III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge Folklorist loeb ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt ,,nähtav" ja ,,nähtamatu" rahvaluule) o Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Need arhiivisäilikud (laul, jutt, tants) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja
31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks seikluslauludeks fantastilisteks lauludeks kiristlikeke legendideks ballaadideks narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”. (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris
31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris
toetab ka,kui uuritakse tekstiväliseid tunnuseid, niipea aga, kui tekib küsimus esitusest , ei sobi see enam staatiline käsitlus dünaamiline käsitlus-kõik protsessid on jälgitavad neljas faasis: teke, aktiivne, mälu ja unustamisfaas) et uurida protsesse ja tähendusi KULTUURITÜPOLOOGIA *3 aspekti, mis toimub rl elus, kui tahame rääkida protsessist: 1.aktualiseerumine- tõsielus juhtuv aktiviseerib vanad pärimused. 2. oma-võõras suhe- ? 3. rahvaluule-folklorism(folklooriprotsess) I ja II elust. *kuidas siduda need eri ajastute sarnased pärimusjooned (kas temaatilised või seesmised struktuurid) kasutada kultuuritüpoloogiat/ kultuuritüübid: a) arhailine rl(pärimus)- uuriti võõrast kultuuri. euroopas tegeleti sellega, mis arhailine. KIRJAEELNE. kultuuriatropoloogia tegeles inimestega. Völkerkunde(saksa) e Ethnologie(euroopa)->kultuuriantropoloogia Europ. Ethn (sisuliselt oma kultuuri uurimine) e volkskunde->etnoloogia
vastava pärimusvaldkonna nimetusi (Volkslied, Volkserzählung) (Vt Enzyklopädie des Märchens, B. 4). Vene folklor: narodnaja poezia narodnaja/ustnaja slovesnost 1910-20ndail eriti termin ustnaja slovesnost. 20. sajandil domineeriv termin folklor, mis on eesti folkloorist kitsam mõiste, hõlmates sõnaloomingut, muusikat; tantsu, mänge, rahvadraamat. Folkloori määratlemise ühis- ja erijooni Põhja-Ameerika ning Euroopa teadustraditsioonides vt: Lauri Honko artiklist Folklooriprotsess. Mäetagused nr 6, 1998, lk.56-84. Austraalia rahvaluule mõistest vt: J. S. Ryan, Austraalia folkloor eile ja täna: definitsioonid ja praktika. - Mare Kõiva (toim). Sator. II. Tartu 2001, lk.197-203. üles 3. Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted Rahvaluule on ühelt poolt pidevalt korduv, kuid kordumine ei tähenda kopeerimist. Kordumine rajaneb rahvaluule olemuslikule võimele pidevalt uueneda, kohaneda ja muutuda
- tekkefaas - aktuualse kasutamise faas - mälufaas - unustamise faas Rahvaluule staatiline ja dünaamiline käsitus: STAATILINE: DÜNAAMILINE: rahvaluule kuulub teatud kultuuriajajärku ja rahvaluule motiivid, süzeed, zanrid jms küll lõpeb teatud kultuuriajajärgul (kirjakultuuri kaovad käibelt, kuid samas kujunevad uued. tulekuga) rahvaluule kui kultuuri üks väljundeid ei kao Lauri Honko ,,Folklooriprotsess" 1990 (eesti keeles 1998) - rahvaluule kaks ,,elu" Rahvaluule ,,esimene elu" - Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas - rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni Rahvaluule ,,teine elu" - Rahvaluule "ülestõusmine" arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine - pärimuskultuur õppeprogrammides
annaabi.ee 
