Roomlaste igapäevaelu Laura Ruuder Hanna Loore Salumäe Orjapidajate elu Tõusti vara, et ära kasutada päevavalgust. Rikkama orjapidaja juurde tuli juuksur, et habet ajada. Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende...
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite ...
materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
orkester ning koor. Phytagoros, kes oli helleni rahvusest pani aluse muusikale, mõõtes ära noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga hingeline ning vaikne muusika. Roomlased kasutasid väga palju Kreeka traditsioone, kuid aja jooksul need hääbusid. Pillidest jäid kasutusele lärmakamad. Nad leiutasid kõige võimsama kõlaga pilli vesiorel, mida kasutati gladiaatorite võitlusel. Roomlaste muusika muutus aina rütmikamaks ja sellel oli meelelahutuslik funktsioon. Tänapäeval on juba igasuguse rütmiga lugusid. Need kolm kultuuri on väga musikaalsed, nad on ka väga sõjakad. Seda aega võrreldes tänapäevaga oli neile muusika üks osa elamisest, tänapäeval kuulatakse ka palju muusikat, aga luuakse ise vähem. Praeguseks kujunevad kindlad artistid, kes muusikat teevad siis tegid aga kõik. Nüüdisajal ei löö igaüks muusikaäris läbi
õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud. Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni.
London läbi aegade · 1.-5.sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus · Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. · Londoni suur tulekahju 1666.aastal · Tulekahju hävitas 80% linnast Londoni suur tulekahju · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Londoni linna kujunemine metropoliks · 18.sajandil kiire rekonstrueerimise vajadus · Linna pikkus mööda Thamesi 15 km · Thames oli tähtis liiklustee · Probleemid: 1. Jõeni läbimurdmine tundus võimatuna. 2. Kolm silda ei kindlustanud põhjasuunalist transiiti 3. Kitsad tänavad 4. Algeline veevärk ja kanalisatsioon London 18.sajandil · Londoni rekonstrueerimine 19.sajandil · Peatähelepanu pöörati West Endile ja Cityle. London West End · West End kujunes juba varakult Londoni ärilinnaosaks. · Sinna koondusid suured pangad, kindlustusse...
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore. Inimene, kellele langevarjuhüpe ei meeldi ning kes ei oska langevarjuga hüpata, ta ei lähe lendama langevarjuga ma usun. Miks mitte kuulata koduteel laule, mis sulle meeldivad ja kasutada aega targasti, nii ka mina teen. Enamasti kuulan pop ja räpp stiilis laule, kuid vahest juhtub ka midagi ebatavalist ja kuulan mõnda muud stiili. Keltide jao...
, loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk
Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli
1).kelle järgi ja millal on alguse saanud Rooma kirjanduse kultuur ? vastus:Rooma kirjandus ja kultuur on nime saanud legendi järgi Romuluse nimelise mehe järgi aastal 753 a .eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5)
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt
VANA-ROOMA KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Itaalia geograafiline asend. Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed. 2.Rooma riig tekkimine. Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse
4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid, miks tekkis kristlik sümboolika. 19
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned:
Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Polnud värav, vaid monument Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Polnud värav, vaid monument Sõjaliste võitude jm auks Triumfikaar
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu
Palgasõdureid värvati kodanike hulgast. Senati otsuseid võis ignoreerida edukas väepealik. 3. Mille poolest erinesid Rooma riigi ida- ja lääneprovintsid? Sõnasta kuus paari. 1. Idaprovintsi kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Lääneprovintsi kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. 2. Idaprovintsi kuulunud maad olid jõukad ja kõrge kultuuriga juba enne, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsi kuulunud maad olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 3. Idaprovintsi maad olid rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsis oli ainult üks erand Põhja-Aafrika, mis oli ainuke rikas maa. 4. Idaprovintsides eksporditi pigem kästitöökaupu ja luksuskaupu. Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, lääneprovintsides kasutati ladina keelt. 6. Idaprovintsides jõukad ja arenenud kaubalinnad
Kas Vana-Rooma keskendus ideedele või inimestele? Antiik Rooma oli võimas riik, mis kestis 753. aastast eKr kuni 5.sajandini pKr. Selle väga pika ajavahemiku käigus mõjutasid Vana-Rooma eluolu ja riiki mitmed erinevad ideed, mis realiseerusid inimeste tegevuse kaudu. Üks vana-roomlaste idee seisnes selles, et nad rõhutasid inimese kohutust täita osakslangevaid ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Rooma inimesed olid patrioodid ja riigile truud, mis väljendus selles, et mehed kuulusid sõjaväkke. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Ühtlasi
etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Lisaks: Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp,
Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. Näiteks kreeka Zeus vastas roomlaste Jupiterile ning Herale anti nimi Juno
eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga.
säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas latiinid Latiumi maakonna elanikud, kõnelesid ladina keelt samniidid Apenniini poolsaare mägialadel elanud itali hõim sabiinid Kesk-Itaalias elanud hõimurühm gallid keldi hõimud P-Itaalias
Linda Maria Pärn 10.A ,,Eluolust Vanas Roomas" Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik
Alpi mäestiku Itaaliasse ja võitis kaks hiilgavat võitu. Roomlased kartsid, et Hannibal ründab nende linna, kuid Hannibal mõistis,et tema sõja- väest ei piisa Rooma linna vallutamiseks. Seepärast liikus ta lõuna poole, kus ta lootis oma väge tugevdada Roomast Jõudude vahekord Hannibali armee Roomlaste armee Jalaväelasi 40 000 Jalaväelasi 70 000 Numiidia ratsanikke 4 000 Rooma ratsanikke 1 600 Galli ratsanikke 4 000 Muid Itaania ratsanikke 4 800 Hispaania ratsanikke 2 000 Kokku ratsanikke 10000 Kokku ratsanikke 6 400 Cannae lahing Cannea lahing (216a.eKr) oli üks suurimaid lahinguid maailmas. See lahing lõppes Hannibali võiduga.Ometi ei otsustanud see II Puuniasõja saatust. • Kartaagolaste olukord Itaalias muutus järjest
Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja
Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna . Ta oli tark ja kaval naine , kes püüdis kuulsate roomlaste abil säilitada Egiptuse riiki . Nero julm Vana-Rooma keiser 54-68 PKR . Ta tappis oma ema ning lasi arvatavasti süüdata Rooma linna . Tegi enesetapu . Cicero väga tähtis ja kuulus Rooma kõnemees ja kirjanik . Pooldas senati võimu ja vabariiklikku korda . Vergilius Kõige kuulsam Rooma poeet , kes otsustas roomlastele kirjutada eepose , mis jutustas sõja aegsete kangelastegude teemadel . Titus Livius Rooma kuulsaim ajaloolane , kes tahtis ülistada roomlaste kuulsusrikast
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt. Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud
Tegelikult tulebki nendest kirjadest suur osa informatsiooni sõdurite toitumise kohta. Kõige tähelepanuväärsem fakt Rooma sõdurite toitumise kohta on vahest see, et ei ole mingeid jälgi sellest, et nad oleks toidu üle kaevelnud. (Army Food 1998) 2. TEUTOBURGI JA WESERI JÕE LAHING Selles peatükis vaatlen kahte lahingut, Teutoburgi ja Weseri jõe, analüüsin neis kahes lahingus Rooma väejuhtide poolt tehtud käike ja võrdlen kahe lahingu vägede arvu, germaanlaste taktikat ja roomlaste väejuhi võimekust. 2.1. Teutoburgi lahing Euroopa jaguneb kaheks kultuuripiirkonnaks: rooma ja germaani. Põhjus, miks osad alad sattusid germaani kultuuripiirkonda ja mitte rooma, on Varuse kaotus Teutoburgi lahingus, kus kaotati tervelt kolm leegioni ja lisaks veel hulgaliselt tsiviilisikuid. Esimeseks sajandiks pKr oli Rooma riik jõudnud oma suuruse tipule. Selle koosseisu kuulusid nii Itaalia, Gallia, Hispaania, Kreeka,
GÜMNAASIUM ROOMA ELU JA OLUSTIK Õppeaine: ajalugu Klass: 10A 2011 Sissejuhatus Essees räägin üldiselt Rooma ühiskonnast. Siis räägin ka veel seisustest, Rooma perekondadest, orjadest, Rooma kalendrist, Roomlaste rõivastusest, toidust ning ka avalikest mängudest. Need on põhilised punktid mis peaksid kirjeldama Rooma elu ning ka olu piisavalt. Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on
KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse
Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma kultuuri ühiseid jooni ning erinevusi. Antiik-Kreekal ja Antiik-Rooma kultuuril on nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul 3.saj.eKr. Seega olid roomlased varasest ajast alates neist kõrgema etruskide ja kreeklaste mõju all. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla
alistamine, Korinthose linna hävitamine, Rooma võimu laiendamine Gallias, Britannias, Aasias ja Aafrikas), vallutas sel perioodil hellenistlik kultuur tegelikult Rooma. Selleks ajaks, kui roomlased said Kreeka valitsejaiks, oli neil seljataga juba pikk arengulugu ja oma eriilmeline kultuur. Need olid eeldused mis lubasid, mitte ainult kreeklaste kultuuripärandit vastu võtta, vaid seda ka edasi arendada. Hellenistlik kultuur imbus roomlaste sekka alguses läbi Kreeka kolooniate ja etruskide, kes üht-teist kreeklastelt olid üle võtnud ja ajapikku roomlaste hulka sulandusid. Nii hakkasid roomlased kreeklaste kultuuri austama ja endale eeskujuks seadma. Samas tuleb aga nentida, et Rooma kultuur on siiski märksa komplitseeritum ja mitmepalgelisem kui kreeka kultuur. Selles põrkuvad kokku helleniseerunud ühiskonna ametlikus, riiklikud seisukohad ja rahva maitse, mille juured ulatuvad tagasi Itaalia kaugesse minevikku
Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. See teenis makselaekumiste kasvu eesmärki ja pidi leevendama impeeriumi lääneosa üha süvenevaid majandusraskusi. Samas avas edikt Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukatele. Roomlaste seisukohalt esindasid äärealade asukad võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet, mis edaspidi tähendas kultuuride kokkupõrget, aga
Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi üksmeelsed , kuid siiski liikus vägi põhjast Itaalia lõunatippu lootes pääseda Sitsiilia saarele
Selle süsteemi põhjal tänapäeval põhineb Mandri-Euroopa kohtusüsteem. Rooma seadused samuti mõjutasid rahvusvahelise seaduste välja kujunemist. Paljusi kaitsetehnikaid mida kohtus tänapäeval kasutatakse, kasutati Rooma kohtutes. Idee ,,süütu kuni tunnistatakse süüdi" pärineb Roomast. Samuti kirjutatakse seadusi üles selleks, et kaitsta inimesi üksteise eest ja kaitsta inimesi riigi eest, mis oli Rooma idee. Tehnoloogia oli roomlaste võimsaim vahend. Nad kasutasid seda enda vaenlaste alistamiseks, impeeriumi laiendamiseks ja enda elukvaliteedi parandamiseks. Kuni antiikaja lõpuni olid roomlased Euroopa kõige arenenum tsivilisatsioon tehnoloogiliselt. Nad avastasid tsemendi mis tegi roomlaste ehitised nii vastupidavaks, et need säilivad tänaseni ja seda kasutatakse tänaseni igapäevaselt. Roomlaste sillad olid esimesed suured ja vastupidavad sillad Euroopas. Osad sillad isegi säilivad ja
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist
Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul Vesuuvi mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse
Tänu lubjamördi kasutusele võtule tehti kupleid, võlve ning triumfikaari. Kuigi stiililt võisid olla mõlema riigi ehitised samad, oli Roomas ehituskunsti tehnoloogia kõrgemalt arenenud – ehitised olid võimsamad ning suurejoonelisemad. Suur osa mõlema riigi kultuurist oli teater. Teatri eesmärgiks oli lõbustada inimeste igapäeva elu. Kreekas esines ka draama, aga Roomas seda väga ei kajastatud tema tõsiduse pärast. Samuti on näha roomlaste näidendites, et mõjutusi on tulnud Kreekast. Tegelasteks olid peamiselt kreeklased. Sisu oli neil sellegi eest erinev. Roomlaste teater oli lõbus, naljakas ning kohati isegi sündsusetu. Nad armastasid samuti vägivaldseid lõbustusi nagu gladiaatorite võistlused. Roomlaste jaoks ei saanud teater kunagi nii populaarseks kui Kreekas. Filosoofias olid mõlemad riigid väga arenenud, kuid siin oli sama asi, kreeklased olid
ROOMA JUMALAD Küsimused: Millist Rooma jumalat kujutati kahenäolisena? Kes või mis olid laarid? Varased uskumused Austati loodusjõude ja Igal majal olid vaime kaitsevaimud ehk laarid, kes kehastasid roomlaste Iga elusolend või osake jaoks esivanemate hingi. loodusest oli roomlaste Tähtpäevadel viidi laaride meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad.
Templi ette ehitati tihti kivist altar ning ei olnud enam kinnised ruumid vaid nö vabaõhu ehitised. Nad olid pikad ja ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Hoonet ümbritsesid sambad, millede ülesandeks oli toaestada ehitist. Vasakul pildil on näha tüüpilisemaid plaane, mida kasutati.(2) Vana - Rooma arhitektuuri eeskujuks olid etruskide ehitised. Ka roomlaste põhiehitiseks oli lihtne templitüüp, mille ükskikud osad meenutasid kreeka templit, kuid asend oli teistsugune. Hooned paiknesid kõrgel alusel ning samuti viilkatusega, kuid roomlaste katus oli järsem kui kreeklastel. Vana - Rooma arhitektuur arenes ehitustehniliste uuenduste teel. Tähtsaimaks on lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes uute konstruktsioonide teke nagu kaared, võlvid ja kuplid. Kaari kasutati tavaliselt seintes olevate avade katmiseks. Võlvi võib endale ette
traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: 1. isikunimed: (quod nomen est tibi? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!) a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus b) roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus > August, Augusta, Gustav Aemilius > Emil, Emilie, Milli Constantinus > Konstantin Antonius >Anton, Antonina, Nina Claudius > Claudius, Claudia
kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas rooma õigus -Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. leegion -Vana-Roomas algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) imperaator -väepealiku, hiljem riigipea austav tiitel Vana-Roomas, üks keisri tiitlitest provints-roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat termid -Avalikud saunad, mida kasutati pesemiseks, suplemiseks, sportimiseks,
Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints. Võidu tähistamiseks laskis Traianus püstitada Rooma kõrge samba, mis on säilinud tnapäevani. Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal
keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste ja Kartaago vahel 3.-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks Caesari surma järel jagasid riigi Antonius ja Octavianus. 0 eKr kogu võim Octavianuse käes = vabariigi lõpp 5) 30 eKr-235 pKr varane keisririik
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II.
annaabi.ee 
