uskumusi, väärtusi. Kujundavad rühmaidentiteeti. Muistendis kasutatakse sageli tõeretoorikat, kuulajat püütakse veenda, milleski, viidates tõelistele asjadele, näiteks seostatakse mingi kohaga. Bascomi järgi usutakse muistendit kui usundilist tõde. Muistendi tegevus toimub lähiminevikus, tänapäeva maailmas. Suhtumine võib olla nii ilmalik kui ka sakraalne. Tegelased on inimesed. 33. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja kohapärimus väljaande kohta. Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm. Väljaandeid: Mari-Ann Remmel ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus" ja ,,Päritud paigad: Kohajutte ja legenda Rae vallast" Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik" 34. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi.
SAA 1X 5A2? - Saa ükskord viisakaks. 13. „Mitu tähte on raamatus?“ – millise mõistatuste alaliigi alla see küsimus kuulub? Too veel üks sarnase tüübi näide, mille vastuses sisaldub sõna "raamat". Raamatus on kaheksa tähte. Kuulub keerdmõistatuste alaliigi alla. Küsimus: Mispärast tuuakse laenatud raamatuid nii harva tagasi? Vastus: Sellepärast, et raamatud oma käes hoida palju kergem on kui seda, mis raamatu sees on. 14. Mis on kohapärimus? Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. 15. Kuidas nimetatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kohapärimuse andmebaasi? KOOBAS: kohapärimuse andmebaas 16. Kirjuta siia üks tekstinäide oma kodukihelkonna kohapärimuse kohta Kaali meteoriidikraater- Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus
Lumivalgeke (709) Rapunsel (310) Abistaja nimi (Ruuben Tirts) (500) Uinuv kaunitar (425A) „Muinasjutumõtlemine“ (Hermann Bausinger) „Valge härg/Valgõ härg“ Muinasjutuekspeditsioonid Setumaale 2004-2006 Traditsiooni püsimine/muutmine Muinasjutt ja turismireis Liminaalsus ja imaginaarsus Ruum ja aeg Suveniir ja autentsus Narratiivi süžeestruktuur Sotsiaalne funktsioon Kohapärimus Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (Koost Mari-Ann Remmel) Muistendite jaotus eesti folkloristikas Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt) Kohamuistendid Hiiu- ja vägilasmuistendid
Võimalik, et selle aasta sisse jääb veel ka ühe noorteromaani ilmumine, millega osalesin talvel kirjastuse Tänapäev noorsooromaani konkursil, kus jagasin ühe käsikirjaga teist ja teisega kolmandat kohta. Lisaks loomingulisele tegevusele on mul sel aastal veel plaanis alustada Hageri kihelkonnas kohapärimuse kogumist. Selle kaugem eesmärk on välja anda kihelkonna paikadega seotud muistendeid ja jutte kajastav teaduslik kogumik. Kohapärimus räägib kohtadest või nendega seotud inimestest meie ümber, mis on olnud meie esivanemate jaoks tähtsad või muul moel tähelepanuväärsed. Kohapärimuse kogumine ja jäädvustamine on oluline loomaks sidet mineviku ja tänapäeva vahel." Küsimusele, mis teda kõige rohkem rõõmustab, vastas Reeli: ,,Kõige rohkem rõõmustaks vast see, kui mul oleks rohkem aega, mis võimaldaksid pooleliolevatesse töödesse süveneda.
lipuväljak. Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole 10 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 11
Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge – rahva püüd õnne ja valguse poole 9 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I – II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 10
Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu, kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn. Lohetapja legend kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010). 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud?
a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. minevik vs tänapäev “vanad” vs “noored” rahvas vs pärimusrühm territoorium vs tegevus objekt vs subjekt “asi” vs protsess staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Minevik vs tänapäev 1990. aastatel tekkis vajadus uue folkloori definitsiooni järele. Tänapäeva folkloori klassikalise rahvaluule kõrval: peale regilaulude jt klassikaliste rahvaluule tüüpide kõrvalt hakati eristama
muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus",
aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada. Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17
muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus",
kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. 29. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on ebareaalsed, alati hea ja halva võitlus ja hea võidab. Laialt levinud tüübid on näiteks vaese tüdruku rikkaks saamine, kellegagi (nt lohega) võitlemine. 30. Kõrvuta (R
https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 14) Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220 15) Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73 16) Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo. Lk 101-102. 17) Sokk, H., 2003. Vaatamisväärsused. Internetis saadaval: http://www.jarva.ee/index.php?page=426 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 12
1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. Koha tekkimisega, kohanime päritoluga seotud muistendid. 4) 19. sajandil hakkasid ilmuma trükised -> sealt said tuntuks paljud seni tundmata paigad (nt Eiseni muistendid). 2. Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku:
28. Kirjelda muistendit kui folkloorižanri. Läheb rahvajuttude folkloorižanri alla. Seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja –koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo-lood, vampiirid 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm “Pühad kivid Eestimaal”, 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja
28. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Läheb rahvajuttude folkloorizanri alla. Seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo-lood, vampiirid 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm "Pühad kivid Eestimaal", 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine
andma, et katastroofi ära hoida, nt et lohe ei hävitaks linna või riiki. Kuningas otsib kangelast kes lohega võitleks, vastutasuks lubab oma tütre naiseks. Leitakse kangelane, kes võidab lohe. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus keskendub mingi kindla koha või piirkonna rahvaluulele, näiteks kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimusi“ 2005(koostanud Mari-Ann Remmel). „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“, 2001 (koost. Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Valk) „Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, 2004 (koost. Melika Kindel) 33. Kõrvuta [R
edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ning edasiarendamisel Eesti Vabariigi tegeliku iseseisvusaja jooksul. Rahvausundi kajastused folklooris · Rahvalaul · Kombekäitumine · Kohapärimus · Muistendid(seletus- ja tekke; hiiu-; raha-augu ajaloolised; katkumuistendid jpt) · Müüdid · Legendid(sks ja angloameerika kontekstis) · Memoraadid · Kronikaadid- inimese enda poolt jutustatud oma elulugu Kokkuvõte Tugev seotus loodusega, esivanemate hingega, sõnamaagia, targad;samaanid, ei ole kindlat religiooni loojat, Judaism Sissejuhatus Mõisted: · Judaism-juudi religioossete tõekspidamiste, tavade, normide, mingi ühise kogumi
telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade ajaloolis-kultuurilise ja arhitektuurilise väärtusega hoonestus ja põlised talukohad ning traditsiooniline asustusstruktur. Lahemaal on kaitse all ka rahvakultuur. Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse kontekstis on tähtis piirkonnaga seotud unikaalse vaimse pärandi ja rahvakultuuri säilimine kohapärimus, töötraditsioonid, käsitööoskused, vaimne pärand. Piirkondlik kinnispärand ja traditsiooniline elulaad säilib tänu sellega seotud oskuste ja tavade tundmisele. Kultuuripärandi kaitse peab rakenduma nii pärandmaastike, pärandkoosluste, ajaloolise maakasutuse säilitamisena, ehituspärandi, asustusstruktuuri ja ajalooliste objektide kaitses kui ka piirkonnaga seotud toponüümika, elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoksuste säilimise kaudu.
Taarausk Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole kirjalikku püha teksti, millest lähtuda. Saab rääkida kuni kolmest liidrist. Rahvausundi kajastus folklooris Kajastub läbi rahvalaulude, kuidas maailm loodi, lind munes muna, kombestik, aastaring, pööripäevade tähistamine. Viljakusriitused seoses maaharimise ja loomakasvatmisega, kohapärimus, tähtsad paigad looduses. Muistendites kajastab usund erinevad tegelased, muistedite kangelased. Palju erinevaid luupainajaid, kodukäijaid. Samuti ka müüdid. Kronikaadid ehk inimese enda poolt jutustatud enda elulugu, mida ta on näinud jne. Olulised punktid on see, et tugev seotus on loodusega ja lahkunud esivanemate hingede austamisega. Kogukonna vaimne religioosne liider, suulise sõna maagia. Religiooniloojat ei ole. 4.loeng 1 osa 23.november 2012 Anu Põldsam Sissejuhatus judaismi
Ristipuu/hingepuu uskumused puudest kui lahkutune hingede uutest asupaikadest (universaalne uskumus). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest. Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud (lohukivid). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega. Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud müütilised Kombekäitumine käitumine seotud religiooniga Kohapärimus miks on mingi koht püha Muistendid tekkelood, katkumuistendid Müüdid Legendid Memoraadid Kroonikaadid inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused Katoliiklikud s-u usundid Külakatoliiklus on ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused. Külakatoliikluses on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja ikoonidele viiakse ande
annaabi.ee 
