Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu KT(Eesti ajalugu)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, kristjan, helilooja, näitleja, maareform, kultuurielu, daatumid, iseseisvus, riigipööre, palusalu, olümpiavõitja, keres, hiiob, koorilaulud, lauter, draamateatri, eduard, lamav, tiiger, põhjenda, maaseadus, 35000, asundustalu, mõisamajandus, kadusid, välispoliitika, ülemnõukogu, ohuna, asjaolud, tagasid, turult, toetuste, meiereidHalva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneldi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kuntslikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimees oli Andres Larka, suur rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib väita, et 1933. Aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviia. Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924. Aasta riigipöördekatset ja 1934. Aasta riigipööret. 1924. aasta 1. Detsembri 1934. aasta 12. Märtsi riigipöördekatse. riigipööre.
Halva majandusolukorraga kaasnes rahuolematus. Kõneledi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kunstlikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste oranisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimese oli Andres Larka, suurt rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib vätia, et 1933.aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviija Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924.a riigipöördekatsest ja 1934.a riigipööret. 1929. 1.dets 1934.a 12. Märtsi riigipööre riigipöördekatsete
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le
rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu)
otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali ) · Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid · Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus
*1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama *1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus *1933 kukkus läbi II rahvahääletus *1933 Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. *1933 oktoobris III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. *Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus: *Riigivanem oli rahva poolt 5ks aastaks valitud suure võimuga riigipea( veto,laialisaatmine) *Riigikogu liikmeskonda vähendati *Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga,kes pidi saama riigivanema usalduse. Üleminekuaeg: *Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele *riigivanem-kõrgeim võim *Taastus vabadussõdalaste tegevus 1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit *Maal oli tugevamaks agraarerakondadele,kuid linnades vabadussõdalased *1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas.
punakaart, seati sisse revulutsioonilised kohtud, tsensuur 31. 32. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine 33. Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali Maapäeva volitused läksid Vanematekogule, mille ülesandeks pidi olema sobival ajal Eesti iseseisvus välja kuulutada Jaan.1918.a. Lääne-Euroopasse delegatsioon 1.veebr. 1918.a.üleminek uuele kalendrile 18.veebr 1918.a. saksa armee uus pealetung 19.veebr. moodustati Päästekomitee – K.Päts, K.Konik, J.Vilms 21.veebr. kiideti heaks “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” (autorid J.Kukk ja F.Peterson)
Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid. Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale. Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919.a vastu võetud Maaseadusele mõisnikele kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja soomaad jäeti riigi valdusesse. Põllu-, heina-, ja karjamaad aga jagati asundustaludeks. Loodi 56000 asundustalu. Peale maa võõrandati mõisnikelt ka põllumajanduslik inventar ja loomad.
Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga
Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf (Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920. aastate haridusreformid: a)koolisüsteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid
toel - tegelikult see nii ei olnud. Fakt on see, et ajakirjanduse summad tulid üle-Venemaaliselt parteilt. Selline väga massiivne, kindlalt suunatud kihutustöö oli üheks põhjuseks, miks nad edu saavutasid. Teiseks nende propaganda viis, mida iseloomustas demagooga ja populism. Enamlased püstitasid 3 loosungit: rahu - sõja kohene lõpetamine, maad ja leiba. Kõik need loosungid olid enamlaste pooldajaskonnale väga selged ja arusaadavad. Enamlaste eesmärgiks kukutada AV, teha riigipööre ja panna kehtima proletariaadi diktatuur. Vähemlaste partei - 1917. a mais tuli kokku eestlaste sotsiaaldem. konverents, mis kuulutas välja eesti sotsiaaldemokraatliku ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond
kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, mitte kodanikualgatusel, seega päris läänelikku ei olnud valmis vastu võtma, pigem meeldis kõigile sotsialism. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25 eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne)
D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
- nov. 1918) järgnes uut maakonda: Võru, Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu Viljandi, Paldiski). rahuga (2. veebr. 1920) 1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad (etniline piir) 12 linna Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond 1934. aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV
15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23.02 Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine Juba väljakujunenud riikluse jätkuv areng. 12.03.1934 riigipööre 1934-39 Kaitseseisukorra reziimi aastad, autoritaarsed aastad. Demokraatial autoriseerumisele üleminek Suure kriisi aastad 1930. aastate algus, võitlus PS muutmise ja muu taolise ümber. Vaikiv hämarus üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad 17.06.1940 Punaarmee sissetung Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine. Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik Eesti Rahva ajalugu
Venemaa kõrgkoolidesse. 1806 - hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht - "Tarto maarahva nädalaleht." Teiseks ajaleheks oli kahekümnendatel Otto Wilhelm Masingu "Maarahva nädalaleht." 1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on." 19. sajandi kesekel elas uue tõusu läbi hernhuutlus, vennastekoguduse liikumine. 22 BALTISAKSA KULTUURIELU. Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit. Tallinnas oli keskuseks Tallinna Muuseumi ühing ja provintsiaal muuseum. Tallinnas tegutsenud kuulsamatest kunstnikest nimekaim oli Franz von Kügelgen. 1862 - Provintsiaal Muuseum. Esimene muuseum Eestis. XIX sajandi SELTSID. Seltsid hõlmasid üliõppilasi ja lihttöölisi. Tekkisid laulukoorid, -klubid, heategevus organisatsioonid, abistamis kassad.
annaabi.ee 
