Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ajaloo mõisted - sarnased materjalid

president, truman, doktriin, thatcher, nato, nixon, müür, watergate, liitvabariik, kantsler, astuma, rahanduspoliitika, kariibi, riigisekretär, ühinemise, peaminister, üro, idapoliitika, taasühinemine, tšehhoslovakkia, margaret, konkurents, king, sissetung, 1959, liidukantsler, majanduskava, brandt, pakutud, hiiglaslik, soovisid, pidurdamise
thumbnail
6
odt

Ajaloo mõisted

Neville Chamberlain-briti peaminister, osales Müncheni kokkuleppel Charles de Gaulle-lõi GB-s liikumise Vaba Prantsusmaa ja võitles Hitleri vastu Winston Churchill- GB peaminister Erwin Rommel- sõjaväelane, juhtis saksa korpust Põhja-Aafrikas, tuntud kui kõrberebane Raoul Wallenberg- Ungari juutide päästmisaktsiooni juht, ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute Jossif Stalin- nõukogude liidu diktaator kuni 1953 Harry Truman- USA president teise maailmasõja järgsel ajal Kommunistlik Venemaa: NL moodustamine 1922 nõukogude liidu loomine Ukraina, Valgevene ja Taga-kaukaasia kuulusid kohe sinna lisaks venemaale 1936 liideti armeenia, Aserbaidzaan ja gruusia Rahulolematus ühiskonnas püsis NEP 1921-uus majanduspoliitika Toidu riigile andmine asendati maksudega Rahareform (rublad asendati tservoonetsitega kuni 1928 aastani) Eraettevõtlus Väliskapitali naasmine Majanduskasv 1917 kommunistide juht Lenin Stalini võimuletulek

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ajaloo mõisted

stuupa ­ kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased ­ Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased sufrazetid ­ naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan ­ valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat ­ sultaniriik sunnismaisus ­ talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür ­ pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee ­ Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee ­ kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ajaloo mõisted

nõudmiste täitmine stuupa ­ kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased ­ Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased sufrazetid ­ naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan ­ valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat ­ sultaniriik sunnismaisus ­ talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür ­ pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee ­ Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee ­ kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ajaloo õpimapp

kõrval küllaltki populaarne, ja rahvamuusikaansablid. Kultuuri kaudu teostatud vastupanu oli kahtlemata õilis, peenekoeline ja vägivallatu. Kummatigi on neist ajajärkudest sündinud kaks müüti: et põllumees on eestipärasem kui linnamees, ja et kirjanik olla on õilsam kui ärimees. See on silmapete. Tegelikult vajab iga nõnda-öelda jätkusuutlik rahvas neid kõiki ja üks pole teistest parem. RAHVUSVAHELISED DOKTRIINID JA PLAANID Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti ajaloo inimesed

Presiidiumi esimees · Lagle Parek - Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees, iseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. · Edgar Savisaar- 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsusepeaminister 1990­1992, Keskerako nna esimees. · Arnold Rüütel - on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel2001­2006. tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel · Tunne Kelam- on Eesti poliitik, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Aastatel 1988­1995 oli ta Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. · Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. · Tiit Made - on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik. Tiit Made on olnud NLKP liige.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
25
rtf

Ajaloo mõisted

nõudmiste täitmine stuupa ­ kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased ­ Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased sufrazetid ­ naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan ­ valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat ­ sultaniriik sunnismaisus ­ talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür ­ pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee ­ Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee ­ kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S

20. sajandi euroopa ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)  Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema  Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed)  Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: ​Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: ​Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1. Türgi (Ottomani impeerium) Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvuslikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiiguste suurendamine (valmisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas parandada 2 sammu, marssal Mannerheim otsustas loovutada Ida-Karjala alad. Oli märgiks NL-le, et Soome ei vaja territoriaalseid vallutusi, on valmis leppima sõjaeelse piiriga ja oleks mõistlik alustada läbirääkimisi. Ida-Karjalas seni rakendunud vägesid oli siis võimalik rakendada Karjala Kannasel. Soome toonane president Risto Ryti, kellele sakslased avaldasid kõva dipl survet, nõudes kindlust, et Soome ei astu NL-iga läbirääkimistesse ega soovi separaatrahu. Ryti vastas isikliku kirjaga Hitlerile, et separaatlepingut ei tule. Selleks, et lepingut välja pressida, olid sakslased andnud lubaduse toetada Soomet materiaaltehniliselt, pärast kirja hakkas saabuma moodsat saksa sõjatehnikat. Juuli keskpaigast oli NL- Soome rindel taas vaikus. NL oht Soome kohal jäi edasi. Ryti astus presidendikohalt tagasi, 4

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo töö 9kl 2 raamat pt 18-21

Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping ­ Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt ­ 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin ­ 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika ­ 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine ­ 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

· kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega ­ see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
26
doc

12. klassi ajaloo konspekt

· parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL ­ parempoolne kons. Partei · SDP ­ sotsialistid · VDP ­ liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus ­ okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule ­ koal. partneriks SDP b) 1969 ­ 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed ­ Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek ­ Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju ­ Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA

Ajalugu
584 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga ­ Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): 51* Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. 52* Konverentsi otsused: 66* Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) 67* Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. 68* Saksamaa suhtes otsustati: 3* desarmeerida

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle vastu Tõnisson, kes pooldas inglise orientatsiooni taastamist. 1939.a. mittekallaletungileping Saksamaaga. 1938.a. kolmas põhiseadus ja nn. "juhitav demokraatia"- vaikiv ajastu kestab Pätsi algatatud, Rahvuskogu poolt välja töötatud, jõustus 1. jaanuar 1938.a. Riigikogu kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu, riigipea president Päts, peaminister Eenpalu. Demograafiline olukord Eestis Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud:

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Külm sõja kospekt

viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külma sõja mõisted ja isikud!

käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. (1955). Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968). Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52). VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide majanduslik koostöö. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid. NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed

J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus 1948 Iisreli riigi loomine 1949 NATO rajamine, SLVSDV ­ Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis 196669 kultuurirevolutsioon Hiinas

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid. 2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht

Ajalugu
163 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun