· Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus).
aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena nagu oleme harjunud/nendega kohanenud Kõikide aineringete ühised jooned Süsteemsus Igal etapil ja protsessil oma kindel koht Elusorganismidel on oma osa Elemendid on kord ühe, kord teise ühendi koostises Läbivad kõiki sfääre Erinevate ainete ja elementide ringed põimuvad omavahel Globaalsed ja lokaalsed aineringed
C) D) 12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed.
energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komponendid e biogeensed elemendid: · Põhibioelemendid: C, H, O, N, P, S (moodustavad 96-97% biosüsteemi kuivkaalust) · Ioonsel kujul esinevad elemendid: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As Aineringete üldine skeem: 2 VEERINGE (numbrid km /a): © Merle Ööpik, EMÜ PKI 1 Kiire süsinikuringe (redoksreaktsioonid assimilatsioonil (fotosüntees) ja dissimilatsioonil (hingamine) elusorganismides). · Süsiniku sidumine: CO2+H2O+energia = (CH2O) n + O2 · Aeroobne hingamine: (CH2O) n+O2 = CO2+H2O+energia · Anaeroobne hingamine:
Ökoloogia, organismide suhted ümbritseva keskkonnaga · Kuidas jaotuvad organisme mõjutavad tegurid? · Kuidas abiootilised tegurid mõjutavad organisme ja nende elutegevust? Ökoloogia · Teadusharu, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja nende suhet eluta keskkonnaga. · Uurib populatsioonide arvukuse muutuste põhjuseid ja tagajärgi, aineringete muutuste mõju organismidele. · Ökoloogilisi uuringuid tehakse kooslustest. · Kooslus samade keskkonnatingimustega alal elavate organismide rühm (nt kõik erinevate taimede ja loomade populatsioonid ühes metsas). · http:// etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s ind-koosluse-kaitse Organisme mõjutavad tegurid · Jagunevad kaheks: A. Biootilised e. eluslooduse tegurid
populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereguleeruv terviklik süsteem, kus aineringete kaudu on omavahel seotud BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa,mida asustavad elusorganismid. Suktsessioon koosluse järk-järguline asendumine ajas. ÖKOLOOGILISED TEGURID Abiootilised ( eluta looduse tegurid) Kliima · Sademed · Temperatuur · Tuul · Valgus · Maavärinad Biootilised( eluslooduse tegurid. SH.antropogeenne inimese mõju) · Sama liigi esindajad · Teiste liikide esindajad.
astme tarbijad...tipptarbijad III.Lagundajad e. Destruendid Aine ja energia saavad surnud organismide ainet lagundades. Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva toitumistaseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud. Suktsessioonid – ökosüsteemide vahetumine ajas ( kui iseregul. Enam ei toimi, siis üks ökosüsteem võib teisega vahetuda. • Põõrduv sukts. - ökosüst. Taastumine (nt: raiesmikud) • Põõrdumatu sukts. - uue ala asustamine (nt: mererannas)
Suurematesse küladesse, asulatesse rajada oma biokütusel töötav elektrijaam. Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka ehk selle toorainet tekib juurde ja neid saab kasutada lakkamatult, või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see
mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele. Roheline ideoloogia- on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rahvusriik- Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku
nimetatakse pedosfääriks. MIS ON PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik, hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Pedofäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev, kuna selle levikut takistavad tehislikult inimmõju ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad
jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega? Vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehhaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmesuguste karbonaatsete ja orgaaniliste settekivimite ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni), mullas (1,58 triljonit tonni) ja atmosfääris (750x10 9 tonni). Lämmastikku leidub atmosfääris peamiselt molekulaarse lämmastiku (N2) kujul ja teda on seal kokku 78%. Leidub ka maakoore settekivimites ja setetes, ookeanides, mullas,
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase.
rahulikumaks, ning vähene vee segunemine ja liikumine vähendab ka toitainete jõudmist fütoplankteriteni. Tulemuste põhjal sooviti luua mudel fütoplanktoni muutuste kohta tulevikus, kuid hetkel seda teha ei saa, sest usaldusväärsete tulemuste jaoks on vaja andmeid koguda veel pikema aja perioodi kohta kui seda hetkel on võimalik. Lisaks soovitatakse tulevastes mere ja ookeani ökosüsteemide geoloogilistes ja keemilistes aineringete ning veeringluse ja kalanduse uuringutes, arvestada fütoplanktoni vähenemis trendidega. Seetõttu on ookeanide ökoloogiliste muutuste uuringutes fütoplanktonil arvestatav roll, vaatamata selle väikestele mõõtmetele. Kuna klorofülli pigmentide kontsentratsiooni kaudu ookeanides saab hinnata fütoplanktoni biomassi ja produktsiooni, kasutati seda meetodit andmede kogumiseks. Lisaks laboratoorselt klorofülli sisalduse määramisele mereveest
jugapuu) 5. Parasitism - Eri liikide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele
-Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus , riigi energeetiline julgeolek-
puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad kiivitaja, koovitajad, rukkirääk, lõokesed; inimasulas ja mujal kodutuvi, kuldnokk jne. Linnud väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki
ressursid inimkonna elutegevuse jätkamiseks lihtsalt lõpevad. Taolise vaatekoha teadvustamise pinnal ongi tekkinud roheline ideoloogia, mis väidab, et inimest ja ühiskonda ei tule mõista eraldiseisvana, vaid looduse kontekstis. Poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial – teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise
orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. 3. Sfäärid moodustavad koos tervikliku süsteemi kus toimub aine- ja energiavahetus. Sfäärid muutuvad ajas ja ruumis st, et on dünaamilised. Sfäärid on omavahel seotud selle poolest, et koos on nad loonud maa. Sfääridel on ühtne kese planeedi keskpunktis. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. • Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). • Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid.
Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõime keskkonnatingimuste muutumise suhtes – vastava ressursi miinimum ja maksimum väärtus
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele:
kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitsiidide suhtes 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused Suur kasv Aeglane sigimine Spetsialiseerunud toiduniss Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala Inimesele ohtlik 23. Mis on keskkonnaruum? Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet 24. Mis on ökoloogiline defitsiit? ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg?
poolt. Taotlevad tolerantsut vähemuste suhtes. Tegemist on vasakpoolse erakonnaga. Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega. EER eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi
kidurad puud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 12.Biosfäär seob elus-ja eluta looduse üheks tervikuks siin toimuvate energia ja aineringete kaudu. 13.Ökosüsteemi peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. 14.Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele – taimtoidulistele organismidele
tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas
Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad kiivitaja, koovitajad, rukkirääk , lõokesed; inimasulas ja mujal kodutuvi, kuldnokk jne. Linnud on väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja
Tuletame meelde, mis on energia? · Energia on elusorganismide elutegevuse alus ja füüsikaline suurus, mis iseloomustb keha või jõu võimet teha tööd. · Laiemas mõttes on energia kõigi füüsikaliste objektide (osakeste, kehade, väljade) liikumise üldine mõõt. · Energia on kõikide protsesside liikumapanev jõud. Tuletame meeldi, mis on taastuvenergia? · Taastuvenergia on ressurss, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus,
puistulinnud – metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad – kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad – kiivitaja, koovitajad, rukkirääk, lõokesed; inimasulas ja mujal – kodutuvi, kuldnokk jne. väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes
o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1) Ökosüsteemi liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant- liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam 4) Produktiivsus- ehk tootlikus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul Toitumissuhted ökosüsteemis · Toitumissuhete põhjal jaotatakse organismid troofilistele tasemetele: · Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli
Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide, s.h umbrohtude, sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil
· Eluslooduse varade piiramatu tarbimine · Keskkonnareostumine · Võõrliikide sissetoomine · Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: · Kaitsta ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi · Hoida geneetilist mitmekesisust · Tagada liikide ja ökosüsteemise säästev kasutus Keskkonnaruum ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet. Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida väiksem on puudujääk, seda jätkusuutlikum on riik. Ökoloogiline jalajälg mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks.
nimelt nn rohelist tehnoloogiat oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Roheline elamisviis Teisisõnu ökoloogiline elamisviis on selline eluviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. See on keskkonnaga tasakaalus ning võib seetõttu olla igikestev. Aluseks on võetud ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaal ning elurikkuse hoidmine. Pöördumatuteks muutusteks oleksid liikide kadu ja ressursside kaotamine. Seega tähendab roheline elamisviis bioloogilise mitmekesisuse püsimist, lagunematute jäätmete puudumist, taastuvate ressursside kasutamist. Järsud muutused rohelisest elamisviisist on seotud nüüdisaegse teaduse ning tehnika progressiga, mis viis laialdasele pöördumatuid muutusi tekitavate tehnoloogiate kasutuselevõtule ning ökoloogiliste kriisideni. 20
Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud.
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel
· Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. Ökoloogine ( keskkonna) säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside
· Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. Ökoloogine ( keskkonna) säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside
paljudel on vaja autot, et liigelda punktist A punkti B? Millised on teeolud – kas esikohal on jalakäija või autojuht? Jne 16. Kas ja kuidas on omavahel seotud keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, erosioon, muldade degradeerumine, metsade raie, maakasutuse muutused, kliimamuutused, ookeanide hapestumine, eutrofeerumine, magevee vähenemine, vee, õhu ja mulla(pinnase)reostus, aineringete häringud. Pildi leiab materjal “127” slaid 34. Kõrbestumise korral muutub piirkond paljudele taime ja loomaliikudele ebasoodsaks, seega toimub bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Talimede puudumisel kiireneb erosioon ning selle tagajärjel uhutakse muldadest välja orgaanilised toitained(muldade degradeerumine). Suurenenud inimeste hulk vajab rohkem toitu, seega on põllumaad juurde vaja(maakasutuse
· Eraldunud hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri. · Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. PIMEDUSSTAADIUMI VALEM: 6CO2 + 12NADPH2 ® C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 49. Millised tegurid mõjutavad fotosünteesi intensiivsust ja millisel viisil (Vt. TV graafikud). 50. Milline on fotosünteesi tähtsus evolutsiooni, aineringete, toiduahelate ja Maa atmosfääri seisukohast? · Esmase orgaanilise aine loomine; · Glükoos on põhiline energiaallikas organismidele · Toiduahela esimeseks lüliks; · Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. · Süsiniku- ja hapnikuringe; · Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); 51. Millised tegurid ja mil viisil mõjutavad fotosünteesi. · valguse tugevusest · süsihappegaasi konsentratsioonist õhus
Õhul: kemikaalide kasutamine, ebameeldiv lõhn , tootmisjäägid, tolm, õietolm 3) MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTJAD Õhul: Heitgaasid, fluoriidid, eerosoolid, tolm, põlemisjäätmed, raskmetallid Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab
ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate jooksul (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b; Taastuv energiaressurss, s.a.).
Üleilmne elurikkuse hävimine Biodiversiteet (elurikkus) tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega. Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike ,,teenustega": toit, ravimid, materjalid, kütus ,jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, vee ja õhu puhastamine läbi aineringete , toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine , rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ning säilitamine. Rahvusvahelisel tasemel mõistetakse elurikkuse tähtsust ökosüsteemide teenuste säilitamisel ja kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Liit jne rõhutavad kursimuutuse vajalikkust. Teadvustatakse vajadust hüvede tootmise aluste
Olulised abiootilised tegurid on temperatuur, valgus, niiskus, pH, tuul, radioaktiivne kiirgus jne o Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike “teenustega” proviandiga- toit, ravimid, materjalid, kütus reguleerivate teenustega- jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, õhu, ja vee puhastamine läbi aineringete tugiteenustega- toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine kultuuriliste väärtusega- rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ja säilitamine 17. Kirjelda peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme! Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud. Peamised probleemid:
Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara. · Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada · Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Saasteaine- (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. · Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja
Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara. Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Saasteaine- (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
Ökosüsteemid · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavoogude) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Erinevad aineringete joonised slaididel Suur ehk geoloogiline aineringe · Toimub Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale biosfääri ka maasisesed jõud. · Kõige liikuvamad on gaasid ja vesi (atmosfäär ja hüdrosfäär). · Maakoores (litosfääris) toimuvad protsessid on märksa aeglasemad. · Suurtesse veekogudesse sattunud aine setib ning moodustab settekivimeid. Need võivad jälle sattuda
klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. Maa kuju Võimalikke varaseid tõendeid kerakujulise Maa kohta -Laevade "vajumine" horisondi taha -Põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1o 111 km kohta)
sihipärane aineline tegevus (E. Le Roy) Eesti ökosüsteemid: 48% mets, 23% sood. Taimekoosluste osast on kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Ökosüsteemi kolm komponenti : Kooslus Aineringe - suletud ringlus o Suur geoloogiline aineringe - maapinnal murenenud kivimid maakoorde jne.. o Väike GA - keemiliste elementide liikumine o Aineringete tasakaalu võib rikkuda keskkonnatingimuste muutuste kaudu ja antropogeense mõjutuse tagajärjel. o Süsinikuringe, lämmastikuringe, Energiavoog Ökoloogiline tasakaal - koosluse võime muutuse vastu seista. Püsivus, taastumisvõime. Tasakaal on võimalik tänu iseregulatsioonile. Kohanemine (tihti pöörduv) ei ole kohastumine (pöördumatu) Alleni reegel - külmas kliimas elavatel liikidel on kehast eemale ulatuvad kehaosad lühemad, kui soojas kliimas.
Toidu tüübilt on bakterid 2 sugused: 1) heterotroofid- toituvad valmis orgaanilisest ainest, see võib olla surnud organismid või elusate rakkude lagundamine. 2) autotroofid- bakterid, mis sisaldavad klorofülli, fotosünteesides saavad orgaanilist ainet. Mõned bakterid on võimelised lagundama anorgaanilisi ühendeid ja saama orgaanilist ainet. BAKTERITE ROLLID 1. LOODUSES surnud orgaanilise aine lõpplagundajad bakterid on mulla kujundajad aineringete läbiviijad looduses kujundavad normaalse mikrofloora teistele organismidele, st. bakterid aitavad teistel organismidel aineid sünteesida ja lagundada(loomade seedekanalis). &stimuleerivad loomadel immuunsüsteemis. & bakterid asustavad kõiki organismipindasid ja ei lase haigusttekitavatel bakteritel ehk patogeenidel kinnituda ja talitlema hakata. Looduses on kasulikud, kahjulikud ja neutraalsed bakterid. 2. INIMESELE
17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad Mullaelustiku olulisemad funktsioonid: • Mulla struktuuri säilitamine • Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine • Gaasivahetuse reguleerimine • Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine • Aineringete toimumine ja regulatsioon • Orgaanilise aine lagundamine • Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine • Sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega • Taimede kasvu kontroll • Puhver keskkonna kõikumistest tuleneva stressi jaoks 18. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. tüsedus, värvus, struktuur, tihesus, ülemineks jne. 19. Mullaprofiili horisondid. 1) orgaanilise aine akumulatsioon O-metsakõdu
(2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel. Kuna hingamisel vabaneva vee hulk on väiksem fotosünteesis lagundatava vee hulgast, on O2 s Sisaldus õhus ajastute kestel suurenenud. Suurlinnade õhus O2 sisaldus väheneb. 40. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, s.t. rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljastpoolt (väetisena). Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi (näi. metsa) eeskujul
annaabi.ee 
