on väga kõrge formaliseeritusega palju reegleid, midagi ei tehta uisa-päisa. Sellistes org kardetakse eksida ja minna raamist välja. Ülesandele orienteeritud - eksisteerivad võimu sõlmpunktid ülesanne kõige tähtsa ja selle täitmisega võivad olla seotud väga mitmed tegelased (a la projektijuhid/ reklaamifirmad). Isikule orienteeritud omanik või tugevam visionäär, kes ütleb, kuidas maailmas asjad käivad
FELIX Ei ole. ANN Valetad? FELIX Jää magama. Felix kustutab tule ära. Ann süütab taas. ANN Mis sa arvad paleo dieedist? Felix vajub üleni teki alla. Või triatlonist? Kickboxingust? Felix poeb Anni külje alla. FELIX Loe parem head raamatut. ANN Ah? FELIX Näiteks mind. ANN Felix, mida sa teed? FELIX Trenni. ANN Mis trenni? FELIX Mis sa ise arvad? Ann kargab voodist välja. Kuku. ANN Mine oma poole peale tagasi. FELIX Ann, kallis. ANN Oma koha peale. FELIX Ma ei saa sinust aru. ANN Väga hea, siis on muutust juba näha. Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8
parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis asub ning väiksena meeldis mulle tihti vaadata kuidas ta ,,putitas" oma vana Suzukit või BMWd. Suureks pidupäevaks minu elus sai hetk, kui juba 6-7 aastaselt sai koduhoovi sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal
1.2. Stressi kujunemise faasid Stressi kulgemist jaotatakse kolme erinevasse faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd tehtud ja jätta kontrolltöödeks õppimatta, ning kirjutab ainult kirjandi ja retsentsiooni valmis, või siis kogub kõik jõuvarud kokku käib trennis ära ja õpib kontrolltöödeks ja kirjutab kirjandi ja retsentsiooni ilusti ära kasvõi unearvelt ja ohtra kohvi joomisega. Vastupanu faas on siis, kui kõik raske töö tehtud
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilast
Huvitav Sügavalt :) Jah Eriti ei kuidagi, pani mõtlema ainult et kui laisk m See küsitlus pani mind oma valikute üle mõtlema. See küsitlus pani mind oma valikute üle mõtlema. Oli keeruline arusaada, mida küsiti. Oli keeruline arusaada, mida küsiti. Kas ja kuidas muutis see küsitlus teie käitumisharjumusi? Mis oli küsitluses head ja halba? Ei muutnud Pikk liiga proovin homme produktiivsem olla küsimused olid liiga pikalt koostatud, aga Ei muutnud Kohati tundus pikk ja veidi lohisev. Ja tundus ka, nagu osa Sain aru, et peaksin end rohkem motiveerima. Hea, et pani mõtlema enda üle. Oleks võ Hea oli see et said vajadusel ise vastuse k
Tundemaailmas võivad nad mõjuda partnerile kainestavalt. Hea on see, et neil on kõrgenenud vastutustunne. Kui nad on oma otsuse tavaliselt langetanud, siis nad jäävad sellele kindlaks. Nad võivad seda otsust pikka aega kaaluda, aga kui nad on selle langetanud, siis nad ei karda raskeid koormaid kanda või suurt vastutust võtta. Keeruline on aga see, et nad kipuvad määratlema, kes on üleval, kes on all. Neil ei ole kerge tunnistada partneri võrdõiguslikkust. Tihti seda suhet segab võimuvõitlus. Depresiivsetele inimestele meeldib väga sõltuvussuhe (hirm kaotada), sundlustega inimestel meeldib sama, kuid ta soovib partnerit voolida oma nägemuse järgi. Neil on hästi raske taluda, kui partner on teistugune, mitte selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli.
(Pärnumaa, eriti Vändra ja Tori, Lõuna-Harjumaa, Viljandimaa). Tõnn oli seotud kujuga, teda tehti ise mingitest pilbastest. Valmistati inimesekujuline nukk, keda hoiti kindlas kohas Tõnnivakas. Sinna sisse viisid inimesed talle ande. Tõnn oli üldise õnne andja, kõiksugused taluelu ning viljakusega seotud valdkonnad. Tõnni puhul on märkimisväärne vastastikune seotus. Inimene on kohustatud Tõnnile ohverdama, kui seda ei tehta, siis võib Tõnn kätte maksta. Tõnnil on ka inimese ees kohustused ning kui ta neid ei täida, siis võivad inimesed teda karistada. Võidi püssist Tõnni poole lasta, loopida tema poole prahti, klaasikilde. Selline samatasandilisus inimese ja jumala vahel on väga arhailine asi. On oletatud, et Tõnn võib olla Püha Antoniuse tuletis keskajal. Lõuna-Mulgimaal, Türil ning Vändras on olemas ka selline olend nagu Pell, kellele on viidud ohvreid pelliaedadesse, pellikividele
kogu aeg tunneb, et pole ikka küllalt hea. Ma ei saa öelda, et oleksin ka ise olnud koolis õpingute suhtes eriliselt õnnelik. Aga on tõsi, et olin kogu aeg õnnelik selle üle, et koolis oli hea seltskond, fantaasiarikas ja lustakas olemine. Võib-olla peaks sõna «õnn» siin ümber tõlgendama? Õnn ongi keeruline, nii et võib-olla ei peaks PISA testide juures õnnetundest rääkima. Võib-olla peaks lastes kasvatama pigem stoilist, isegi sportlikku hoiakut, et täna läks nii, homme läheb paremini et laps oleks endaga tasakaalus ja saaks aru, kus ja mida peab veel õppima. Äkki oleks «õhin» parem sõna? Võib-olla mõõta hoopis seda, kas laps läheb kooli õhinaga või mitte? Õhin tuleb sellest, et saab mingi huvitava teadmise või on tore koolis käia, sest seal on head sõbrad. Ja kui õhinat ei ole, siis peab järelikult midagi muutma. Kooliharidusega on kaasas käinud ikka rohke tekstiga õpikud, aga viimasel ajal olen kuulnud oletusi,
kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli luksus,mida igaüks endale ei saanud lubada, mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Aga võibolla oli see just miinuseks. Kui ei ole mitmeid allikaid, millele informatsiooni kogudes toetuda, et info tõesuses kindel olla, siis ei saa ju ausalt tunnistada, et sa usud seda mida kuulsid või lugesid. Aga samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde, et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt.
haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. 13. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14. Ärritatud või mureliku rääkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sääraste käibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, küllap homme läheb paremini, igaüks eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide tõttu moonutatakse rääkija mõtteid tegelikult mõeldule vastukäivaks. 16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine teist inimest ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4
haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. 13. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14. Ärritatud või mureliku rääkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sääraste käibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, küllap homme läheb paremini, igaüks eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide tõttu moonutatakse rääkija mõtteid tegelikult mõeldule vastukäivaks. 16. Omaenda superesinemise ettevalmistamine teist inimest ei mallata korralikult kuulata lihtsalt seetõttu, et palju olulisem tundub sõnajärje saades iseenda esinemiseks valmistuda. 4
Ta ei lase vaimul asjasse süvenedagi. Kui tahe otsustab, siis nii see ka jääb. 100/978 Inimesel, kellel on palju puudusi püüab neid peita. Ta ei taha endale tunnistada, milline ta on. Ta tahab, et teda kiidetakse ja tunnustatakse. Kui ta näeb, et teda põlatakse, siis ta hakkab neid peitma ja ja lisab veel mõnegi pahe olemasolevatele juurde. Kui teda põlatakse ainult tema olemasolevate pahede pärast, ei tehta talle liiga, nad teevad meile hoopis head. Nad teavitavad meid. Kõik inimesed meie ümber põlgavad üksteist. Kui need kelle juuresolukul me oleme, kõnelevad ainult headest asjadest, on võltsid. Kui meid ei ole, siis räägitakse tõtt, räägitakse tegelikult, mis nad meist arvavad. Kedagi ei saa usaldada. 101/792 Kui ei oleks saladusi ja piire, siis oleksid kõik kõigi vastu sõjas. 102/535 Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
teisi taga rääkimas. Kui mul on vaba aega siis käin siiski arvutis ning räägin sõpradega ja muud sellist, kuid ei kasuta selle jaoks väga kaua aega. Veel peab oskama öelda ,,ei" tegevustele, mis pole esmatähtsad. Näiteks kui sõbranna kutsub mind kohvikusse, kuid mul on vaja teha hoopis midagi tähtsamat, pean oskama öelda talle ,,ei". Tegelikult ei oskagi ma öelda, mis oleks minu seisukohast ratsionaalne käitumine ajaga kuna peale õppimise pole mul mingit tegevust nagu näiteks trenni, kunstiringi või muud sellist. Mind ei huvita otseselt mitte ükski huvitegevus, mida tahaksin meeleldi harrastada. Kodus teevad põhilise töö ära vanaema ja ema, kuid vahetevahel aitan ka mina neid. Siiski pole mul eriti muud teha kui ainult laiselda. Aja õigesti kasutamine on väga palju seotud ka transpordiga. Talvel ei saa erinevalt suvest sõita jalgrattaga vajalikku asukohta. Näiteks läheb mul kooli ja koju tagasi sõitmiseks juba umbes pool tundi
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega
Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
annaabi.ee 
