Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ajaloo konspekt I maailmasõda - sarnased materjalid

serbia, lvkond, rindejoon, elsass, vers, saksas, reparatsioonid, analoogsed, jaks, armeed, paguluses, ootamatu, sellistest, daatumid, ldiselt, liitlastega, koost, sissetung, 70000, rgalt, varustus, steem, minemine, prantuse, duma, pinged, enamlased, rumeenia
thumbnail
5
pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist Saksamaa Schliffeni plaan seisnes Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel oma vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Enamus jõud pidid Luksemburgi ja Belgia kaudu

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

`keerati kraanid lahti' kui tuul puhus õiges suunas, siis rindel olevatel balloonidel keerati kork maha ja mürgipilv kandus vaenlaste poole tihti tuul pöördus ja gaas tuli tagasi esimene mürk oli kloor gaasi kujul, lämmatav gaas 23.05 kuulutab Itaalia sõja Austria-Ungarile sõda ei kujune esialgu edukaks 14.10 kuulutab Bulgaaria sõja Serbiale bulgaaria ootab pikalt enne sekkumist, sest bulgaaria venemaaga sõber, aga serbia venemaa poolel kui bulgaaria ka serbiale kallale läheb, siis Serbia alistub Detsembri keskpaigaks on Serbia okupeeritud serblased evakueerivad oma väed Koostöö Austria-Ungari ja Saksamaaga aprill 1915 - jaanuar 1916 Gallipoli operatsioon katse kehtestada kontroll musta mere ja selle väinade üle musta mere kaudu oleks olnud inglismaal parem ühendus venemaaga seal algab pihta taas kaevikusõda tulemusena inglased sunnitud taanduma

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

järkjärgult pea kõik maailma riigid. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja vaid Türgi ja Bulgaaria. Lääneriikidel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema Schlieffen välksõja plaani. Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda. Suuremad kahurid Doora ja Verta. Rindejoon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni ehkki valati ohtralt verd. Nii langes 1916. a. 10ne kuuses Verduni lahingus umbes 1 000 000 meest, ligi 4ja kuuses Somme`i lahingus 1, 3 milj. meest,

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

o A-U paljurahvuselises riigis soovisid rahvused iseseisvuda o Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli SM, kes tahtis uusi kolooniaid, see tähendas konkurentsi maailmavõimu pärast IMga; tahtis võimu PM üle o A-U eesmärgiks oli paljurahvuslise impeeriumi kooshoidmine ja tugevdada oma võimu Balkanil - selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM) o Itaalia oli nõrgeim lüli ­ A-U oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, suhted halvenesid; suhted paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga ­ VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa o Türgi ­ tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule ­ lootis saada neilt toetust VM vastu 1893 ­ Liiduleping: VM + PM o Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ajaloo konspekt

- Saksamaa sai Maroko eest kompensatsiooniks tükikese Prantsuse Kongost, mis oli tühi maa ja kasutu - Esimeses Balkani sõjas sai Türgi lüüa, Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused peale Istanbuli - Teine Balkani sõda oli Bulgaaria vastu Makedoonia üle (see läks Türgi võimu alt välja) ja Bulgaaria sai lüüa, kaotas oma ammuseid valdusi kui ka need, mis oli võidetud Türgilt - Balkanit nimetati Euroopa püssirohukeldriks, sest Serbia tugevnes Balkani sõdades ja sellega seoses teravnesid suhted Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht. Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa Sotsialistlik liikumine - Reformistid ehk oportunistid olid sotsialistid, kes pooldasid sotsiaalseid reforme, et parandada töörahva olukorda - Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ajaloo konspekt

umbes 1000 000 meest. Ligi neljakuuses somma lahingus langes ligi 1,3 miljonit meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud. Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda venemaa rutakas sissetung Ida- Preisimaale. Seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja algul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam. 1915 aastal koondasid keskriigid oma peajõud itta, murdsid rinde läbi ja liikusid kaugele edasi , kuid vene armeed otsustavalt purustada ei õnnestunud. Ka idarindel tekkis pati seis. Siingi algas raske kaevikusõda. Sõjategevuse raskuspunkt kandus taas läänerindele, kus 1916 aastal toimusid kaks suurt lahingut(verduni ja somme). Antandi poolel astusid sõtta 1914 aastal jaapan, 1915 aastal itaalia 1916 aastal portugal ja rumeenia.1917 aastal kreeka ja ameerika ühendriigid. Keskriikide poolel aga 1914 aastal türgi ja 1915 aastal bulgaaria. Kestis

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajaloo referaat esimene maailmasõda

soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Vastuolusid süvendanud sündmused:  Prantsuse-Preisi sõda 1870–71  Vene-Türgi sõda 1877–78 ja Berliini kongress 1879  Vene - Jaapani sõda 1904–05  Maroko kriisid  Bosnia kriis 1908  Balkani sõjad 1912–13 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, et Serbia selja taga seisis Venemaa siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: Mitte viivitada väljaastumisega, Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AJALOO KONSPEKT

AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ​ ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r​ elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ​ ehrmacht ● Alustati ​lennuväe ja sõjalaevastiku r​ ajamist Lepituspoliitika Põhjused​: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a.​ sõlmiti ​Inglise –Saksa merekokkulepe​: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud ​lepituspoliitika (​ rahustami

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõda

AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
20
docx

I maailmasõda

21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta. 3.2 Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee.Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Ajaloo konspekt.

9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti rahva väe eba ed

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
16
doc

I maailmasõda

Venemaa sõjaplaani võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austra-Ungarile. 4 Austra-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austra-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austra-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Ajend ja põhjused 5 Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo konspekt

Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.­11. ­ Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, ­ liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, ­ otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli­2. - Saksamaa jagamine ja denatsifits

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal. 1945 Potsdam/Saksamaa - Churchill, Stalin, Roosevelt (suur kolmik) ­ kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Määrati kindlaks Saksamaale määratavad reparatsioonid. Arutati ka jätkuat sõda Kaug- Idas. Stalin kinnitas lubadust astuda kiiremas korras Jaapani vastu. Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine? Jaapani kapitulatsioon 1945 · USA vägesid juhtisid kindral MacArthur ja admiral Nimitz · Vabastati Filipiinid · Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine allveelaevadega merelt. · Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast.

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
28
docx

I ja II maailmasõda

Suurbritannia ------- (1907 Sb. + V.) Bulgaaria ------------- Portugal Rumeenia Serbia Kolmikliidu eesmärgid Riik Eesmärgid Saksamaa Uute kolooniate hankimiseks teiste riikide suhtes suuremat võimu koguda Itaalia Kaitse Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu + tahtis Türgi käest endale Kürenaikat ja Tripolitaaniat Austria- Kaitse Serbia ja Venemaa eest, kes soovisid Austria-Ungari arvelt alasid suurendada + Ungari tugevdada positsioone Balkanil Türgi Toetus Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antandi eesmärgid Riik Eesmärgid Prantsusma Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit a Suurbritann Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada ia

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tar

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

toimunud provokatsiooni. 28. novembril teatas V. Molotov, et N. Liit katkestab mittekallaletungilepingu Soomega. Päev hiljem katkestas Moskva Soomega diplomaatilised suhted. 30. novembril 1939 alustas Punaarmee Soome tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril üheaegselt kaheksas lõigus pealetungi. Algas 105 päeva kestnud ja Soomele väga raske Talvesõda. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril. Selleks oli Soome piirile koondatud neli armeed. Neist suurim oli 7. armee, kuhu kuulus 12-14 kütidiviisi, üks soomusvägede korpus ja hulk üksikuid soomusbrigaade kokku umbes tuhande tankiga. See armeeüksus pidi andma pealöögi Leningradi suunast, vallutama Karjala Kannase ja suunduma seejärel Helsingi peale. 7. armee tegevust pidi toetama 8. armee, andes oma seitsme diviisi ja kahe soomusbrigaadiga abilöögi põhja pool Laadoga järve, et haarata Karjala Kannast kaitsvaid Soome üksusi seljatagant. Põhjas asunud 9

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm pärast II maailmasõda

Raudne eesriie ­ NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda ­lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin ­ USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan ­ USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad ­ üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 ­ 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür ­ 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist ­ idasakslaste põge

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks? 1) Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean. 2) Polnud armeede, vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased. 3) Puudus rindejoon 4) Seniste väärtus hinnangute hülgamine 5) Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi miks hitler kaotas? mis aitas lääneriikidel lõpuks siiski võita? 1) SM kehvad liitlased, ei aidanud piisavalt ning olid nõrgad 2) SM-d rünnati igast suunast – jäid mitme tule alla 3) Lääneriikidel ülekaal – rohkem varustust ja mehi 4) SM plaan pidada välksõda kukkus läbi Eesti II maailmasõjas- iseseisvuse kaotus ja valikud. 24

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajalugu, I Maailmasõda

4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul  19. sajandi lõpus:  Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari  Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa  20. sajandi algul  Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia  Kandev jõud oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid ja sealt tulenes vastuseis Inglismaaga. Serbia püüdis Austria-Ungaris koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest luua suur slaavi riik. Serbia seljataga seisis aga Venemaa. Itaalia püüdis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.  Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa  Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil.

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Ajaloo konspekt - uusaeg

Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 ­ 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 ­ 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 ­ 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (ni

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
7
docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmij

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
9
docx

I Maailmasõda

läänerindel välja positsioonisõda ­ kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Teine maailmasõda

lääneliitlased läbi pettuse, et näiliselt koondati La Manche'i väina juurde sõjamasinaid jms, et Sm paigutaks sinna võimalikult palju oma sõjajõude. 6 juuni 1944 dessant Normandiasse. Peale seda alustati pealetungi Prantsusmaal. Üks peamistest pealetungi suundadest oli Pariis. Liitlastele osutas abi ka Pr vastupanu liikumine. Kui liitlased Pariisi jõudsid, oli seal alanud juba ülestõus. '44 a lõpuks jõudsid lääneliitlaste väed Sm läänepiiril. Idas '44 a alguses oli rindejoon. NSVL oli jõudnud välja oma sõjaeelsetele piiridele, kust alustasid edasiliikumist lääne poole. Narva jõel ja Sinimägedel hoiti vägesid paigal. NSVL vägede idapoolses osas oli samuti kiired, millega kaasnes vägivald kohalike vastu. Pariisis oli 44 alanud ülestõus vastupanuliikumise poolt, kui NSVL väed lähenesid Varssavile, siis 1 aug '44 algas Sm vastane ülestõus. Poola vastupanuliikumise eesmärk oli Sm võim Varssavis kukutada

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

20.sajand ja I Maailmasõda

4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul  19. sajandi lõpus:  Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari  Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa  20. sajandi algul  Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia  Kandev jõud oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid ja sealt tulenes vastuseis Inglismaaga. Serbia püüdis Austria-Ungaris koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest luua suur slaavi riik. Serbia seljataga seisis aga Venemaa. Itaalia püüdis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.  Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa  Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil.

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. II Sõja ajend (lk24): 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip Tapatöö põhjus: Franz-Ferdinand oleks takistanud Suur-Serbia loomist. III Sõja algus ja riikide sekkumine (lk 35-36): Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
8
docx

AJALOO KT II MS

Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing ­ mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing ­ 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda ­ kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. april

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

F. F oli Serbias väga vihatud, kuna ta kavandas Austria- Ungari muutmist kaksikmonarhiast kolmikmonarhiaks, lisades sellesse Austria ja Ungari kõrval ka Horvaatia. See oleks võtnud Serbialt võimaluse esineda kõigi slaavi rahvaste huvide kaitsjana Balkanil. Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlased vabastada, kasutades selleks terrorit. Mõjukam neist oli Must Käsi, mille olid asutanud Serbia ohvitserid ning mida juhtis Serbia kindralstaabi luureosakonna ülem. 18. Gavrilo Princip ­ vandenõulasest üliõpilane, kes tappis 28. juunil 1914 Franz Ferdinandi. Kuna ta oli alaealine, ei mõistetud teda surma, vaid eluks ajaks vangi. 19. Alfred von Schlieffen ­ Saksa kindralstaabi ülema krahv, kelle järgi sai Saksa sõjaplaan esimeses maailmasõjas nimetuse Schlieffeni plaan. 20. Hindenburg ­ Sakslaste kindral, kes oli kriitilises olukorras Saksa armee juht esimeses

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
4
docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki ­ sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 ­ 1990. 1. Euroopa on lõhenenud ­ kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk ­ Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine ­ riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks ­ st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 ­ nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile ­ Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie e

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ajaloo konspekt

Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Palju infot I maailmasõja kohta.

Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I Maailmasõda

Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus ­ imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital ­ raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem ­ konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarän

Ajalugu
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun