a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga)
Seadusekoodeksid - Talmud. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga. Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · tingimusteta monoteism (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha.
Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.
seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali aja · Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist · neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhimõtted : kristluse põhimõtteid, järgides teemades usutunnistuse skeemi: Mina usun ... 1. ... Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa... 2. ... Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse... 3. ... Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut..
proosa tekst alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid:
*Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi
saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal.
) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI
Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. 13.Mille poolest erinevad lihtrahva skulptuurid vaaraode omadest?Nim. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust 14.Millised muudatused toimisid Ehnatoni ajal?Kauaks? 15.Mida tähendavad polüteism ja monoteism ning mis jumalat kummardati Ehnatoni valitsuse ajal? Polüteism- paljusid jumalaid tunnistav usundivorm Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. 16.Kuidas muutus vaaraode kujutamine Ehnatoni ajal?Kauaks? 17.Mida leiti Tutanhamoni hauakambrist? Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luxori muuseumites.
Suure pidulikkusega põletas ta siis oma sõbra Patroklose surnukeha. Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja palus oma poja surnukeha, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine ja laskis isal poja surnukeha ära viia. Kui Achilleuse tegi koos oma kaassõduritega tormijooksu linna müüridele, tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi Trooja sõja algatanud, Achilleust tema ainsasse nõrka kohta, kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane oli isiklikult nii teinud, et nool mööda ei läheks. Seitseteist päeva mälestati Achilleust, kaheksatesitkümnendal päeval toimus tema surnukeha pidulik põletamine. Allikad: 1. Gerold Dommermuth-Gudrich ,,Müüdid" 2. www.wikipedia.org
varasemate probleemide likvideerimine EV kehtiv phiseadus Phiseaduse assamblee- Jri Adams 28.06.1992 Preambula-sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli igusaktidel. XV peatykki 168 paragrahvi USK- julge kindelolek, usaldus vi uskumus. eestis levinuimad igeusk ja luterlus RELIGIOON- uskumuste, normide, tavade ssteem, mille keskmes on jumalikeks, phadeks ja leloomulikeks peetavad jud ning inimese ja kiksuse suhteid reguleerivad philised vrtused. Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kikehlmavasse Jumalasse Polteism on kui on palju jumalaid, loodusjude, kellesse usutakse Loodususundiks nimetatakse harilikult plisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnhtuste ja looduslike objektide (mgede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) vi nendega seotud leloomulike olendite austamisel. KRISTLUS- maailma suurim usund erinevad harud 1) Katoliiklased- kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana
kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. 2) Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj
· Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis peccata mundi Jumala tall, kes sa maailma patud kannatad.
algusvormeliga ja lõppevad laskuva lõpuvormeliga;seda esitavad munkade koorid. Missa (jumalateenistus kirikus) · Ordinarium- missa muutumatud osad · Proprium- missa muutuvad osad · Epistel/evangeelium Ordinarium koosneb viiest osast: · Kyrie eleison, Christe eleison- Issand halasta, Kristus halasta · Gloria in excelsis Deo- Au olgu jumalale kõrges · Credo in unum Deum- mina usun ainsasse jumalasse · Snctus, Benedictus- Püha, olgu kiidetud · Agnus Dei qui tollis peccata mundi- jumala tall, kes sa maailma patud ära kannatad Noodikirja tekkimine 8. sajandil hakati gregoriuse koraale üles märkima neumade abil. Neumad on kokkuleppemärgid, mis näitavad meloodia liikumist, need kirjutatakse teksti kohale. 10. sajandil võeti kasutusele 1 noodijoon, mis määras ära FA-noodi. 11. sajandiks jõuti nelja noodijooneni. 14
sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas
sõnnipoeg. 22Tempel, mis asub Indoneesias, Jaava saarel. Iseloomusta. 49Millise maa arhitektuuris ahanevad sambad allapoole? Bordridini tempel, astmeliselt tõusvatest terassidest. Kreeta 23Kuidas nimetatakse inkade muistset linna andide 50Mis on monoteism, mis polüteism? kõrgmäestikus? Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavassse Machu Picchu jumalasse 24Kes olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad? Polüteism on usk kus usutkse paljusi jumalaid.
neid jutluses. Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal) Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil Neumad- tähistasid viisi liikumist ning rütmi, aga mitte helide täpset kõrgust
ülesehitus ja on seotud paljude rituaalidega. 13. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? V:Oridanaariumi tekste ei muudeta aga proopriumi tekstid muutuvad igapäevaselt. 14. Missa ülesehitus? V:sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus. 15. Missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? V: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei Issand halasta, Au olgu Jumalale kõrges, Mina usun ainsasse Jumalasse, Püha/Kiidetud olgu, Jumala tall. 16. Mis on gregooriuse koraal? V:roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul 17. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? V:Hümn 18. Mida tähendab 'halleluuja'? V: Kiitke Jumalat. 19. Mis on neuma? V: Noodimärk, mis tähistab 1-4 helielementi. 20. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? V: Võttis kasutusele joontesüsteemi, mis on kasutusel ka tänapäev. 21. Mis on organum
14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi
Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. Hümn Stroofilise värsitekstiga. Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul.
Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud "lääne" kultuuri rohkem kui idakirik · Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord. · Tunnipalavus-8 korda päevas peetav lihtne palvus · Missa-igapäevane peamine jumalateenistus. Missa jaguneb kaheks osaks: · Ordinaarium-muutumatu tekst: koosneb 5 osast: kyrie eleison - issand, halasta; gloria in exceisis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid: suulisel teel · Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid · Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. · Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi
selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülemaailmselt. Keskaja muusikat mõjutasid kloostrite ja kirikute laulukoolid ning Gregoriuse I reformitud kirikulaul. Iga päev oli kirikutes teenistus. Seal oli alati viis laulu ühe ja sama tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks.
Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv
Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal Gregooriuse koraal – üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele Levis sajandeid suulisel teel. Aga siis tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piiris gregooriuse laulu meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi
originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. 1907. aastal astus Anton Hansen Tartu Ülikooli õigusteaduse osakonda. Ülikoolis õppimise ajal kuulus Tammsaare ka ainsasse poliitilise alatooniga organisatsiooni oma elu jooksul, üliõpilasseltsi "Ühendus", mille liikmed ise määratlesid end kui "demokraadid", olid aga üsna sotsialistliku meelestatusega. Tammsaarest sai "Ühenduse" kõneõhtutel üks keskne kuju, tema ilmumisega seltsi käis kaasas ka huvi tõus kunsti ja eriti kirjanduse vastu. "Ühendusest" leidis Tammsaare endale sõbrad (R.Eliaser, A.Arras), kellega ta suhtles elu lõpuni ning kes kuulusid
2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid neumad. 8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid?
ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saja aasta eest tegi Albert Einstein oma kõige tähtsamad avastused. Selgitas fotoefekti olemuse, tuli lagedale relatiivsusteooriaga ning hakkas tagatipuks tõestama, et mass on mass, olgu selle põhjuseks gravitatsioon või inerts. Kuid elu teisel poolel püüdis ta juba saavutada võib-olla saavutamatut. Suruda kogu maailm ühte ja ainsasse valemisse, mis seletab ära nii tillukese mikromaailma kui ka gigantse universumi. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/einstein/einstein.html http://www.liikus.ee/26621 http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein http://www.fyysika.ee/teadus/krono6
Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. · Buddha õpetus on suuline Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks Islamism e. terroristi usk (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. · Usuvad: Inglitesse, ühte ja ainsasse jumalasse, Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. jumala poolt kirjutatud raamatutesse, prohvetitesse, viimsesse kohtupäeva, Al- Qadar'sse Baptism · Koraan on islami püharaamat · Palverännak mekasse
4) reformatsioon: usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik.Seostatakse Martin Lutheri nime ja 31. Oktoobriga 1517 Kristlik usk: 1) kolmainsus: Jumal on üks, aga ta eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus: Jumal-isa (Jehoova, maailma looja), Jumal-poeg (Jeesus Kristus), Püha Vaim 2) monoteism: usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse 3) patt: Kristlased usuvad, et kõik inimesed on oma olemuselt patused 4) pärispatt: Patus, mille kõigi inimeste nimel sooritasid Aadam ja Eeva, süües paradiisiaias 5) lunastus: Jeesus Kristus, surres ristil, oli ülim ohver, kes lunastas kõik inimesed kõigist nende pattudest. Kristus on nende lunastaja.
Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid
usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui piibel on judaismi nurgakivi, siis Talmud on keskne tugisammas, mis hoiab ülal kogu juudi ühiskonna vaimset ja intellektuaalset
Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.6 Äravalitud rahvas Kogu juutide pikka ajalugu on punase joonena läbinud usk ühte ainsasse jumalasse ja idee, et nad on jumala poolt äravalitud rahvas. Äravalitus ei tähenda aga sugugi eesõigusi või õnne. Jätkuvate vaenamiste tõttu on juudid mõnikord öelnud, et nad on valitud kannatuste ja leina jaoks. Äravalitud rahvast on võrreldud perekonna esmasündinuga, kellel on suurim vastutus, kuigi kõik lapsed on samaväärsed. Iisrael oli rahvaste vennaskonnas esimene, kelle vahendusel andis jumal kümme käsku kogu inimkonnale.7 Tõotatud maa
Kiiresti on kasvanud ka koguduse liikmete arv. Seitsme aastaga nende arv praktiliselt kahekordistus. 2001. aastal vabastas Spordimuuseum kiriku tiibhoone. Aasta hiljem alustasid seal tegevust raamatulett ning vältimatu sotsiaalabi punkt. Koguduse talitused · Ristimine · Leer · Laulatus · Matus Õpetuslik alus Paluse kirikus Apostellik usutunnistus Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I. Kyrie eleison Issand halasta II. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrgele III. Gredo in unum deum Mina usun ainsasse jumalasse Loetakse ,,Meie Isa palve" IV. Sanctus / Benedictus püha kiidetud olgu V. Agnus dei Jumala tall Urmas Sisask- onkirjutanud missa Lk.13 ! Gregoriuse laul Keel:Ladina Esitluslaad:1 häälne Rütmika:polnud kindlat rütmi , lauldi edasi sõnumit Meloodika:väga lihtne lauluviis Retisteerimine- kõnelaul, laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil Psalmoodia- kirku tekst, lauldavad lõigud lühemad, vormelite vaheldumine palju korrapärasem
võtsid enamasti Zarathustra õpetuse omaks. 10.Mis on vana testament? Mida see sisaldab? See on iisraellaste ajaloo, usu, kombeid, ja seadusi sisaldav allikas. See sisaldab lugusid maailma loomisest ja Noast, kellele anti ülesandeks ehitada suur laev ja sinna koguda paarikaupa kõikide elusloomade esindajad.Lisaks sisladab Vana Testament iisraellaste seaduste ja religioossete ettekirjutuste põhjalikku kogu jm. 11.Mis on monoteism? Kuidas see kujunes? Monoteism on usk ühte ainsasse jumalasse. See kujunes välja tänu sellele, et iisraellased astusid mõnikord keelustüle, nad kummardasid muid jumalaid. Aga aja jooksul muutus see aina rangemaks, et pidid ainult Jahvetkummardama. Lõpuks kujunes välja uskumus, et Jahve on ainuke jumal. 12.Mis on Moosese seadus? Milles seisneb selle tähtsus tänapäeval? Sõlmides Jahve Moosesega Siinai mäel lepingu andnud talle ja seaduse. Seadusest kinnipidamine tähendas lepingu järgimist. Kõige olulisema osa moodustasid 10
Inimesel peab olema lisaks asjadele veel piisavalt haridust ja teadmisi, mille abil need asjad enda kasuks pöörata. Kui kahel inimesel on võrdselt raha ja asju, kas nad on siis tõesti võrdselt õnnelikult. Olen täiesti veendunud, et nii see ei ole. Arutledes õnne seisundi üle inimese elus, siis selgub veel, et õnn esineb meie elus erinevates olukordades. Eksisteerib hetkeline õnn, juhuslik õnn ning terve elu kestev õnn. Võimalik, et ainult ühte päeva, isegi väiksesse hetke või ainsasse juhusesse võib mahtuda meie elus suurim õnn. Seega selleks, et elada õnnes, peame oskama kinni haarata võimalustest ja juhustest, mis elus leiduvad. Iga inimene saab nautida oma elus just niipalju õnne, kui palju ta oma elus oskab ära tunda õnne. Õnnelik inimene elab hästi ja tegutseb targalt. Õnnes elamiseks peab olema inimene tark. Õnnelikuks võib meid teha ka teise inimese hea soov või naeratus. Õnn, kui ülim hüve õnne me valime alati tema enda ja mitte kunagi muu pärast
Missa See on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides ehk kõnelähedaselt lauldes. Osa tekstidest kasutatakse muutumatult igal jumalateenistusele, osad muutuvad vastavalt missa otstarbele (erinevad kirikuaasta, pühakute päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega
Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus kiidulaul 7. Agnus dei, qui tollis peccata mundi, missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad, halasta meie pead) Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse: Madalmaad Inglismaale Pranstusmaale Saksamaale Renessanss oli ilmaliku kunstri taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde.
meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal teenistusel ja on seotud igapäevase liturgiaga. 1)Kyrie-Issand, halasta 2)Gloria-Au olgu jumalale kõrges 3)Credo-Mina usun ainsasse Jumalasse 4)Sanctus/Benedictus-Püha/kiidetud olgu 5)Agnus Dei -Jumala Tall Proopriumis on laulud, mis lähtusid kirikukalendri tähtpäevadest ja seetõttu vahelduvad iga päev Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Liturgia vajas ühtset lauluviisi. Seejärel võeti kasutusele noodijooned (Guido Arezzost) joonte arv vaheldus. Tema võttis ka kasutusele silpnimed. Muusikaõpetuses võeti kasutusele ka nn Guido Käsi (liiges-heli)
Mõisted: Monoteism- Usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Toora- Viis Moosese raamatut. Võib tähendada ka kogu juudi piiblit (Kristlaste Vana testiment) Tanak- Teine nimetus Vanale Testamendile, koosneb 24 raamatust. Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi tä...
✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu, Fiat voluntas tua, sinu tahtmine sündigu sicut in coelo et in terra. nagu taevas, nõnda ka maa peal!
THG Eva-Anna Klugman 7a Katoliku kirik keskajal Referaat Tallin 2015 Sissejuhatus Kirik mängis väga suure rolli keskaegse inimeste elus. Aga mis üldse on kirik? Sellest ongi kirjutatud. Ülesehitatud Püha Kolmainu kirik Katoliku kirik Umbes 1000. aastaks oli suurem osa Euroopa elanikest kristlased. Nad uskusid ühte ainsasse Jumalasse ja kuulusid ühte kogukonda, katoliku kirikusse, mille pea oli Rooma paavst. Kirik oli keskaegse Euroopa peamine ühtendaja. See koosnes paljudest piiskopkondadest, mida valitsesid piiskopid. Piiskop jutlustas oma peakirikus ehk katedraalis. Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pidi piiskop haldama kirikule
peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks. Missa kolmas osa on epistel või evangeelium Ordinaariumilaulud: Kyrie eleison (issand halasta) – vanim, kreekakeelse tekstiga– palve, Gloria in excelsis Deo (au olgu Jumalale kõrges) – kiidulaul, Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) – usutunnistus, Sanctus/Benedictus (püha/õnnistatud olgu) – kiidulaul, Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis (Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale) – palve. Ite missa est (minge, on lõppenud) on lühike lõpulaul, mille tekstist tulenebki jumalateenistuse nimetus missa, ei ole kasutusel tingimata igal missal. Muusika oli keskaegses koolisüsteemis kõrgeim, suurima üldistusastmega teadus
rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin." Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: ,,Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid elanud oma emade kõrval neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. [--] tõtt-öelda me kannatasime kahekordselt: esiteks omaenda kannatuste pärast ja teiseks nende kannatuste pärast, mida me eemalviibijaile pojale, abikaasale või armsamale omistasime." Keskendutakse ka Ramberti põgenemisplaanile, kes tahab meeleheitlikult pääseda oma naise juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma
tunnustamise ja heakskiidu abil. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Mormoonid 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Noormehi tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on paljude jumalate austamine, näiteks kreeka jumalad või egiptuse jumalad. Monoteism on usk ainsasse Jumalasse,sellel on mitmeid vorme näiteks deism (üks jumal kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neanderthalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi, arheoloogiline tunnus on
Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin. Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks, inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse, pojad, kes olid elanud oma emade kõrval, neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. 2)Kuidas katk mõjutab/muudab linna inimesi ja nende väärtushinnanguid? Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning selle loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see
. Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium laulud vahelduvad iga päev. Ordinaarium laulud kõlavad kõikidel teenistustel. Kyrie eleison Issand, halasta Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala Tall 8. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng. ,,Guido käsi" 8.-9.sajandil, mil tekkis Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9.sajand neumad kirjutati sõnade kohale, noodijooni ei tuntud, need tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente 10
(gregoriuse laulu) aluseks · Laulus on olulised tekst ja sõnum · Missa igapäevane peamine jumalateenistus · Missal lauldavad laulud jagunevad: 1. Prooprium laulud, mis vahelduvad vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele 2. Ordinaarium laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel · Ordinaariumi osad: I Kyrie eleison Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo au olgu Jumale kõrges III Credo in unum Deum Ma usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala Tall 7. Gregooriuse koraal · Sai nimetuse paavst Gregorius I järgi · Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele · Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia · Ühehäälne, saateta, vaba meetriumiga, sõnarõhku arvestav 8. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel · Tekkis vajadus Frangi riigi piires ühtlustada liturgilised laulud
suured maad vallutada, kuidas kalifaati valitseti, mis oli pealinn. (ptk 7) Süüria, Palestiina, Egiptus, Uus-Pärsia, kogu Põhja-Aafrika, Hipaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, Kaukaasia, Kesk-Aasia, India. Pealinnaks oli Damaskus Süürias. 16. Islami üldiseloomustus kirjelda üldsõnaliselt, millesse moslemid usuvad. Kirjelda naiste õigusi islamis. Monoteism, dzihaad, sariaat. (ptk 8) Dzihaad- püha sõda, millega levitatakse islamiusku Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Sariaat- islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks" Naiste õigused Islamis- mees peab suhtlema kõiki oma naisi võrdselt ning ülal pidama; abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuks loopimisega; pärimisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara; tütarde
annaabi.ee 
