Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu - maailm 20. saj algul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, enamlased, suurbritannia, asumaad, kurnatud, kodanlus, kodusõda, lahendama, 1904, lahendamata, rahval, tsaar, aadlikud, rahutused, armees, propaganda, bresti, ukraina, pooldajaid, sõjakommunism, rahal, versailles, organisatsioon, ebaühtlane, soomlased, koosseisus, antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism* Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur * Majandusreformid * Ettevõtete riigistamine * Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks * Maa kuulutati riigi omandiks * Mõisnike maavaldused konfiskeeriti * Teisiti mõtlemise eiramine (keelustati kõik teised parteid ja poliitilised vastased kõrvaldati) * Palju ohvreid (kümned miljonid) * Maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides 7. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp. Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus revolutsiooniks 1918 novembris. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule kirjutati alla Weimaris. 11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud
oma võim Euroopa mandril, hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul, kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina
alla. (suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse suht ükskõikselt) 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.) Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Detsembris tuli kokku Asutav Kogu ülekaalus esseerid. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917. novembris algasid rahuläbiraakimised Saksamaaga Brest-Litovskis. Sakslased nõudsid Poolat ja Ukrainat. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada kuni Saksamaal algab revolutsioon. 17
· Caporetto lahing 1917 Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria- ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele tegutsemisele suudeti kaitse siiski taastada Sõda merel: · Inglismaa blokeeris Saksamaad · Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid · Hakati kasutama allveelaevu · Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda · Meri Suurbritannia ümber kuulutati sõjatsooniks, kus sakslased lasid põhja kõik laevad · 1915. aastal uputas Saksamaa allveelaev inglaste reisilaeva Lusitania · Inglastel õnnestus sakslaste mereväe siffer lahti murda ja varitsusi ise sakslastele korraldada · 1916. aasta Jüüti merelahing sakslaste ja inglaste vahel, öine lahing, millega üritasid inglased sakslased varitsusse meelitada, kuid sakslastel õnnestus põgeneda, sakslased kuulutasid võidu
Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta.
-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-
-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-
..) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud:
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21
impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad suurbritannia prantsusmaa Vabariik Kaotas prantsus 20 sajandi preisi sõja alguseks 1870-1871 majandus 1890.aastaist taastus kuid jäi sõjalises liidus alla
Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine.
1) Sõtta astus USA sel ajal oli presidendiks W. Wilson. USA sõtta astumine tähendas eelkõige materiaalse üleoleku kindlustumist Antànti poolel. 2) Venemaa 1917 Vene ühiskonda tabas 2 suurt vapustust (revolutsiooni): a) Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi) selle tulemusena kukutati Venemaal keiser, Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus/Petrogradi Nõukogu. b) Oktoobrirevolutioon (vana kalendri järgi) Venemaal haarasid võimu enamlased (bolsevikud). Venemaast sai esimene ametlik kommunistlik riik Nõukogude Venemaa. Tänu sellisele segadusele, kus võim vahetus kahel korral ühe aasta jooksul lagunes Vene armee. Sakslased alustasid nüüd Idarindel üldpealetungi. Enamlased (eesotsas Lenin) otsustasid sõjast välja astuda ja sõlmisid 1918 märtsis Bresti linnas sakslastega separaatrahu (sõjalise bloki liige sõlmid eraldi rahu vaenlasega). Sellega loovutasid nad terve Venemaa
1917 Venemaal Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Neli olulisemat parteid:
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa:
Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaalriik Protektsionism (oma turu *Inglise-Buuri sõda 1899-1902 *2+1 parteid (konservatiivne, kaitsmine) *probleemid Iirimaaga liberaalne, tööerakond) (autonoomia soov)
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata
Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda.
Türgi nõrgenemist lõikas kasu A-U. A-U sai endale bosnia ja hertsogeina. A-U huvi oli veelgi oma valdusi laiendada. Põhjused * vastuolud maailma suurvõimude vahel * ohu alahindamine- lokaalsõdade ohutus * sõja romantiseerimine * rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * sõjalise mõtlemise jäikus ( keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud
Kodan-likud parteid esseerid · Muuta Venemaa demo- · Muuta Venemaa reformide kraatlikuks vabariigiks teel sotsialistlikuks riigiks · Vähemuses olnud bolsevikud- vene enamlased Lenini juhtumis soovisid vägivaldset sotsialismi raamist b)Juulikriis ja kaksikvõimu lõpp: · Poliitiline võitlus võimu pärast · Rahva rahulolematus jätkuva sõja ja majanduse allakäiguga · Bolsevikud õhutasid pealinnas AV vastaseid rahutusi loosungi all ,,Kogu võim nõukogudele" · AV surus need sõjaväe abil maha ja kehtestas sõjaseisukorra, uueks AV
Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla
väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu: · Venemaa ja Saksamaa alustasid Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi (separaatrahu) · 03.03.1918 nõustus Venemaa Saksamaa esitatud tingimustega ja sõlmiti Bresti rahu · Venemaa kandis suuri kaotusi (loovutati suured maa-alad, tööstuspiirkonnad jne) Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp: · 1918.a noverbris puhkes Saksamal revolutsioon (rahulolematus+lootusetu sõjaline olukord)
4. Uute riikide teke. I Maailmasõda tõi endaga kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. . Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõik need riigid pidid kaitsma oma iseseisvumist ka relvajõul . Austriast lahkulöönud aladel tekkisid Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia ja Sloveenia riikidest) Türgi kaotas oma valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon, Süüria ja Iraak, mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 5. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Revolutsiooni põhjusteks olid kindlasti Vene Jaapani sõda, milles Venemaa lüüa sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905
suur suutrükivägi sakslaste poolt, lahing kestis 10 kuud, loodeti sõda võita kuid sakslased said pmst lüüa. Somme'i lahing: Ing ja Pr tahtsid saksa positsioonidest läbi murda, võeti esimest korda kasutusele tankid, Jüüti merelahing: inglased üritasid saksa laevastiku varitsedes sisse piirata ja hävitada, kuigi saksa laevastik inglaste haardest läbi murdis käitusid nad edaspidi passiivselt ega käinud baasist väljas Sõttaastunud riigid Antant – Suurbritannia (kui Saksa Belgia neutraliteeti rikkus), Prantsusmaa, Venemaa, lõpus ka Itaalia Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, alguses Itaalia Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus sõja ajal Kurnas ühiskonda, elatustase langes järsult, toidupuudus, epideemiate levimine, naised asusid tööle (kokkuvõttes aitas see kaasa naiste iseseivumisele ja võrdsete õiguste saamisele meestega), traditsiooniline peremudel sattus kriisi, kasvasid maksukoormused. Mõisted:
tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi
Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu Põhjus enamlaste soov võim haarata, poldud rahul Ajutise Valitsusega Juhid Lenin Tagajärg sotsialistlik riik I seadused 1) maadekreet talupoegadele maa andmine 2) rahudekreet rahu sõlmimine Saksamaaga * märts 1918 Sks-ga -> Eesti + Läti Saksamaale. Nimetati Bresti rahuks. Kodusõda Venemaal. Intervesioon sõdivad Punased Kirikutegelased Võitsid 1. valged (kodanlus, tsaariarmee ohvitserid) 2. välisriigid (kapital tagasi) · 1918 Punaarmee asutaja Asutaja Trotski Miks punased võitsid? 1. valgete tegevus koordineerimata 2. punaarmee 3
Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev
annaabi.ee 
