Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad
Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913
Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 68 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult.
8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. Hellenistlik ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse,
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest.
Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 2 Sissejuhatus See uurimustöö sisaldab ülevaadet Vana Kreeka perioodidest, selle aja
potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid loomi, mustreid, paate ja inimfiguure. Materjalina kasutati enamjaolt savi. Iidne Geomeetriline vaasimaal Egiptusest Naqada II periood Pott on klassikaliselt täidetud mütoloogilise kujundlikkusega. Klassikeerub tuttavate piltidega musta ja punasega lakitud nõudel. Auväärse klassi tunnistajateks müütidest ja muudest tuntud tektidest. Inimkonna algusest loomingulised käsitöölised on kaunistanud potte ja vaase millega iganes mis neil mõttes oli. Mõningatel juhtudel vaasidelt leitud pildid esindavad traditsioonie, mis ei ole
Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi, kellest sõltus politsei julgeolek. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..............................................................................
maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega
Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel.
kõrgushüppes ning kuulitõukes. Teisel päeval toimuvad võistlused tõkkejooksus, kettaheites, teivashüppes, odaviskes ja 1500m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 8 KÄIMINE Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat, mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta. Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil kui ka maanteel. Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku.
5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest,
· ,,kaunid kunstid" nii nimetati maalikunsti ja skulptuuri, sest 17.-18.sajandil oli kunstipeateemaks ilu loomine · ,,kujutav kunst" 19.sajandil hakkas levima realism ja hakati kujutama realistlike kujutusi. · ,,vabad kunstid" 20.sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria:
2. Treening: 2.1. Hüppamine: Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. 2.3. Jõutreening: Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist.
Inimesi kujutati egiptusepäraselt jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Klükoopilised müürid olid Mükeene linnamüür, mis olid laotud hiiglaslikest kivipankadest, arvati,et selliste müüride ehitamine käib inimestele üle jõu nind need ehitati hoopis klükoopide poolt. 13. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks
põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.)
Arvatakse et tmpel on välja arenenud Keeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
Vastused. 1. Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit. Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane
Linnriigid olid, ei olnud ühtset riiki. Linnade vahel rivaalitsemine taandus. Kõige hramoonilisem aeg poliitika ja kultuuri vahel. Kreeka klassikalise demokraatia sai eeskujuks politiilisele süsteemile demokraatia, ühte jalaga pidi. Õgussüsteem pärineb Antiik-Roomast. Hellenistlik ajastu jaguneb kolmeks: 1. I Filippose ajastu, Makedoonia kungkriigi vallutamine. 2. II periood - Aleksander vallutas Kreeka ning Kreeka on sõltuvuses Makedooniast. Sellel ajal elasid välja kreeklased end kujutavas kunstis. Mida enam liikus Aleksander ida poole, seda autoritaalsemaks muutus tema võim. talle ei võinud otsa vaadata, ta muutus päikese jumalaks. suri äkki 37a. Kreeka aga jäi peale tema surma ühtsena edasi. 3. III periood vallutati Aleksandri Makedoonia, Egiptus, kus Kleopatra vailitses. Tuli Rooma võim, selle perioodi lõpetas Rooma riigi jagunemine Kreeka ja Makedoonia aladel. ARHITEKTUUR, EHITUSKUNST
· Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Rhodose koloss · Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. · Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. · Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama hiiglaslikke kujusid. · Algul oli Chares valanud ja paika pannud kolossi jalad. Seejärel valanud ülejäänud kehaosad ühendades need nendega, mis juba seisis. Kuju kasvas ja ta kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks. · Kolossi ehitati 12 aastat. · Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. Aasta maavärisemise ajal maha prantsatas.
puudutavad sporti, ning millest minu arvates, pole varem päris õigesti aru saadud. Et akadeemilistel ringkondadel on mõningate spordiga seonduvate väidete juures abi tarvis, tuleb ka välja ühe ameerika arheoloogi 1962. aastal avaldatud raamatus. Kus ta oli kirjutanud järgmiselt: <<Üks agoraa raidkiri ülistab thasoslast Theogenest, kes saavutas 1300 Olümpia võitu.>> Aritmeetikas olid kreeklased nõrgemad kui teistes matemaatika valdkondades, kuid iga kreeklane oleks olnud suuteline silmapilkselt arvutama, et kui Theogenes oleks kõigil Olümpia mängudel teinud kaasa igal spordialal ja kõik võistlused võitnud, siis oleks tal eelnimetatud saavutuseni jõudmiseks kulunud 649 aastat. Kirjutades kahe väga ebavõrdse tähtsusega Kreeka linna vahelisest tülist, ütles Dion Chrysostomos meie ajaarvamise esimese sajandi lõpu eel:
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas.
Kergejõustiku võistlusalade programmist on ainult kõrgus- ja teivashüppe sooritamisel sportlasele eelnevalt teada tulemus, mida sportlane kavatseb saavutada. Kõigil teistel aladel saab tulemus teatavaks alles pärast katse sooritamist või distantsi läbimist. Kõrgushüppe ajalugu ulatub kaugesse minevikku. See ala oli populaarne eri aegadel erinevate rahvaste seas. Muinasgermaanlastel tunti ,,kuninglikku hüpet" üle kõrvuti seisvate hobuste. Osal Kesk-Aafrika suguharudel on tänaseni iga-aastaste rahvapidustuste tõmbenumbriks hooga kõrgushüpe. Vatussi suguharu liikmed sooritavad äratõuke 12-15 cm kõrguselt trampliinilt (lame kivi, termiidikuhil) ja ületavad kõrguse 2.40-2.50. 60 aasta vältel on otsitud liigutuste ratsionaalset vormi, mis võimaldaks latti ökonoomselt ületada. Otsingute käigus avastati üle kümne erineva lati ületamise viisi, mida võib liigitada nelja põhimõtteliselt erinevasse hüpete guppi: üleastumishüpe, väljaastumishüpe, rullhüpe ja
silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. 2.3 Egiptuse kunst (arhitektuur) Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse
· Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
Joonia- sammas peenem ja elegantsem Korintose- kapiteeli alaosa on vaasikujuline ja sellel on taimekujud Samba kolm põhiosa- kapiteel, tüves. baas Ehitusmälestised- tempel, teater Tempel- Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Skulptuur( arhailine, klassikaline, hellenistlik- võrdle neid omavahel) Arhailine ajastu- need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette
naisi, taimi, loomi. Inimesi kujutati egiptusepäraselt jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Klükoopilised müürid olid Mükeene linnamüür, mis olid laotud hiiglaslikest kivipankadest, arvati,et selliste müüride ehitamine käib inimestele üle jõu nind need ehitati hoopis klükoopide poolt. 13. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks
hukkus Achilleuse asemel lahingus. See üritus, kui ta toimus, on vanim teadaolev korraldatud spordimäng ajaloos. See oli mõeldud Patrocluse matusetseremooniana. Peale jooksmise, kaarikuvõistluse, odaviske, kettaheite ja relvastatud võitluse olid programmis ka maadlus ja poksimine. Lugu, millest Homeros jutustab, võis juhtuda umbes 13001200 e.Kr. Antiiksed olümpiamängud Vanad kreeklased pidasid esimesed olümpiamängud aastal 776.e.Kr. Neid korraldati iga 4 aasta tagant kuni aastani 393.AD, mil peeti 293.mängud. Imeline on, et need mängud pidasid vastu 1.169 aastat, see on pikk aeg, võrreldes moodsate olümpiamängudega, mida on vaid pisut üle 100 aasta peetud. Vanas Kreekas peeti ka näiteks Püütia mänge, Neemea mänge ja Isthmia mänge, sel moel pidid kreeka atleedid osalema vähemalt ühtedel mängudel aastas
sajandil e. Kr. elanud vaarao Thutmosis neljanda huvitavaid tähelepanekuid. Sfinksi juurde on steele püstitanud paljud vaaraod ja ilmselt käidi siin ka palverännakul.( Maailma imed 1998:126-127) Sfinksi näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasid sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi oli sfinks valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh, see tähendab (valitseja) "elav-kuju." Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased nimetavad seda hiiglakuju "õuduse isaks." Heledas kuupaistes tekkiv varjude mäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Maailmas pole sfinksist suuremat kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32) Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk "Hor horisondil". Hor tähendas jumalaks saanud valitsejat ja horisont kohta, kus see valitseja pärast surma päikesejumalaga ühineb
· Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
