Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ahvileivapuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ahvileivapuu, baobab, niin, savannides, keith, varik, lehtpuude, liitlehed, õied, veerohke, elevandid, kupar, jahune, ümbermõõt, veemahutavus, pikkiAHVILEIVAP UU EHK BAOBAB Ahvileivapuud kutsutakse baobabiks.Ahvileivapuu kuulub heitlehiste lehtpuude perekonda ja villapuuliste sugukonda.Kokku on neid 8 liiki ning see puu kasvab Aafrika savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit.Ahvileivapuud puu on maailma üks jämedamaid puusid.Nende ümbermõõt võib aga vabalt üle 12 meetri ulatuda.Baobab on ka väga pikaealine,normaalne eluiga on kuskil 500 aastat, aga usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, millega annab pikki
................................................................. 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB................................................................................................................... 3. LOOMASTIK...................................................................................................................... 3.1 KAELKIRJAK................................................................................................................... 3.2 LÕVI....................................................................................................
13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7) Sõna savann tähendab "ilma puudeta tasandikku" kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Savannid jäävad vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel
...........................lk 4 Rahvuspargid.....................................................lk 4 Savanni asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv
Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme iseloomuli liitlehed, kuni 20 hõlmaga, umbes 15 hõlmaga, 6-12 cm hõlmadeta või hõlmaga kud cm pikad. cm läbimõõdus, läbimõõdus, südaja kolme nõrga lihtlehed. tunnused Lehekesi 3-7, südaja alusega, alusega, hõlmaga 5-10 Keskmine hõlm (joonista ebasümmeetrilise jämesaagja jämesaagja x 3-7 cm, pikk, alumised
Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes.
Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. 22. Perekond kukerpuu Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad. Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin
Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid (õhuruumid) 3)Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) kasvab veekogude kallastel pikad püstised, erkkollased lehed pikkus 1-1,5m
või kollastena. tihedus 0,65-0,69 g/cm3. Viljaks tiibvili. Põhja-Ameerikas. Ühekojalised, õitsevad enne lehtimist, tuultolmlejad.Õisik sarikas, õied kahesugulised, Puit on lülipuiduline, väga ilus, lülipuit on Lihtlehed saagjaservalised, Põhjapoolkera punakaspruunid, väikesed. Vili kileja tumepruun, maltspuit kollakas,
16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on
kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld
jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmadena. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha et säästa väheseidki toit aineid mis saada. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, sest vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele ja kui oleks nad lähestikku lämmataksid nad üksteist. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega vastu pidada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Savannis on külluses taimset toitu, mistõttu siin elab plaju suuri rohusööjaid loomi. Need on antiloobid, sebrad ning kaelkirjakud, kes tänu oma pikale kaelale
puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel
sooned (augud) aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega, vees muutub mustaks. Harilik saar Fraxinus excelsior 25-35m kõrgune puu. Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 cm pikad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied pruunides pööristes. Viljad valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Kiirekasvuline. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Juurestik hästiarenenud, seetõttu ka tormikindel. Vanus 150-250a. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma
õied. Isasõied on urvakujulised ja rippuvad, punakaspruuni värvusega. Emasurvad on palju väiksemad ja punakad käbikesed mis valmides muutubvad tumepruuniks. Nad on käbikesekujulised, punased ning valmides muutuvad pruunimaks. Kui isasurvad pikaks venivad ja tolmukad lahti lasevad, siis kannab tuul õietolmu emasurbadele ja neis hakkavad kasvama viljad. Õiepungad arenevad sügisel. Hall lepp õitseb varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Mõlema lepa õied ja käbid on üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Lepad on tuultolmlejad. Sanglepp – nimetatakse ka mustaks lepaks.Tumedama koorega ja enamasti kõrgem ning jämedam ja ei ole nii laialt levinud: ta kasvab tavaliselt vesistes lodumetsades ja mererannikul. Sanglepa kõrgus on kuni 30m, iga tavaliselt 100-150, harva kuni 300 aastat.Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos
Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150- 200 a. Kasvab niisketel muldadel
ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 6–10 tolmukat. Õitseb mais. Page 12 of 14 Tallinna Ehituskool Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,5–3,5 cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 3–8 cm pikkuse varre otsas.
Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas. Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla). Pihlaka viljaliha sisaldab õunhappeid, puuviljasuhkrut(koostiselt vägagi sarnane õunale, ning meenutab kokkusurutud õuna). Puit on hästi libe ning vanasti tehti sellest vankrirataste telgi
maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed vahelduvad liht- või liitlehed, kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili. Taimed enamuses putuktolmlejad. Roosõielised ei ole niivõrd tuntud puiduandjad, kuivõrd aga paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks
VAHER LOODUSES Seda puud on kerge tunda tema omapärase lehe tõttu, millel on viis hõlma nagu inimese käel sõrmi. Vaher on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Vaher kasvab metsas tavaliselt üksiku madala puuna (kõrgus kuni 30 m). Puud kasvavad kuni 200 aastasteks ning jämedaim vaher Eestis, kasvab Tartu botaanikaaias (Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm). Maailmas on 111 liiki vahtraid. Euroopas kasvab neist 14, Eestis on ainult üks looduslik vaher. Vahtra õied meenutavad kahvaturohelisi tähti. Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Putuktolmleja. Õied paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk, valminult roheline või punakas, valmib septembris. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni.
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta. Kanada toompihlakas kasvab 4-7 m kõrguseks puuks, saagikus 1-2 kg puu kohta. Lepalehine toompihlakas kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks, õied on koondunud lühikestesse tihedatesse ja püstistesse kobaratesse, on hästi lõhnavad, saagikus umbes 5 kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline
Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 3. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg) 18 Lõikamine
Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne.
vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi. Tema lehelabad on umbes 0,5 meetrit laiad ja kuni 4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad. Banaan on üheiduleheline. Banaani sulgroodsed lehed narmastuvad kergesti tuules. Banaani kobaras, mis kaalub kuni 30 kg, on 100-300 vilja. Kobara roots on käsivarre jämedune. Vili on piklik kauna välimusega mari. Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 grammi ja sisaldub rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kultuurbanaanide viljad on suuremad ega sisalda seemneid. Ka mõne loodusliku liigi viljad on söödavad
maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud
Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puude tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km².
annaabi.ee 
