.................................................................... .......................................................................................... ........................................................................................... (teema inglise keelne nimetus) Koostaja: ................................................................. (ees- ja perekonnanimi,) Kontakttelefon: ........................................................ Ainepunktide arv ÕISis avalduse esitamise hetkel .............. EAP Juhendaja nimi: ................................. Juhendaja allkiri: ............................
10. Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist? 11. Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida? 12. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu? 13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu? Vastused: 1. Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. 2. Esimest õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil sooritatud eksamit nimetatakse põhieksamiks. 3. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. 4
võrdväärsed. 9. Mitteinertsiaalsed taustsüsteemid. Sellised taustsüsteemid, kus ei kehti Newtoni seadused. Inertsijõud- jõud, mis on võrdeline keha massi ning inertsiaalse ja mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes võetud kiirenduste vahe vastandmärgilise korrutisega: Fin=-m(w-w´)=-ma 10. Puntmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. 11. Impulsi jäävuse seadus. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv. 12. Töö- on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga fs. Võimsus- suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ühe ajaühiku kohta. Kineetiline energia- on keha liikumiseenergia. T=mv2/2 13. Jõuväli- on selline väli, kus kehadele mõjub igas ruumipunktis jõud.
Ringliikumise liigid: pöörlemine ja tiirlemine Tiirlemine: Keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me võime kasutada punktmassi mudelit. Trajektoor: Trajektoor on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil. Pöörlemine: Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Teepikkus: Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. Periood: nim. Ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Tähis- T, ühik 1s,Valem: T= Sagedus: nim. Ajaühikus tehtavate täisringide arvu. Tähis- f, Ühik: 1Hz, Valem: Joonkiirus: Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis:
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikkus) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: rad/s Põhivalem: = / t, (t=aeg)
taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. 6. Tiirlemist nimetatakse tihti ka ringjooneliseks liikumiseks ja ringjooneline liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonelist trajektoori. Näiteks Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Näiteks Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje. 7. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Hõõrdejõu liigid: seisuhõõrumine, liugehõõrdumine ja veerehõõrdumine. 8. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile.
Avalduse tekstis peab olema kirjas põhjendus, mitte ainult olukorra kirjeldus (mida kahjuks sageli juhtub- üliõpilane kirjeldab oma olukorda, mitte ei ütle, mida ta sellega öelda tahab). Seletuses peab olema vastus küsimusele "Miks?" antud olukord on tekkinud, mida soovitakse adressaadilt. Kui avalduses mainitakse mingit kursust, siis peab olema välja toodud kursuse täpne nimetus koos ainekoodiga ja õppejõu nimi, kes seda kursust luges, samuti kursuse ainepunktide arv. Tekst peab olema keeleliselt korrektne. 5. Isiklik ALLKIRI vormistatakse teksti alla, jättes 4 reavahet 6. KUUPÄEV trükitakse tavaliselt adressaadiga kõrvuti või allkirja alla 7. LISA(D) kui avaldusele lisatakse mingi muu paber (nt. individuaalne õpingukava koopia vms.), tuleb see avalduses ära märkida. Märkus lisade kohta trükitakse 4 rida allkirjast allapoole. RIINA JÄNES
Tasulise kõrghariduse puhul maksab üliõpilane ise oma õppetasu. Selle plussiks on kindlasti fakt, et tasulist kohta on kergem säilitada ja minnakse enamasti õppima just seda eriala, mis inimest huvitab, seega on ka tõenäosus, et ülikool lõpetatakse ja minnakse erialatööle, suurem. Oma raha eest saab õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. Tasuta kõrgharidust saavad 2013/2014. õppeaastal õpinguid alustanud noored, kes täidavad õppekava ettenähtud mahus. Iga semestri jooksul peab üliõpilane omandama kindla arvu ainepunkte. Kui tudeng ei ole seda teinud, on ülikoolil õigus nõuda puuduolevate EAPde (Euroopa ainepunktide) hüvitamist
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas
12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi ehk liikumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand. keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem jne). hetkel vajaliku suunaga vektorit. | | 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand
palk, mis on äärmiselt väike, ei vasta tehtavale tööle. Vajalik on ka õpetajate täiendusprogramm, mis on ka toodud uues reformis välja. Uus haridusreform peaks tagama haridustöötajate palga Eesti keskmisest kiirem kasvutempo, et tagada spetsialiseerinud õpetajate Eestisse jäämise. Gümnaasiumi õpilastele ning tudengitele on võibolla tähtsam kõrgkoolide finantsmudeli ümbertegemine ning edasiviiva ainepunktide süsteemi uuesti läbivaatamine, et tagada suurema hulga üliõpilaste edasijõudmine. Kui suudaksime parandada ning täiustada oma haridusreformi nii, et igal lapsel oleks võimalik saada tasuta haridus ning võrdsed õppevõimalused, suudaksime luua tugevama hariduspinna mis ei tekitaks ühiskonna kihistumist. Tähtis on ka õpetajate motiveerimine, tööle vastava palgaga ning õpetajate pidev koolitamine, et nad oleksid kursis muutuva ajaga.
Kineetiline energia- liikumiseenergia Potentsiaalne energia- Paigal seisev energia Töö- ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduv energia hulk Energia- iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Võimsus- töö tegemise kiirus Kasulik energia- Kasutegur- kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe Liikumise üldmudelid: Kulgemine- liikumine ümbritsevas keskkonnas (hüppamine, jooksmine, lendamine) Pöörlemine- keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. ( päikese pöörlemine) Võnkumine- keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. ( helisev pillikeel, kiige võnkumine) Laine- võnkumiste levimine.(veelained) Kuju muutumine- FÜÜSIKA ÜLDPRINTSIIBID Füüsika printsiibid: Atomistlik printsiip, Energia miinimumi printsiip, Tõrjutuse printsiip, Superpositsiooniprintsiip, Absoluutkiiruse printsiip. Printsiipe kasutatakse
kuni välisjõud seda olekut ei muuda. II seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõ- juva jõuga F ja põõrdvõrdeline tema massiga m . a = F/m III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F =-F Impulsi jäävuse seadus. Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks. Seadus: Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. m v = const Töö . Võimsus . Energia . Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cos kui: cos> 0 , siis töö on positiivne cos< 0 , siis töö on negatiivne cos= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ).
Tuleb silmas pidada, et süsteemi impulss on võrdne süsteemi massi ja inertsikeskme kiiruse korrutisega. Süsteemi impulsivektori tuletis aja järgi on võrdne kõikide süsteemi kehadele N d rakendatud jõudude vektorsummaga p = F . Isoleeritud süsteemi korral on seose dt i =1 parem pool null, mistõttu p ei sõltu ajast. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv. Süsteemi impulss jääb muutumatuks ka siis kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null. Erirelatiivsusteooria Einstein tuli järeldusele, et absoluutset taustsüsteemi pole olemas. Einstein laiendas Galilei realtiivsusprintsiipi, mille kohaselt jäävad kõik loodusseadused invariantseteks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Einstein postuleeris ka veel, et vaakumis on valguse kiirus
ajaühiku jooksul. 10. Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada? Liikumine on keha või selle punkti asukoha muutus ruumis. Liikumist saab kirleldada: a) trajektoori kuju järgi b) suuruse järgi (teepikkus ja nihe, taustasüsteem ja aeg) 11. Mille poolest erineb pöörlemine tiirlemisest? Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti. Pöörlemine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. 12. Riistavead on a) Mõõtevahendi kaliibrimisel kasutatud etalonide määramatused b) Mõõteprotsessis vajalike konstantide ja parameetrite väärtuste ebatäpsus c) Mõõdetava suuruse väärtus on muutlik d) Väike tundlikkus. e) Keskkonnatingimuste mõjud f) Piiratud lahutusvõime 13) Mõõtetulemuse esitamine a) mõõtesuurus = x ± x × mõõtühik b) mõõtesuurus = (x ± x) × mõõtühik
RINGJOONELINE JA VÕNKLIIKUMINE. LAINED opik.kirsman.ee II kursus 1. Millal on rotatsiooni puhul tegemist pöörlemisega? Millal tiirlemisega? Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha. 2. Milline on hetkkiiruse suund kõverjoonelisel liikumisel? Kõverjoonelisel liikumisel ühtib keha (hetk)kiiruse suund trajektoori igas punktis sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. 3. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks?
mõjuvatestjõududest välises jõuväljas o Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem) Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu 6) Pöördliikumise kinemaatika o PöörleminePöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos (+ valem, mõõtühik ja joonis) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta.Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos-joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe
ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga NEWTONI SEADUS 3-Kaks keha mõjutvad üksteist jõududega mis on suurusselt võrdsed ja vastassuunalised IMPILSUSI JÄÄVUSE SEADUS –Suletud süsteemis on kõigi kehade impulside summa jääv Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv (impulsi jäävuse seadus ) IMPULS-on keha liikumis olekut iseloomustav suurus p=mv TÖÖ- on füüsikaline suurus mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka A=f*s*cosa dzaul VÕIMSUS-on energia liikide muundumise kiirust iseloomustav suurus (nätab kui palju tööd sooritakse ajaühiku kestel) mis võrdub töö ja selle sooritamiskes kulunud aja suhtega N=A/t w –vatt
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. El riigid on: El riigid on: Rahvaarv 2008a. Rahvaarv 2017a. Muutus Austria 8,307,989 8,772,865 464,876 Belgium 10,666,866 11,365,834 698,968 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 -416,143
3.1.2.Newtoni seadused I seadus : Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda. II seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja põõrdvõrdeline tema massiga m . a = F/m III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F=-F 3.1.3.Liikumishulk.Impulss. Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks. Seadus: Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. ∑ m v = const 3.1.4.Kehade tsentraalsed põrked 3.1.5.Töö.Vôimsus.Energia. Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku
Vana teooria on uue teooria piirjuhtum Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem) 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed.
Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Wk=mv2/2 6)Harmooniliseks võnkumiseks nim. Võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaanse võnkumis seaduspärasuse kaudu. TD I seadus Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne antud süsteemi siseenergia muuduga. U = Q + A diferentsiaalide kujul dU=dQ+dA U süsteemi siseenergia muut
kirjutada töö ning see positiivsele tulemusele kaitsta. Täpsem kirjeldus protsessi kohta on järgnevas peatükis. Kui aga tudeng soovib oma magistriõpingud lõpetada lõpueksamiga tuleb selleks infot koguda ning õppida. Ka seda protsessi puudutatakse veidi põhjalikumalt järgnevas peatükis. 4. Lõpetamine Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise eriala õpingute viimaseks sammuks on lõpetamine, mille eelduseks on kolme semestri ainete positiivne läbimine. Kogu magistriõpingute ainepunktide pagas on 120 eap-d. Juhul kui pärast kolme semestri läbimist siiski mõni aine on läbimata tuleb tudengil see aine läbida õpingute lõpetamise eelduseks. Kui aga kõik ained on läbitud ning viimase sammuna lõputöö või eksam valitud, on järgnev protsessiosa sellest lähtuv. Lõputöö korral tuleb tudengil valida sobiv lõputöö teema ja juhendaja ning see kinnitada õppetoolis. Seejärel alustada lõputöö kirjutamist ja teema süvitsi uurimist, samal ajal olles
Avaldame kiirenduse: Näha on, et võrrand vastab Newtoni II seadusele (sisejõud on võrdsed). 52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsimoment? Kõikide ainepunktide kineetilise energia summa valemist avaldame kiiruse nurkkiiruse kaudu: [ ] Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt. Sõltub pöörlemistelje pikkusest ja keha massi jaotusest. Ainepunkti inertsi- moment avaldub valemiga:
nõustajana, maksunõustajana, spetsialistina notari või kohtutäituri büroos, saneerijana jne. Eestis on hea võimalus seda eriala õppima minna näiteks EBS-i, kuna kõikidel EBSi tudengitel, kes asuvad bakalaureuseõppes õppima turundust ja suhtekorraldust, majandusarvestust ja rahandust või võõrkeeli ja ärikorraldust on võimalik edaspidi omandada topeltdiplom Inglismaa tipp-ülikoolis Lancaster University ManagementSchool (LUMS). Topeltdiplomi süsteem tähendab 100%-st ainepunktide tunnustamist kahe ülikooli vahel. Tudengid õpivad 2 esimest aastat EBSis vastavalt meie akrediteeritud õppekavadele ning järgmised kaks aastat tuleb veeta Lancaster University's Inglismaal. Lõpetamise eelduseks on lõputöö kaitsmine. Välisülikooli diplom kehtib koos EBSi diplomiga. 7 Lancaster University Management School on Financial Time'si Euroopa Business School'ide edetabelis top 20's
· Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor. 88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi · Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena · A1 B1 AB See paralleellüke on seal teostatud vektoritega ja 91. 92. Impulssmoment 93. 94. Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulssmomendid 95. 96. Enamasti on 97. 98. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus 99. 100. 101. Impulssmomendi jäävuse seadus 102. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null 103. Olgu n ainepunktist koosnev isoleritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid 104. 105. 106.
41. Hinda oma eriala õppetöö (kursused, õppematerjalid jms) kvaliteeti vastuvõtvas kõrgkoolis (Hinda viiepallisüsteemis, 1 vilets, 5 väga hea) 42. Millised olid peamised õppetööd puudutavad erinevused (õppetöö vormid, meetodid, eksamid) Sinu kodukõrgkooli ja vastuvõtva kõrgkooli vahel? 43. Kas mõne Sinu poolt läbitud kursuse puhul kasutati ECTSi (Euroopa ainepunktide ülekande süsteem)? jah jah, aga ainult osaliselt ei ma ei tea 44. Kas Sa saad ainepunkte ka keelekursustel osalemise eest? jah jah, aga ainult osaliselt ei ma ei tea 45. Välismaal läbitud kursuste tunnustamine: a) Kas Sinu kodukõrgkool tunnustab Sinu poolt välismaal läbitud kursuseid? jah jah, aga ainult osaliselt ei ma ei tea
sõltub keha pöörlemise muutus. 2. Jõumomendi suund on määratav vektorite r (punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud vektor) ja f (rakendatav jõud) vektorkorrutise reegli järgi. 3. Võrdse suurusega ja vastassuunalised jõud on ekvivalentsed. 4. Jõupaari moodustavad kaks suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu, kuid mille mõjusirged ei ühti. 5. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Keha inertsimoment on selle keha kõigi ainepunktide inertsimomentide summa 6. Igal kehal on 3 vastastikku risti asetsevat ning keha inertsikeset läbivat telge. (inertsi peateljed). Üldjuhul on keha inertsimomendid peatelgede suhtes erinevad. Kui keha pöörleb tingimustes, kus puuduvad välismõjud, siis osutub püsivaks ainult pöörlemine peatelgede ümber, kus inertsimoment on kas min või max. Pöörlemine ümber telje, mille suhtes inertsimomendil on mingi vahepealne väärtus, on ebapüsiv
On vaja värskemat ja süsteemsemat arusaama protsessidest ja nende mõjudest üldisemalt. Õppimise protsessiga kaasnev pinge ja saavutatud rahulolutunne on väga head emotsioonid. Aastaid peale keskkooli lõpetamist võib öelda, et õppimine läheb aina ja aina mõnusamaks. Eriala valik on mul tehtud teadlikult kuna mind on alati huvitanud riikidevahelised suhted ja nende kujunemine. Nii, et sellises kombinatsioonis on ühendatud meeldiv kasulikuga. Ainepunktide kogumine on oluline, kuid mitte peamine. Uued inimesed, tutvused koolis annavad hea emotsionaalse laengu. Kuna meie õppevorm on kaugõpe, siis enamus on töötavad inimesed ja need nädalavahetused koolis on meeldivaks vahelduseks töörutiinile. On tunda, et enamus naudib õppimist ja on motiveeritud. Mulle meeldib teisi inimesi aidata ja sellevõrra tunnen ka heameelt, kui kellelgi sellest kasu on. Meie kursusel on on ka mitte-eestlastest üliõpilasi ja
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Austria Belgium Bulgaria Croatia Czech Republic Cyprus Denmark Estonia Finland France Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Leidke rahvaarv neis riikides seisuga 1. jaanuar 2008. ja 1. jaanuar 2017.
Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 13 (19) Kasutusloo nimetus: Aine lisamine deklaratsiooni. Kasutusloo tegutseja: Tudeng Kasutusloo kirjeldus: Tudeng lisab oma deklaratsiooni aine. Selleks valib ta (sisestab) aine koodi mille järel süsteem kuvab talle aine nimetuse, aine teadmiste kontrolli vormi (E/A/H), aine antavate ainepunktide arvu ning valiku ainet õpetavatest õppejõududes. Tudeng valib ainele õppejõu. Määrab mooduli vastavalt oma õppekavale ja määrab kas aine on kohustuslik või mitte. Kasutusloo eeltingimused: Deklaratsioon on olekus ,,esitamata". Kasutusloo järeltingimused: Aine on lisatud deklaratsiooni. Ainele määratud õppejõud, moodul ja kohustuslikkus. Kasutusloo nimetus: Aine kustutamine deklaratsioonist. Kasutusloo tegutseja: Tudeng
Kehas sisalduva aine hulk on mass. Mass on inertuse mõõduks. Ühiks on Kg. 1) Iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kuni välised jõud seda olekut ei muuda. 2) Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline temale mõjuva jõuga F ja pöördvõrdeline tema massiga m, a=F/m. 3) 2 keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel ja vastassuunaliste jõuduega. F=-F . Impulsi jäävuse seadus - Vektori suurust p=mv nimetatakse ainepunkti impulsiks. Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. Kreeka E m v= const. Töö, võimsus, energia: Töö – Töö on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A=Fs (kui vektorid, siis lisaks *cosa) Ühik on dzaul (J) 1J on töö, mida teeb jõud 1N tee pikkusel 1m. Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab, palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=da/dt = Fv ühik W(vatt) 1W=1J/s 1hj=736W. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha
80. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% –oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP-d, kuid alla 45 EAP, oma teise nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 60 EAP-d, kuid alla 90 EAP jne. 84. Ainesüsteemi alusel õppekava täitev üliõpilane viiakse üle oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks 84.1. täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekavajärgi, millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 81 sätestatud mahus; 84.2. osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava järgi, millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 82 sätestatud mahus. 87
tublide noorte võimalusi maksumaksja kulul kõrgharidus omandada. Haridusministeeriumi väljakäidud reformikava kohaselt oleks õppimine avalik-õiguslikus ülikoolis eestikeelsel õppekaval maksumaksja kulul kõigile neile tudengeile, kes ületavad lävendi ja läbivad õppe täismahus. Oma raha eest saaks õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. 30 ainepunkti täitmise nõue igal semestril välistab tudengitel võimaluse näiteks samal ajal tööl käia.
Kiirendus on võrdeline nurkkiiruse ruuduga. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus on kiiruse tuletis. 22. Dünaamika kaks põhiülesannet: Mehaanika osa, mis uurib kehade kehadevahelist vastasmõju nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aluse moodustavad kolm Newtoni seadust. 23. Masskeskme mõiste ja liikumisseadus. Masskese on punkt ainepunktide süsteemis, mis käitub välisjõudude mõjul nii nagu oleks seal kogu keha mass. massikese liigub nii, nagu oleks sellesse koondunud süsteemi kogu mass ja rakendatud süsteemi kõikidele kehadele mõjuvate n välisjõudude summa. Sisejõud ei mõjuta massikeskme liikumist. F = Fi i =1 24. Impulsiteoreem.
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähe 1) - ainete koguarvus 2) - ainepunktide koguarvus. EL riigid on: 2008 2017 Austria 8,307,989 8,772,865 Belgium 10,666,866 11,365,834 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 Croatia 4,311,967 4,154,213 Czech Republic 10,343,422 10,578,820 Cyprus 776,333 854,802 Denmark 5,475,791 5,748,769
pöördvõrdeline tema massiga m . a=F/m III kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F=-F 8. Impulsi jäävuse seadus- vektorist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. mv=const 8. Töö A on võrndne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A= (Fs)=Fscos a Kui: cos a>0 A pos. Cos a<0 A neg. Cos a =0 A on 0. 1J on töö, mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Võimsus- suurus, mis nt kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N= A/ t=Fv, 1W=1J/s; 1hj=736W Energia- füüs suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. (1J) Potensiaalne energia-
0 2 2 , - sumbuvuse tegur. Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema nurksagedusega kui on 0 Seisev laine?Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXXII Ainepunktide inertsmoment? Ainepunkti impulsmoment(valem)??Vedrupendel?Kas keha soojendamine muudab tema massi?E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused, kui uks neist kasvab ,siis kasvab ka teine ja vastupidi Kuidas muutuvad kineetiline-,potensiaalne-ja keha koguenergia harmoonilisel võnkumisel
Leidke, palju on initsiaalide seas unikaalseid, mittekorduvaid initsiaale (nimetähti). Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperü Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandustea 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. Aadress08 Aadress17 2008 2017 'Eurostat!'!$F$28 'Eurostat!'!$X$28 #REF! #REF! 'Eurostat!'.$F$8 'Eurostat!'.$X$8 10,666,866 11,365,834 'Eurostat!'.$F$9 'Eurostat!'.$X$9 7,518,002 7,101,859 'Eurostat!'.$F$19 'Eurostat!'.$X$19 4,311,967 4,154,213 'Eurostat!'.$F$10 'Eurostat!'.$X$10 10,343,422 10,578,820 'Eurostat!'.$F$21 'Eurostat!'
Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema 2 nurksagedusega kui on 0 8) Seisev laine? Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXXII 1) Ainepunktide inertsmoment? 2) Ainepunkti impulsmoment(valem)?? 3) Vedrupendel? 4) Kas keha soojendamine muudab tema massi? E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused, kui uks neist kasvab ,siis kasvab ka teine ja vastupidi 5) Kuidas muutuvad kineetiline-,potensiaalne-ja keha koguenergia harmoonilisel
(1 - v / c) N 1. Seadus-iga keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/m N 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv jõud,mis on samasuunalise kiirendusega). 6.Impulsi jäävuse seadus-Vektorist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks.Ainepunktide isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv suurus e konstant. p=F·dt p-impulss-jõu lühiajaline toime m1v1+m2v2=const 7.Töö-Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos -vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 0 0-900 ,siis töö on positiivne. Kui on 900 ,siis tööd ei tehta.Kui on üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m
...............................10 6. Elukestev õpe........................................................................................................................ 12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Antud referaadi teema on valitud personalijuhtimise ainepunktide raames. Võimalikest teemadest tundus huvitavaim ,,karjääri planeerimine isiklik karjäär". Teema on momendil aktuaalne ka minu elus. Referaadi koostamine aitas luua selgemat ülevaadet antud teema kohta. Arvatakse, et teema puudutab ainult põhikoolis ja gümnaasiumites õppivaid noori. Tegelikult on karjääriplaneerimine tähtis iga inimese elus, kes tahab jõuda seatud eesmärkideni. Ühiskond on hakanud pöörama karjääri planeerimisvaldkonnale rohkem
õppekava järgi täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% – oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP-d, kuid alla 45 EAP, oma teise nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 60 EAP-d, kuid alla 90 EAP jne. 84. Ainesüsteemi alusel õppekava täitev üliõpilane viiakse üle oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks 84.1. täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekavajärgi , millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 81 sätestatud mahus; 84.2. osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava järgi, millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava
9) Algkiiruse saanud keha libiseb mööda kaldpinda üles, 30 cm kaugusel lähtekohast oli keha 1,0s ja 2,0s pärast liikumise algust, leida keha algkiirus ja kiirendus? V 1) Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumisel ehk translatoorsel liikumisel kõik ainepunkte ühendavad mõttelised sirged jäävad koge liikumise kestel iseenesega paralleelseks 2) Milleks jaguneb ainepunktide süs ........ ????? 3) Mida nimetatakse nurkkiirenduseks? d Nurkkiiruse tuletis aja järgi nim nurkkiirendus a = * R = dt 4) Potensiaalne energia, valem ? 5) Liikumishulk?? Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. Liikumishulk on kiiruse suunaline vektor, keha
NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema kopeerita Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Ülesanne 1 Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähega) 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. Ülesanne 2 Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. Töölehel Riigid on Euroopa Liidu riikide nimekiri. Sellele lehele kirjutage ka valemid. Leidke rahvaarv Euroopa Liidu riikides seisuga 1. jaanuar 2006. ja 1. jaanuar 2012. Arvutage rahvaarvu muutus (protsentides) selle ajavahemiku jooksul igas riigis eraldi ja ELis kokku Leidke, kui mitmes EL riigis on rahvaarvu muutus olnud sel ajaperioodil positiivne.
keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid. Summeerime: Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentite summa null. Praktikas kasulik. 32
29. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). L = I L = r × p 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid. dLi = M i - sise dt d n n dt i =1 Li = i =1 M i - sise Summeerime: Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentite summa null. dL =0 dt I1 1 = I 2 2 L = const Praktikas kasulik. 32
Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................
hüdroksiidioonidest. Nad on söövitava toimega ja katsudes libedad (aluseid kasutatakse seepide valmistamisel). Kokkupuutel lakmuslahusega muudavad alused indikaatori värvuse siniseks. Tugevad alused on kõik IA ja (alates kaltsiumist) IIA rühma metallide alused. Aluseid jaotatakse vees lahustuvad ja vees praktiliselt mittelahustuvad alused. 8! 9 18,01528 g/mol 6) 1. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.[1] Noetheri teoreem seob impulsimomendi jäävuse seaduse ja ruumi isotroopsuse ehk ruumi sarnasuse igas suunas. 2. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse
Järelikult on i-nda elementaarmassi kineetiline energia: Ti=mivi2/2=miRi22/2. Keha kin. en. on tema osade kin. en.-te summa: T=Ti=2 miRi2 . Seose paremal poolel esinev summa on keha inertsimoment Iz pöörlemistelje suhtes. Seega on liikumatu telje ümber pöörleva keha kin. en. T=Iz2/2. Saadud avaldis on sar-nane kin. en. avaldisega kulgliikumise korral T=mv2/2. Pöördliikumi-sel on massi osas inertsimoment, Joonkiiruse osas aga nurkkiirus. Ainepunktide masside summa mi on keha mass m. Avaldis mir´ i on võrdne keha massi ja selle inertsikeskme raadiusvektori r´ korrutisega. Lõpuks, miRi2 annab keha inertsimomendi Iz pöör-lemistelje z´ suhtes. Seega võime kirjut: T=mv02/2+v0[,mr´c]+Iz2/2 Lihtsustatult: T=mvc2+Ic2/2. Seega koosneb tasapinnaliselt liikuva keha kin. en. kahest komponendist, üks on inertsikeskme kiirusega toimuva kulgliikumise energia ning teine inertsikeset läbiva telje üm-ber toimuva pöörlemise energia. §32
annaabi.ee 
