Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu
amnicum Turba- 2 17,5 - 100 - - - - mudane Bentiliste mikrovetikakoosluste nimetused olenevalt substraadist Kividel epiliitsed Liival epipsamsed Mudal epipeelsed Makrofüütidel epifüütsed Joonis 3. Luigelill (Butomus umbellatus), jõgitakjas (Sparganium sp.), jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) Eesti jõgedest leitud 34 kala- ning sõõrsuuliiki (35 taksonit) võib jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka
2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. 3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tuul 4.Karid, rahud ja laiud ei ole rändrahnud. 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad 6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. 8.Liivapinnas ei soosi taimestiku liigirikkust. 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. 14
................................................................................. 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks ........................................................................................................................ 5 Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)......................................................................6 Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)............................................................. 6 Elustik .................................................................................................................................. 7 Vanajõgede tähtsus kalastikule........................................................................................ 7 Muutused Emajõe kalastikus............
4 eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites. Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi.
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas,
Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi
uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) ja delta 11. Eesti vesikondade jõgede üldiseloomustus ja suurimad jõed. eesti jõed on väikesed Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi 162 km, siis Pärnu jõgi 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 10. Jõgedele iseloomulikud taimed ja loomad. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui
iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2
(poised: paar pisemaid, ja paar suuremaid, suured soomused) SÄRG. ( seljauim algab kõhuime kohalt) Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Särg on tavaliselt 10...20 cm pikkune ja kaalub kuni 10...150 g. ROOSÄRG. (lamedam kui särg, seljauim kõhuuimest tagapool) Roosärg on ilusa välimusega kala. Tema keha on kuldkollase läikega ja üsna kõrge. Selg on kalal pruunikashall, silma vikerkest oranzkollase värvusega. Iseloomulikuks on osade uimede erepunane värvus. Tavaliselt kasvab roosärg kuni 36 cm pikkuseks ja 1,1 kg raskuseks, kuid on püütud isendeid, kes on kaalunud ka üle 2 kg ja nende vanuseks on soomuste aastarõngaste järgi määratud üle 20 aasta.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina.........................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik................................................
Põlvamaal asuvad mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda. 3 Järved, jõed Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini.
Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi
· Osa Kurtna järvestiku järvi, näiteks Konsu järv, on jäetud väljapoole kaitseala piire. Inimtegevus ja keskkonnaohud · Järvede veetase on langenud keskmiselt üle 4 meetri, mis on halvasti mõjunud põlevkivikaevandusi, Oru turbaraba ja muu. · Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; kõige suurem on see Liivjärves 7,2 m. · Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa toonud järvede eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Keskkonnaprobleemid (EL 2012) Inimtegevuse otsene mõju · Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallamisega kaasnev pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kallastel. · Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist
suurusi kõvera kehaga kirpvähke. Nemad meelitavad siia toituma hulgaliselt kalamaime. Järve põhjas elavad ehmestiivaliste (puruvanade), surusääskede, ujurite jt putukate vastsed, järvekarbid, teod, kaanid, mudatuplased, kirpvähid ja palju teisi selgrootuid. Kaladele on põhjaloomastik tähtis toit. Üsna rikkalik on ka järve põhjaloomastik. Eesti järvedes elab umbes 40 liiki kalu, aga kuna nende nõuded elupaigale on erinevad, siis ei leia neid kõiki ühest järvest. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig; vähem leidub linaskit, koha, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rünti. säga, tirba, roosärge, harjust. Juhuslikult on püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud
Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK Koostanud: ... 2013 VÕRTSJÄRV Asub LõunaEestis Eesti suurim sisejärv Pikkus ligikaudu 35 km, järve keskmine sügavus 2.8 m, pindala 270 km2 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka harrastuskalureid Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla, Kivilõpe ja Tamme) Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268 me
...................................................................... 6 Tähtsamad lisajõed:.............................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 2 Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab läbi Paide, Türi, Tori, Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud
Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m
Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse
Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure
Eesti Maaülikool Polükultuur kalatiikides Tartu 2014 Sisukord Polükultuuri olemus..............................................................................................................................3 Biomelioratsioon..................................................................................................................................3 Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides.......................................................................................4 Hiina karbid..........................................................................................................................................4 Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella).....................................................................................4 Looduslik levila ja bioloogia.............................................................................................5 Toitumine ja kasv...........................................................
1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3. Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. (Eelistatum on isevoolne veevarustus – vesi peatiigist. Pumpamisel varustatakse tiike jõest või järvest veega täielikult või vajadusel. Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid. Sõltuva veevarustuse puhul läbib tiike jõesäng või on tiigid rajatud jõesängi kõrvale. Tiigid asuvad järjestikku ning nende täitmist ja tühjendamist ei saa eraldi korraldada.) 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Algab kevadel mais-juuns sugukaladelt järglaste saamise ja nende tiikidesse asustamisega. Tsükkel
Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest
Kätlin Ilves 11B Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Kõrgus merepinnast 30 m Soolsus 0 Keskmine sügavus 7,1 m Vee läbipaistvus 23 meetrit Suurim sügavus 15,3 m Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit,
sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e. lootilised (liikumine tulenev raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised. Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa. Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi). Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve
Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise rezhiimi kujundamisel. Sellest oleneb voolukiirus. See mõjutab heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurirezhiimi. Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nim. languseks, mingil jõelõigul aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole
alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m,
endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi. Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv. PÕHJAVEE KUJUNEMINE
(Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
