Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AJALUGU KT 8. Klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õukonnas, monarhia, merkantilistlik, majanduspoliitika, parlament, nõusolekuta, kirik, kodusõda, uuendajad, 1649, jagamatu, kohut, riigivorm, jagab, edutud, sõjad, kuningal, kaubandusbilanss, imporditollid, anglikaani, samast, revolutsioon, restauratsioon, hugenotid, puritaanid, päikesekuningas, kardinal, cromwell, äärmuslik, privileeg, armastasKunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid
Tuntuks on saanud kuninga ajalooline lause: "Pariis väärib üht missat." Tegemist oli targa ja riiklikult mõtleva valitsejaga, kes eelistas kuningana astuda säilinud pealinna, näha pariislasi elavatena ega tahtnud üle oma rahva laipade ja linna varemete troonile jõuda. Laipu ja varemeid oli olnud juba küllalt alates 1560ndaist aastaist oli Prantsusmaa olnud pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572. aasta Pärtliöö sündmustega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu (st kuningavõimu) kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid.
anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku.
pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640. Kodusõda 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell. Kuningas põgeneb sotimaale, sotlased annavad hea raha eest välja
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid
on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega, sest kuningakassat oli ju vaja millegagi täita ning 1649.a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on ta aga kaunite kunstide toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti ning muidki asju. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg
Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Prantsusmaal pääses absolutismlik valitsemisviis mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningas võis kõike teha peale uute maksude kehtestamise ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614
Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud Inglise armee sai elukutseliste ohvitseride juhitud Soti armeelt 1640 aastal rängalt lüüa. Piiskoppide sõjad nõrgendasid Charlesi positsiooni. Sõjad muutsid ka kuninga ja parlamendi suhteid Inglismaal. Charles I ainuvalitsus Inglismaal oli läbi kukkunud. Raha sõdade pidamiseks ei jätkunud. Raha kogumiseks kutsus Charles 1640 aasta aprillis kokku nn. lühikese parlamendi, ent kuna parlament ei olnud nõus hääletama enne kui nende kaebusi on kuulda võetud, siis saadeti parlament kiiresti laiali. 1640 aasta lõpus sõlmitud Riponi leping kohustas Charlesi maksma sotlastele igapäevast leppetrahvi, kuni jõutakse lõpliku kokkuleppeni. Rahapuudus suurenes sellega veelgi. Charles oli sunnitud uuesti parlamendi poole pöörduma ja 1640 aasta novembris kokku tulnud nn. pikk parlament püsis elus kuni 1660 aastani, seega kauem kui Charles ise. 1641
VARAUUSAEGNE RIIK KORDAMINE 1. Mõisted Monarhia – valitsemisvorm, kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest
Rocroi oli pöördepunkt - tõstes prantslaste võitlustahet ja andes hoobi hispaanlaste enesega rahulolule. 1643.a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus tõepoolest tõde kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt
1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer
paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi piibli õpetuste juurde. Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism:
Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi.
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31
c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.
privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust,katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Martin Luther(1483-1546)oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon, TEMA VAATED:usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel,õndsaks saab ainult usu kaudu selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti,mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. Ta koostas 95 teesi mis seletasid tema vaateis. Luteri kirik riik võttis kiriku vara ja maavaldused,tähelepanu pöörati jutlustele ja palvetele,kirikutest eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid,rahvakeelne numalateenistus. TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine.
Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende omavaheliseks tüliõunaks sai peamiselt maksude kehtestamine. Pärast James I, tuli troonile ta poeg Charles I, kes üritas kehtsetada makse parlamenti eirates. Selle peale kuulutas parlament maksude maksmist riigivastaseks teoks. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 tuli kokku pikk parlament. Parlament koosnes Ülemkojast (kõrgaadlikud ja -vaimulikud) ja Alamkojast (liikmed valiti). Kuninga halva positsiooni tõttu nõudis parlament võimalikult suuri järeleandmisi. Parlamendi loata kehtsestatud maksud tühistati, kuningalt võeti õigus parlament laiali saata. 1642 kasvas kahe leeri vastasseis üle kodusõjaks ning Charles I põgenes Londonist. Sõjalise ülekaalu said parlamendi toetajad, silmapaistvat edu saatis Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge.
Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)* Inlgismaa parlament otsustas alati maksude üle. 2) usulised vastuolud: Ingl. oli anglikaani kirik, Sotimaal olid puritaanid, Elisabeth I oli olnud katoliiklane. James tahtis kogu territooriumi pöörata anglikaani usku, buritaane hakati tagakiusama- lahkusid Uus-Inglismaale (USA'sse). Guy Fawkes tahtis parlamendi õhku lasta. Charles I (1625-1649) pinged säilisid - 1628 Petition of Rights- piirata valitsejat, parlament pidi loa andma, kedagi ei tohi karistada ilma kohtuta.
Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad
° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17
11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789)
11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss halvendas suhteid Inglismaa ja parlamnedi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kehte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja parlamenti toetavad kaupmehe ning anglikaani kiriku pooldajad. Inglise kodusõda toimus 1642-1649. Peamised põhjused olid tüli
Inglismaal Prantsusmaa Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist, mis lõpetas usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema õukond kujundasid suhteliselt kiiresti tõhusa keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis, suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Asjaolud muutusid kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli
hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu.
- Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks.
Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim, aristokraatia kui nn paremate võim ja monarhia kui üksikisiku võim eelistas Bodin üksikisiku võimu. Bodini meelest oli demokraatia ja aristokraatia ebakindlad ning võis edukalt toimida õige lühikest aega. Piiramatu kuningavõimuga sai tagada elanike turvalisuse ja heaolu. Bodini meelest pidi see olema eluaegne, võim pidi olema ka absoluutne ja jagamatu. Sõltumatul majesteedil peab olema õigud välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kõik seadused
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole
annaabi.ee 
