Mis naljakas maailm (0)

Mis naljakas maailm!
Maailm on alati omamoodi naljakas. See tähendab, et seal elavad inimesed, kes on kummalised – neil on omad väärtushinnangud, mis on veelgi naljakamad, nad tunduvad ka üksi olevat, kuigi nad seda ei pruugi olla. Samuti on maailmas palju mõtteterasid, mis kajastuvad ka järgnevas raamatus.Ma püüan arutada maailma kummalisust Antoine de Saint- Exupery raamatu „Väike Prints ” põhjal.
„Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti.” Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul põhjusel ei taha seda lahendada, siis ajapikku see probleem läheb suuremaks , tõsisemaks, kuni enam ei ole võimalik seda parandada. Mõstlik on kohe konflikt ära lahendada.
Raamatus tuleb välja ka see, et lilled on õrnad, lihtsameelsed ning seal samas on nad ka keerulised. Siit on väga selgesti aru saadav, et kirjeldatud on naisi. Naised püüavad alati olla väga lihtsameelsed ning neile meeldivad õrnused, kuid kohati meestele tunduvad nad aga keeruka iseloomuga olevat.
Inimesed on igaüks indiviid omaette , see tähendab igaühel on täiesti erinev iseloom ning maailma pilt. Seetõttu võib inimene ühele tunduda kummaline või imelik, teisele aga täiesti normaalne. Väike Prints kohtas oma reisil uhkeldajat. Prints ütles: „Uhkeldajad ei kuule kunagi muud kui ainult kiitust.” Uhkeldaja tahabki kuulda kiitust, muidu ta ei uhkeldaks. Mitte kiitvaid sõnu ta ei püüa tähele panna, kuna tahab, et ka teised kinnitaksid tema uhket asja või mõnd muud objekti. Minu arust üks kõige veidramaid karaktereid nimetatud raamatust oli joodik . Joodik jõi, et unustada. Kui Prints küsis, et mida ta unustada tahab, siis vastati: Seda, et ma joon!” Järelikult Väike Prints ei saanud kuidagi aidata, kuna joodik oli sattunud niinimetatud surnud ringi, kust enam välja ei saa. Joodik jõi selle pärast, et ta jõi.
Üks mõttetera oleks ka selline lause: „Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista, kui teiste üle.” Inimesed hindavad alati teisi, jättes tähelepanemata iseenda väärtused ja hinnangud . Nad mõtlevad, et teine inimene ei mõtle üldsegi nendega samamoodi ning mõistavad selle inimese kohe hukka, tegelikult nad ise ei mõtle teise inimesega samamoodi. Sellest võibki järeldada, et inimene on võibolla ise süüdi, mitte teine isik.
„Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks.” Ma arvan, et iga inimene on minuga nõus, et asi, mida inimene kaua teeb, on talle tähtis. Tähtis on ta sellepärast, et sa oled kulutanud oma aega vastava asjaga tegelemiseks. Kuna aega ei ole lõpmatuseni ning ta on elu vaieldamatu osa, oled sa andnud nagu killu oma elust tähtsale asjale. Seetõttu ongi roos tähtis, kuna tema peale sai kulutada palju väärtuslikku aega.
Maailmas on veel üks naljakas asi, mis puudutab inimesi. Nimelt nad ei ole iial rahul seal kus nad on. Iga isik püüdleb perfektsionismi poole, see tähendab, et inimene märkab väga kergelt vigu enda ümber olevas laias maailmas. Seega ükskõik kus ta ka ei viibiks, jääb ikka mõni ebameeldiv ese nagu pinnuks silma. Tänu sellele tundele ei olegi inimesele kohta, mis oleks sada protsenti meeldiv.
Eelpool äramärgitud väärtused ning hinnangud olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju niivõrd mitmekesine , et võikski jääda neid üles lugema mida inimene oma elu jooksul otsustab järgida.