Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuivati, järg, eelpuhastus, kütus, tööaeg, kraapkonveier, kütusekulu, kaer, tehnoloogia, amortisatsioon, punker, energiahulk, elektrienergia, töötasu, ainetöö, kulutus, lisas, tasuvusaeg, summaarsed, rentaablus, kogusaak, arvestav, arvuks, arvutuse, 2x10, 8060, tähistus, 1003, tarbitav, majandusarvestus, seadmed, struktuurskeem, ebaühtlustegurkus qkuiv punkerkuivati tegelik jõudlus t/h; qte punkerkuivati tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes täitmine, kuivatamine, jahutamine ja väljalaadimine) t/h (qte = 1,71); Kl teravilja liiki arvestav tegur (Kl = 1,0); Ko teravilja kasutusala arvestav tegur (Ko = 1,0) [2, lk 48]; Kt aja kasutustegur (Kt = 0,95) [2, lk 48]; KW tegur, mis arvestab niiskuse mõju kuivati jõudlusele (KW = 1,1). Valemeid nummerdatakse vastavalt põhijaotise numbrile järjestatult. Valem lõpeb komaga, millele järgneb tähiste loetelu. Valemis kirjutatakse tähised ja tähiste indeksid võimalusel tähestikulises järjekorras. Tähised (sulgudeta) esitatakse loetelus valemist päripäeva järjestuses (valem 2.2), tähised sulgudes aga sellele järgnevalt tehtepõhiselt (valem 2.1). Reaalarvud kirjutatakse komadega nt 4,9998 ja 78,09.
................................. 28 4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud.............................................31 5. Teravilja tootmise tasuvus......................................................................33 6. Teraviljakuivati vajadus.........................................................................35 .....................................................................................................................36 Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja..................................................................36 Kokkuvõte....................................................................................................37 Kasutatud kirjandus...................................................................................38 SISSEJUHATUS Nagu märgitud on teravilja tootmise tulukuse suurendamise üheks peavõimaluseks
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö õppeaines “Tehnoloogia projekteerimise alused” TE.0006 Ergonoomika eriala EG BAK 3 Üliõpilane: “….“ ………………2010.a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots.
operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan b) vineeri valmistamise jaoskonna seadmete asendiplaan. Mõlema jaoskonna seadmete asendiplaan võib olla näidatud ühel joonisel. Projekteerida kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia järgmistel lähteandmetel: Aastatoodang: tuhat m 3 Q 17000 Sideaine tüüp F Vineeri paksus, mm 12 Vineerikihtide arv 9 Ümarmaterjali läbimõõt, cm 21 36 27 32 Keskmine läbimõõt:29cm Märkus: F fenoolformaldehüüdvaik 1.Toorainekoguse arvutamine.
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
.................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.............................................................................................................................12 3.2 Sisseostu detailid ......................................................................................................................12 3.3 Seadmede andmed ja valiku põhjendus ....................................................................
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ülesanne 2. Kauba iseloomustus Kauba mehhaniseerimisskeemi väljatöötamisel on oluline määratleda kauba iseloomustajad, mis määravad suurel määral kauba ümberlaadimisel kasutatava laadimise-lossimise tehnoloogia. Välja tuleb tuua: - kaubaühiku gabariitmõõtmed; - kaubaühiku brutomassi; - kauba virnastamise kõrgus laos; - transpordivahendite koormamise normid; - olulisemad füüsikalis-keemilised omadused; - jms. Mõningate kaupade andmed on toodud tabelis 3. Tabel 3 Kauba iseloomustajad
FC A 420000 B VC C 300000 D TC E F G Ühikukulud fc H I J vc K L M c N O P Asenda tähed arvudega Ül.2.2 Kulufunktsiooni tuletamine Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6 kuu kommunaalteenuste maksumus, mis on segakulu: töö tunnid Kommunaalteenused, Kuu X Y XY X*X jaanuar 550 16000 veebruar 550 16200 märts 600 17000 aprill 700 19000
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
ja Fi katla välispinna suurus m2. t F + t 2 F2 + t 3 F3 ..... tF = 1 1 8-8 F 1+F2 + F3 .... Soojuskadu räbu füüsikalise soojusega ar t r cr At q6 = 8-9 Qkt Kus ar koldest eemaldatava räbu suhteline kogus, t r räbu temperatuur ºC, cr räbu erisoojus kJ/(kg K) ja At kütuse tarbimisaine tuhasisaldus %. 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad.
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5. Internetiühenduste eksponentsiaalne kasv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 NÄIDE 7.6. Liitintress eksponentfunktsioonina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 NÄIDE 7.7. Amortisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 NÄIDE 7.8. Eesti finantssektori eksponentsiaalsed mudelid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 NÄIDE 7.9. Maakera rahvaarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 NÄIDE 7.10. Töö efektiivsuskõver . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu,
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
ja põhilistest elektronseadistest: · dioodid, sealhulgas Zener-i diood, optoelektroonikaseadised ja Schottky dioodid ning dinistorid (DIAC); · türistorid, üheoperatsioonilised türistorid (SCR), sümistorid (TRIAC), suletavad türistorid (GTO), ja MOS-juhitavad türistorid (MCT); · transistorid, nagu bipolaartransistorid (BJT), väljatransistorid (FET) ja isoleeritud paisuga bipolaartransistorid (IGBT). Tänu pooljuhtseadiste tootmise tehnoloogia täiustumisele laienevad elektroonika rakendused ikka veel, mis võimaldab kõrgemaid pingeid ja voolusi ning paremaid lülitustunnusjooni. Teisest küljest on kaasaegsete muundurite peamisteks eelisteks kõrge kasutegur, väike mass ja väikesed mõõtmed, suur töökiirus ja kõrge erivõimsus, mis saavutatakse lülititalitlusega, kus pooljuhtseadiseid juhitakse ainult sisse/välja lülitamise põhimõttel. Elektriajamid
temp-st siis inimene eraldab soojust(annab ära). Kui ümbritseva keskkonna temp on suurem inimese keha temp-st siis toimub protsess vastupidiselt, inimene saab soojust keskkonnast endale. Inimese keha temp hoimiseks peab valitsema soojus tasakaal. Inimese soojus kandjaks on inimesel veri. Veri jahtub naha alustes piirkondades(eriti jalad, käed). Soojeneb veri siseorganites(süda, maks, neerud). Siseorganites ja lihastes eraldub soojus tarvitatud kütus, tarvitatud toidu põlemisest tekib nö kütus inimesel. Püsiva temp-I säilitamiseks inimese organismis muutuvate sise ja välis tingimustes on inimene varustatud termoregulatoorse mehanismi. Selle tööd juhib soojus tsenter mis asub inimese vaheajus. Sinna saabuvad andmed anduritelt(naha kude närvidelt). See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta 1Kcal =1,163W . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad
Matemaatiline mudel seisneb nähtuse uurimises matemaatiliste seoste abil. 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=
Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna mulla omaduste ja selles kulgevate reiimide mõjutamise kaudu. Mullaharimissüsteem on mõjus kui iga kasutatav tehnoloogiline võte kindlustab eelnevate tulemuslikust ja järgnevate efektiivsust. Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma, vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava kultuuri bioloogilisi iseärasusi arvestav dünaamiline süsteem. Mullaharimissüsteem peab tagama väetamissüsteemi maksimaalse efektiivsuse konkreetsetes keskkonnatingimustes, arvestades konkreetse kultuuri nõudeid keskkonnatingimuste suhtes. Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist
Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
- Tahkekütuse tükkpõletamine (kütusel selline kuju, nagu kaevandusest tuleb). - Tahkekütuse tolmpõletus (kütus jahvatatakse enne katlasse minekut peeneks). - Keevkihtpõletus, mis jaguneb omakorda kolmeks: a) Atmosfääriline (mull) keevkiht (AFBC); põletamisel õhu kiirus 2 m/s ja temp 800 C. b) Tsirkuleerivkeevkiht (CFBC); õhu kiirus 8...12 m/s, temp 800...950 C, kõige levinum tehnoloogia, kasutatakse Narvas Auvere plokis. c) Rõhu all olev keevkiht (PFBC); kombitsükliga elektrijaamades, kõige parem; kasutegur 55 %, kasutataks ülerõhku 1,2...1,5 MPa. 2.Katelde sisend-väljund karakteristikud Katelde põhilised sisend-väljund karakteristikud on: - Kasuteguri sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütusekulu sõltuvus katla koormusest B(Q) - Kütuse erikulu sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütuse marginaalkulu sõltuvus katla koormusest b(Q)
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
annaabi.ee 
